Arutelu:Voldemar Eller

Viimase väljaandja oli Maja- ja Krundiomanike Selts, asutaja ja sihiseadja Voldemar Eller. Paul Reeveer tegi moodsa kaane ja päismiku, Eller koostas selle sisu, tutvustades ajakohast arhitektuuri ja sisekujundust. Näiteks esimeses numbris 1939 juhiti tähelepanu Jaan Siiraku kavandatud moodsale mööblile, skulptor Juhan Raudsepa artikkel pealkirjaga “Kuidas ja kuhu püstitame Vabadusmonumendi?” kõlab vägagi tänapäevaselt. Arutlev artikkel vastas pealkirjas tõstatud küsimusele kategooriliselt – ainus mõeldav paik selleks on Harjumägi.

Need asjad võiksid minna artiklisse Majaomanik (ajakiri). Andres 9. mai 2006, kell 13.14 (UTC)

---

Mul jääb praegu pooleli. Kasutamata materjal:

Heas eesti keeles kunstialaste artiklite kirjutamine ja avaldamine, loengute ettevalmistamine ning nende pidamine aastate jooksul Kunstifondi rändnäitustel, mõned esinemised raadios ja televisioonis näitavad andekat publitsisti. Kirjastuse "Kunst" kaudu avaldas ta Valter Jõeste monograafia ja sõlmis kirjastusega lepingu oma kadunud abikaasa, keraamika-kunstniku Valli Elleri materjalide põhjal ulatusliku keraamika-tehnoloogia õpiku koostamiseks. Käsikiri võeti vastu, tasuti honorar, aga raamat jäi kirjastuse poolt trükki andmata.

V.Eller oli mitte ainult keeleuuenduse pooldaja, kasutas ja kasutab praegugi saksa ü asemel y 

Kunstnik, publitsist ja kultuuritöötaja Voldemar Eller on Eesti Kunstnike Liidu ja Johannes Aaviku Seltsi eakaim liige. Personaalnäitus G-galeriis 25.03. – 13.04.2002 tõestas tema head vaimset ja loomingulist vormi kõrges eas, sest näitusel oli ka vast- valminud lillemaal. kunstnikuks valmistumine algas üle 80 aasta tagasi Ants Laikmaa ateljeekoolis. Aaviku Seltsi astus Voldemar Eller seltsi asutamisaastal 1992 ja

  Mis ametikohal Voldemar Eller ka iganes kuupalka ei teeninud, tegeles ta pidevalt kunstiga: akvarellis, joonistas, maalis, tegi monotüüpiaid, katsetas estampgraafikaga.
  Ta esines näitustel kohvikuis, Kunstihoones, Pärnu mnt kirjastusmajas jm, personaalnäitustega mitte väga tihti. Hilisemail aastail realiseeris oma töid ka Kunstifondi müügisalongide kaudu (mitmed sajad). Teistkordselt võeti ta Eesti Kunstnike Liitu vastu 1990. aastal. 
  Voldemar Elleri kiindumus on kunst kui protsess ja ka teiste loodu nautimine. Kunstiga tegelemine on olnud talle rõõm, mis on andnud jõudu ja tuge elu raskeil hetkil. Veel 2003nda aasta suvel juhendas Eller üht noorterühma maastiku maalimisel.
  Ta on veendunud, et eestlaste elujõud avaldub loovuses - kunstis ja keeleloomes, eitamata leiundust. Sellepärast peab ta ka  Johannes Aaviku Seltsi tegevust oluliseks. Seltsi kümnenda tegevusaasta tähistamise puhul saatis ta kirjaliku tervituse “Keel ja meel meid hoiavad koos”: “Kuulun Johannes Aaviku Seltsi liikmeskonda, kelle organiseerijaks ja esimeheks on Helgi Vihma. Selts teeb hinnatavat tööd meie emakeele puhtuse ja kestvuse eest. See on omakorda üks põhilisi tingimusi meie eesti rahva püsimajäämiseks. Seltsi töö on just praegu väga oluline, sest poliitiline maastik neis küsimusis on vahelduv. Mitmete rahvaste keelte kasutamine ja selle kasutamise seadustega fikseerimine vajab kindlat kätt!” 11.nov 2002. Voldemar Eller.           

Andres 9. mai 2006, kell 13.24 (UTC)

Küll neid linke jõuab veel moodustada. Ma alles õpin neid vahendeid tundma. Tahtsin 14. mai juurest Voldemar Eller lingie teha nii-öelda index-lehekülje, kust lähevad igasugused lingid. Esimene Helgi Vihma artiklile, siis võibolla nekroloogidele jne. Praegu on probleemiks, et see autori käest saadud tekst ei lange kokku raamatus ilmunuga, kuna Maia Randma on seda omakorda keeleliselt toimetnud. Autori arvates tuleks avaldada ilmunud tekst. Nüüd on mul 2 võimalust, kas ajada täht-tähelt järge ja kogu tekst raamatuga kooskõlla viia või saada toimetajalt lõplik variant. Aga esialgu ei saanud ma taandridadegagi hakkama.

Skulptor Mari-Liis Tammi Kelder ja keraamik Aigi Orav tegid kahe peale šamotist hauakivi Voldemar Ellerile Metsakalmistule, mille hiljuti paigaldasin. Tahaksin foto ka sellest üles riputada et kunstnikele reklaami teha ja linke moodustada. Edaspidi võiks veelgi fotosid panna kasvõi näidiseid Voldemar Elleri maalidest.

Lugupidamisega Arvo Eller

Tekstid, mille avaldamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi all on autori luba olemas, võib avaldada Vikitekstides, mitte Vikipeedias. Kui Helgi Vihma artikli lõplik tekst on olemas, võime selle sinna üles panna. (Me võime aidata teksti trükise järgi sisestada.) Siis saab teha siia ka vastava välislingi. Sellesse artiklisse siin tuleb koguda faktid Voldemar Elleri kohta ning kirjanduse (ja välislinkide) nimekiri. Eraldi indekslehekülge pole tarvis. Toon kogu artikli teksti üle siia aruteluleheküljele ning kustutan lehekülje, kus see tekst praegu peal on. Siis saab seda siin töödelda. Too pealkiri ei ole sobiv. Fotod skulptuurist ja maalidest saab panna üles siiasamasse artiklisse. Skulptoritele reklaami tegemine pole õige motiiv, küll aga õigustab hauasamba ülespanemist see, et hauasammas on artikli teemaga seotud. Andres 9. mai 2006, kell 14.19 (UTC)

---

Helgi Vihma artikli tekst:

VOLDEMAR ELLER

Kunstnik, publitsist ja kultuuritöötaja Voldemar Eller on Eesti Kunstnike Liidu ja Johannes Aaviku Seltsi eakaim liige. Personaalnäitus G-galeriis 25.03. – 13.04.2002 tõestas tema head vaimset ja loomingulist vormi kõrges eas, sest näitusel oli ka vastvalminud lillemaal. Liigutav oli näituse avamisel näha Voldemar Elleri kohtumist oma eakaaslase, samuti Aaviku seltsi liikme Linda Viidinguga. Elleri energia ja loovus on sundinud pintslit kätte võtma palju aastakümneid - kunstnikuks valmistumine algas üle 80 aasta tagasi Ants Laikmaa ateljeekoolis. Aaviku Seltsi astus Voldemar Eller seltsi asutamisaastal 1992 ja sõitis takso või sõbra autoga seltsi koosolekule kuni viimase ajani. Aga alustagem möödunud sajandi algusest.

Voldemar Eller on sündinud 14. mail 1906 Paliveres, kust perekond kolis Soonistesse. Isa töötas seal urjadnikuna ( maakordnik). Kooli saadeti ta 10-aastaselt Tallinna tädi Marie hoole alla vene algkooli Prohorova juurde, sealt hiljem Tallinna Aleksandri gümnaasiumi (Revel'skaja Aleksandrovskaja Gimnazija). Õppetöö toimus vene keeles ja teda kohustati isegi koju vanemaile kirjutama vene keeles. (Tal on neid kirju alles!). 1917. a kolisid vanemad Viljandisse, kus ta järgmisel aastal astus Viljandi Eesti Haridusseltsi Reaalgümnaasiumi, hilisema nimega Viljandi Maakonna Reaalgümnaasium. Politseinikust isa suri Viljandis 1920. a ja ema kolis kahe lapsega Tallinna. Siin astus Voldemar aastal 1921 Tallinna II Reaalkooli (hilisema nimega Tallinna Tehnika Gümnaasium), mille lõpetas 1926. Tallinnas alustas Voldemar Eller 1922. a ka kunstiõpinguid Ants Laikmaa ateljeekoolis. Neli aastat kestnud koolipoisi õpingud Laikmaa kunstiateljees jäidki ainsaks regulaarseks kunstistuudiumiks tema elus. Kaasõpilased Aarne Miikmaa, Priidu Aavik, Enn Roos läksid Laikmaa juures õppimise järel Tartu Pallasesse, aga Voldemar Elleri valik oli teistsugune: ta astus Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, kust hiljem läks üle filosoofiateaduskonda keeli, kirjandust ja kunstiajalugu õppima. Ta ei saanud õppida pidevalt, sest pidi vahepeal läbi tegema sõjaväeteenistuse. Arhiivimaterjalidest selgub, et 13.09.1926 on V.Elleri dokumendid Tartu Ülikooli sisseastumiseks esitatud, õppemaks tasutud ja Eller immatrikuleeritud. Aga juba järgmisel aastal oli ta pioneerpataljoni “G” kompaniis ja 1927. aasta 22. detsembri käskkiri aspirantide kursustel kinnitab ülendamist noorem-allohvitseriks.

1928 toimus V.Elleri taasimmatrikuleerimine Tartu Ülikooli. Samal ajal töötas ta ühes Narva mnt äris kaubapakkijana ( oli vaja aidata ema ja nooremat venda) ja jõudis taas sooritada mõne eksami. Üliõpilasena laulis ta Akadeemilises Meeskooris ja oli üliõpilsseltsi "Veljesto" liige. Nende kahe organisatsiooniga oli tal kogu elu palju ühiseid tegemisi ja esinemisi, kooriga ka välisreise. V.Eller ise on öelnud, et Veljestos valitses eriti rikas vaimne atmosfäär, mida ilmestas ka kunst, sest näiteks Ott Kangilaski oli veljestolane, rääkimata vaimselt säravast Johannes Aavikust ja paljudest tema mõttekaaslasist. V.Eller oli mitte ainult keeleuuenduse pooldaja, kes kasutas ja kasutab praegugi saksa ü asemel y nagu Põhjamaades ja nagu J.Aavik soovitas. V.Eller oli ka 1927. aastal asutatud keeleuuendusühingu liige. Tal on säilinud Johannes Aaviku käega kirjutatud volitus liikmemaksude kogumiseks: “Volitan hra Voldemar Elleri (stud. jur.) vastu võtma Tartu Keeleuuendus-Yhingu liikmeilt nende liikmemaksu. Joh. Aavik, esimees. Tartus, 22. nov. 1931.”

Järgnenud töökohad olid otseselt või kaudselt seotud kunstiga. 1936 – 1937 oli ta Rakenduskunstnike Ühingu asjaajaja. Tarbekunstis oli siis murranguline aeg.Ühingu eesmärk oli saksapärase ilustusstiili kõrvaletõrjumine ja tänapäevase eesti tarbekunsti edendamine. Sellega tegelesid Adamson-Eric, Günther Reindorff jt ja see töö tundus Ellerile huvitav ning vajalik. RaKÜs tegutsedes toetas ja propageeris ta nende uuemaid saavutusi ja tutvus lähemalt ka oma tulevase abikaasa, keraamik Valli Talvikuga, kes töötas tollal Riigi Kunsttööstuskoolis ja kellest kujunes eesti keraamikakunsti rajajaid.

Voldemar Eller toimis tegusalt ka ajakirjanduse alal. Ta oli ajakirja Nädal Pildis tehniline toimetaja ja ajakirja Majaomanik tegevtoimetaja. Viimase väljaandja oli Maja- ja Krundiomanike Selts, asutaja ja sihiseadja Voldemar Eller. Paul Reeveer tegi moodsa kaane ja päismiku, Eller koostas selle sisu, tutvustades ajakohast arhitektuuri ja sisekujundust. Näiteks esimeses numbris 1939 juhiti tähelepanu Jaan Siiraku kavandatud moodsale mööblile, skulptor Juhan Raudsepa artikkel pealkirjaga “Kuidas ja kuhu püstitame Vabadusmonumendi?” kõlab vägagi tänapäevaselt. Arutlev artikkel vastas pealkirjas tõstatud küsimusele kategooriliselt – ainus mõeldav paik selleks on Harjumägi. Kahjuks ei õnnestunud Vabadusmonumenti püstitada ning lühikeseks jäi ka ajakirja iga.

Voldemar Elleri kõige tegusamad eluaastad möödusid nõukogude võimu perioodil, mil enesealgatuslikud võimalused olid vägagi piiratud või olematud. Ta sai tööd tehnilise toimetajana, kunstimuuseumi vanemteadurina, näituste kujundajana, Arhiivide Valitsuse koosseisus teadustöötajana. Kuigi Voldemar Eller ei astunud komparteisse, töötas ta ometi päris nõudlikel ametikohtadel: oli Tallinna Linnamuuseumi direktor (1950 – 1955) ning seejärel ligi kümme aastat Arhiivide Valitsuse vanemteadur ja kino-, foto-, fono-osakonna juhataja. Nende ametite pidamine oli üpris komplitseeritud, sest toonane juhtiv koht eeldas komparteilisust. Oli ka otsest hirmu: kord sõitis must auto muuseumi ukse ette ja Eller arvas, et “Nüüd on minek”, sest ta oli ostnud muuseumile sarja fotosid, millel jäädvustatud märtsipommitamise ajal põlev Tallinn ja varemed. Julgeolekut oli sellest informeeritud ja nüüd tuldi “kahtlasi fotosid” otsima. Et mõnel fotol oli näha jooksvaid inimesi ja mõnda mundris saksa sõjaväelast, siis V.Eller seletas, et need fotod näitavad sakslaste paanikat Punaarmee rünnaku puhul ja niisuguste fotode õige koht on muuseumis. Nii hädise seletusega siiski seekord lepiti. Kuid fakt iseenesest näitab, et isegi arhiivides polnud dokumendid kaitstud.

V.Eller võttis osa ka Maneeži tänava Riikliku Arhiivi hoone projekteerimisest (allkiri projektil). Tema töö oli eriti kino-, foto- ja restaureerimisruumide projekteerimine koos aparaatide paigutusega.

1960ndate aastate teisel poolel pääses ta kunstile lähemale – ta oli Kunstifondi teadlane, rändnäituste direktor ja lektor. Heas eesti keeles kunstialaste artiklite kirjutamine ja avaldamine, loengute ettevalmistamine ning nende pidamine aastate jooksul Kunstifondi rändnäitustel, mõned esinemised raadios ja televisioonis näitavad andekat publitsisti. Kirjastuse "Kunst" kaudu avaldas ta Valter Jõeste monograafia ja sõlmis kirjastusega lepingu oma kadunud abikaasa, keraamiku Valli Elleri materjalide põhjal ulatusliku keraamika-tehnoloogia õpiku koostamiseks. Käsikiri võeti vastu, tasuti honorar, aga raamat jäi kirjastuse poolt trükki andmata.

Mis ametikohal Voldemar Eller ka iganes kuupalka ei teeninud, tegeles ta pidevalt kunstiga: akvarellis, joonistas, maalis, tegi monotüüpiaid, katsetas estampgraafikaga.

Ta esines näitustel kohvikuis, Kunstihoones, Pärnu mnt kirjastusmajas jm, personaalnäitustega Tallinnas, nt 1996 ja 2002, Võsul, Pühajärvel. Ta on realiseerinud oma töid ka Kunstifondi müügisalongide kaudu. Aastail 1944-47 kuulus Kunstnike Liitu ja võeti uuesti selle liikmeks 1990. aastal.

Voldemar Elleri kiindumus on kunst kui protsess ja ka teiste loodu nautimine. Kunstiga tegelemine on olnud talle rõõm, mis on andnud jõudu ja tuge elu raskeil hetkil. Veel 2003nda aasta suvel juhendas Eller üht noorterühma maastiku maalimisel.

Ta on veendunud, et eestlaste elujõud avaldub loovuses - kunstis ja keeleloomes, eitamata leiundust. Sellepärast pidas ta ka Johannes Aaviku Seltsi tegevust oluliseks. Seltsi kümnenda tegevusaasta tähistamise puhul saatis ta kirjaliku tervituse “Keel ja meel meid hoiavad koos”: “Kuulun Johannes Aaviku Seltsi liikmeskonda, kelle organiseerijaks ja esimeheks on Helgi Vihma. Selts teeb hinnatavat tööd meie emakeele puhtuse ja kestvuse eest. See on omakorda üks põhilisi tingimusi meie eesti rahva püsimajäämiseks. Seltsi töö on just praegu väga oluline, sest poliitiline maastik neis küsimusis on vahelduv. Mitmete rahvaste keelte kasutamine ja selle kasutamise seadustega fikseerimine vajab kindlat kätt!” 11.nov 2002. Voldemar Eller.

Voldemar Eller lahkus meie hulgast enne raamatu ilmumist 28. mail 2004. a.

Andres 9. mai 2006, kell 14.21 (UTC)

---

Nii lihtne see ka nüüd pole

Olen siiralt üllatunud, et leidub entusiast, kes kohe poole päevaga minu isa elulookirjelduse valmis treib :-o Minu ettekujutus elulookirjeldusest on siiski veidi teistsugune. Parem oleks, kui seda teeks võimaluse korral inimene, kes teda tundis ning veelgi parem kui kirjeldatav kirjeldusega ka ise nõus on. Siis ei juhtu selliseid jaburdusi nagu:

> Voldemar Eller oli abielus keraamik Valli Talvikuga, kellega ta tutvus Rakenduskunstnike Ühingus töötades.

Voldemar Eller oli abielus minu emaga, Valli Elleriga, sest keraamik Valli, neiupõlvenimega Neuhaus, võttis kohe abielu registreerimisel uue nime Eller. 6 aastat enne seda oli Valli abielus kunstnik Herman Talvikuga (31.05.1906 - 11.01.1984)ja kelle sünnist möödub muide samuti sel kuul 100 aastat. Iseasi on et kas seda fakti on vaja afišeerida.

Püüdsin lihtsalt tekitada Helgi Vihma artiklis sisalduva info põhjal entsüklopeediaartikli. Selles ei saa esituslaad kattuda juubeliartikli esituslaadiga, samuti ei saa see olla kirjutatud mingist seisukohast, näiteks Johannes Aaviku Seltsi vaatevinklist. Samuti on Vikipeedia artiklit võimalik täiendada ja toimetada ning see on linkide ning muu Vikipeedia atribuutikaga varustatud. Seetõttu peab Vikipeedia artikli tekst kindlasti erinema Helgi Vihma artikli tekstist. Küll aga võib avaldada Helgi Vihma artikli Vikipeedia sõsarprojektis Vikitekstides (eeldusel, et Helgi Vihma annab selleks litsentsi) ning paigutada sellesse artiklisse siin lingi sinna.

Vikipeediat ei tehta originaaluurimuste, vaid avalike allikate põhjal. Vikipeedia artiklid on oma olemuselt referaadid. Seetõttu ei ole minu meelest asjakohane nõuda, et kirjutajad tunneksid isiklikult inimest, kellest nad kirjutavad. Tähtis on, et kirjutatu peaks paika. Kui midagi on valesti, siis tuleb see parandada. Ei saa nõuda, et esitus jätaks mingi kindla mulje. Esitus peab olema neutraalne (erapooletu). Aga loomulikult, mida asjatundlikumad on kirjutajad, seda parem. Asjatundjate abi on teretulnud.

Millega peaks kirjeldatav ise nõus olema? Kui tegu on faktivigadega, siis võib kirjeldatav neile muidugi tähelepanu juhtida ja sel juhul need ka parandatakse. Eesituslaad, hinnangud ja faktide valik on aga asjad, milles kirjeldataval ei tohiks olla sõnaõigust, sest muidu võiks igaüks Vikipeedia abil luua endast sellise pildi, mis on talle meelepärane. Saan muidugi aru, et on eraelulisi seiku, mida ei taheta afišeerida, ent kui need juba on avalikult teatavaks saanud, siis ei saa neid enam "purki tagasi panna".

Aitäh märkuse eest, mis puudutab Voldemar Elleri abikaasat. Ma kirjutan sinna "Vaike Talviku" asemel "Vaike Eller". Tema varasem abielu sellesse artiklisse ei puutu. Andres 10. mai 2006, kell 16.10 (UTC)

Mis aga autorõigustesse puutub, siis vaevalt et Helgi Vihmale meeldib, kui tema tervikliku uurimuse kontekstist on vaid üksikuid fakte kirjeldavad laused välja rebitud ja mingiks rosoljeks kokku mixitud.

Entsüklopeediaartiklis võib ju kasutada neidsamu fakte, mida Helgi Vihmagi on kasutanud. Neid võib ju järjestada ka teisiti, kui Helgi Vihma seda on teinud. Autoriõiguste vastane oleks just nende samasugune järjestamine, sest autoriõigused puudutavad materjali kirjanduslikku esitust, mitte fakte. Peale selle võib siin ju põhimõtteliselt kasutada ka muid allikaid.

Minu kontseptsioon oli sootuks teistsugune. Elulookirjeldus erineb CV'st selle poolest, et elulookirjelduses enamasti ka põhjendatakse, miks inimene on nii või teisiti elus käitunud. Elulookirjelduse tegemine on väga töömahukas ja seda poole päevaga valmis ei saa. Seepärast ma mõtlesin ära kasutada pr Helgi Vihma poolt trükis avaldatud uurimuse, tehes sellest hüperteksti kõikide vajalike sise- või välislinkidega. Teatmeteoste puhul on aga oluline info kiire kättesaadavus, siis mina ei paigutaks põhileheküljele mingit igavat elulugu, kui igal lehekülje külastajal võivad olla hoopis omad huvid. (Näidised loomingust, mälestused Uku Masingust, Laikmaast, Wiiraltist, linnamuuseumist, keskarhiivist või mis iganes). Inimese elulugusid saab kirjutada kümneid sõltuvlt millise mätta otsast vaadata. Helgi Vihma vaatas seda veidi Aaviku Seltsi ja ka Veljesto poole pealt. Seda mõistab ka lugeja. Selle valmimine võttis mitu aastat aega. Mina edastasin hulga e-meilidega fakte, mida ma oma isa käest kontrollimiseks ja täpsususeks üle küsisin.

Vikipeedia kui tervik esitab materjali kõikvõimalike asjade kohta. Vikipeedia loogika järgi peaks igast asjast rääkima eelkõige artiklis, mis spetsiaalselt sellele asjale on pühendatud. Kui osutub, et mõne asja õigeks mõistmiseks on tingimata tarvis rõhutada ka muudesse asjadesse puutuvaid seiku, siis tuleb seda ka teha.

Kui paigutada Helgi Vihma artikkel Vikitekstidesse, siis sinna mingeid hüperlinke teha ei saa. Küll aga saab neid teha siia. Just selle võimaluse tõttu ei olegi vaja kõikidest asjadest rääkida ühes artiklis.

Kuidas põhjendada, miks inimene on nii või teisiti käitunud? Saab viidata kas inimese enda või kellegi teise kommentaaridele. Kindlakstehtavat tõde selles asjas ei ole, sest tõlgendused on subjektiivsed. Muidugi võib artikklis sellistele tõlgendustele viidata.

Kui on olemas lisamaterjali, mida saab GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel avaldada, siis ka selle saab avaldada Vikitekstides ja lingid siia paigutada.

Elulookirjeldus ei pruugi kunagi valmis saada. Püüdsin ainult Helgi Vihma artiklis esitatud faktimaterjali kronoloogiliselt ja temaatiliselt järjestada. Tegin seda pisut aega, ja see jäi mul pooleli. Hiljem võin seda jätkata, või teeb seda keegi teine. On ju arusaadav, et kui materjal on juba kogutud, siis ei võta selle esitamine nii palju aega, kui võttis kogumine. Andres 10. mai 2006, kell 16.27 (UTC)

Helgi Vihma lisas omalt poolt kontrollitud teavet. Isa ise oli tekstiga päri. Pr Maia Randma tegi veel enne trükkilaskmist keelelise korrektuuri. Nagu täna selgus, ei saa ma tema käest artikli lõplikku teksti digitaalsel kujul :-( Üks võimalus oleks see artikkel raamatust sisse skaneerida ja siis programm, mis teksti tunneb, sellele kallale lasta. Aga seegi tehnika nõuab ikkagi tulemuse läbilugemist. Viimane võimalus on muidugi veel käsitöö ja ma võtaksin rõõmuga abipakkumise vastu.

Kui ma saan raamatukogust selle artikli kätte, siis ei ole kuigi suur vaev siinne tekst artikli tekstiga vastavusse viia. Andres 10. mai 2006, kell 16.36 (UTC)

Indekslehe (pealehe) kontseptsioon meeldib mulle selle pärast, et sinna on lihtne tagasi tulla ja mõnd teist haru pidi otsima minna. Välislinkidega on tihti nii, et ei oskagi enam lähtekohta tagasi pöörduda. Mina ei peneks isegi CV'd sellele lehele, vaid teeksin selleks lingi, näitena Talviku CV: http://www.vaal.ee/est/galerii/naitus/cv/one/article_id-276 Pealegi on siis lihtne edaspidi täiendavaid lehekülgi ja linke lisada. Tänapäeval ei tohiks enam kettaruum probleemiks olla.

Vikipeedia artikkel peab ikkagi olema üles ehitatud Vikipeedia üldisele ülesehitusele vastavalt. Indekslehe kontseptsioonist ei tea ma midagi, aga selleks et siia tagasi tulla, tuleb kasutada "Back"-nuppu, ja kui ollakse ära eksinud, tuleb tulla Vikipeediasse ja sisestada otsingusse "Voldemar Eller". Andres 10. mai 2006, kell 16.36 (UTC)

Hauakivi loonud kunstnike reklaamimist ei maksa sõna-sõnalt võtta. Ma pidasin vaid silmas seda, et otsingumootrid ka selle fakti üles leiaksid kas Aigi Orav või Mari-Liis Tammi märksõna kasutades. Aga paikneda võiks see jällegi eraldi laheküljel, et see ei jääks ette neile, keda see ei huvita. index.html ehk sisukord võiks olla selline lühikene leht, mis mahub ekraanile tervenisti ja et teda ei pea skrollima.

Otsingumootorid leiavad selle fakti muidugi üles. Aga monumendi autorite kohta saab teha ka artiklid, kus on samuti võimalik seda fakti mainida. Hauamonumendi foto sobiks sellesse artiklisse igatahes küll. Andres 10. mai 2006, kell 16.36 (UTC)

Palun vabanust, sest ma ei tea wikepedia struktuuri ja võimalusi. Mulle jäi arusaamatuks märksõnade süsteem. Püüdsin tekitada märksõna, mis ise sisaldas märksõna ja see ei õnnestunud. Paistab, et ka liiga pikka märksõna ei saa moodustada. Voldemar Ellereid on veel teisigi ja kui mõni neist lisandub, siis kuidas hoiduda segadustest sest nagu ma aru saan, kehtivad märksõnasd üle terve Wikipedia?

Lugupidamisega Arvo Eller

Kui on nimekaime, kellest samuti tasub artiklid kirjutada, siis saab artiklite pealkirju eristada täpsustavate märkuste abil sulgudes. Vaata näiteks Jüri Kivimäe. Pikki märksõnu saab moodustada küll, kuid üldjuhul ei ole sellel mõtel. Ühte märksõna teise sisse ei saa panna. Andres 10. mai 2006, kell 16.36 (UTC)

Aitähh abi eest. Loodan et saan kõnealuse raamatuartikli homme skaneeritud ja digitaalseks teisendatud. Raamatus on ka fotod, millest ühe võiks siis Helgi Vihma kirjutisele (mille loomine ei olnud kuidagimoodi mingi juubeliga seatud) lisada. Fakte Volli Elleri loomingu, näituste, kirjutiste ja mida iganes kohta võin tuua veel kuhjaga. Mina ise poleks küll seda kõike ühte artiklisse kuhjanud ja kahju et Helgi Vihma artiklis esinevatelt märksõnadelt viiteid teha ei saa. Lisan siia ühe fakte sisaldava nekroloogi.

Voldemar Eller 14. V 1906 – 28. V 2004 (reede, 04 juuni 2004) - On lahkunud Eesti Kunstnike Liidu vanim liige, maalija ning kunstiajaloolane Voldemar Eller. Sündinud Paliveres, õppis ta 1922. – 26. aastani Ants Laikmaa ateljeekoolis. Ta oli viimane maestro õpilastest, võttes kuni 1996. aastani osa kõigist Laikmaa mälestuseks korraldatud üritustest. Aastail 1926 – 38 õppis ta vaheaegadega Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas, ühtlasi ka Riigi Kunsttööstuskoolis skulptuuri Voldemar Melliku juhendamisel. On töötanud RaKÜs, Kunstifondis, Eesti Kunstimuuseumis vanemteadurina, Tallinna Linnamuuseumis direktorina (1950 – 55) ja Arhiivide Valitsuses. Kuulus Eesti Kunstnike Liitu ja üliõpilasseltsi Veljesto. Voldemar Eller on avaldanud arvukalt artikleid, kirjutanud nahakunstnik Valter Jõeste monograafia (1971). 1939. aastal käis koos abikaasa keraamik Valli Elleriga Pariisis, kus tutvus Eduard Wiiraltiga. Ta hoidis hoolikalt Valli Elleri pärandit ning aitas kaasa tema näituse korraldamisele Kristjan Raua majamuuseumis aastail 2000-2001. Voldemar Elleri þanriliselt mitmekesises loomingus on kesksel kohal maastik – heledates toonides, valgusküllane, harmoonilise elutunnetusega. Kunstnik töötas ka kõrges vanuses. Alates 1966. aastast toimunud isiknäitustest oli viimane 2002. aastal Samba galeriis, hõlmates ka samal aastal loodut. Voldemar Eller sängitati mulda 1. juunil Metsakalmistule. Eesti Kunstnike LiitMaalikunstnike LiitKunstiteadlaste ÜhendusEesti KunstimuuseumTartu Kunstimuuseum http://www.openoffice.ee/cms - Kultuurileht SIRP Powered by Mambo Open Source Generated: 9 June, 2004, 14:37

Ja veel teisegi

Voldemar Eller 14. V 1906 – 28. V 2004 Ilmunud: reede, 04 juuni 2004On lahkunud Eesti Kunstnike Liidu vanim liige, maalija ning kunstiajaloolane Voldemar Eller. Sündinud Paliveres, õppis ta 1922. – 26. aastani Ants Laikmaa ateljeekoolis. Ta oli viimane maestro õpilastest, võttes kuni 1996. aastani osa kõigist Laikmaa mälestuseks korraldatud üritustest. Aastail 1926 – 38 õppis ta vaheaegadega Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas, ühtlasi ka Riigi Kunsttööstuskoolis skulptuuri Voldemar Melliku juhendamisel. On töötanud RaKÜs, Kunstifondis, Eesti Kunstimuuseumis vanemteadurina, Tallinna Linnamuuseumis direktorina (1950 – 55) ja Arhiivide Valitsuses. Kuulus Eesti Kunstnike Liitu ja üliõpilasseltsi Veljesto.Voldemar Eller on avaldanud arvukalt artikleid, kirjutanud nahakunstnik Valter Jõeste monograafia (1971). 1939. aastal käis koos abikaasa keraamik Valli Elleriga Pariisis, kus tutvus Eduard Wiiraltiga. Ta hoidis hoolikalt Valli Elleri pärandit ning aitas kaasa tema näituse korraldamisele Kristjan Raua majamuuseumis aastail 2000-2001.Voldemar Elleri þanriliselt mitmekesises loomingus on kesksel kohal maastik – heledates toonides, valgusküllane, harmoonilise elutunnetusega. Kunstnik töötas ka kõrges vanuses. Alates 1966. aastast toimunud isiknäitustest oli viimane 2002. aastal Samba galeriis, hõlmates ka samal aastal loodut.Voldemar Eller sängitati mulda 1. juunil Metsakalmistule.Eesti Kunstnike LiitMaalikunstnike LiitKunstiteadlaste ÜhendusEesti KunstimuuseumTartu Kunstimuuseum

LR- 11. mai 2006, kell 13.44 (UTC)

Ma katsun sedamööda, kuidas mahti saan, artikli esialgse redaktsiooni valmis kirjutada. Kui artikkel osutub liiga pikaks, võib põhimõtteliselt muidugi osa sellest ka eraldi artiklitesse panna, kuid esialgu tundub mulle, et selleks vajadust ei ole. Artikli huvitavamaks tegemiseks saab esiteks vähem kuivi detaile lisada ja teiseks materjali niimoodi ümber korraldada, et kuivem teatmematerjal jääks eraldi alajaotustesse.

Ah jaa. Selleks et Helgi Vihma artiklit Vikitekstides avaldada, on kindlasti tarvis autori nõusolekut see vastava litsentsi alla amda. Tõenäoliselt on ka hauamonumendi pildi avaldamiseks tarvis monumendi autorite (siin võin küll eksida) ja fotograafi luba. Voldemar Elleri piltide reproduktsioonide avaldamiseks on tarvis autoriõiguste valdaja luba (ma ei tea, kuidas on lood fotograafiga). Andres 11. mai 2006, kell 19.02 (UTC)

Täna veel eksisteeriv välislink

Jüri Haini intervjuu Voldemar Elleriga. Ilmunud 14.06.2002 ajalehes SIRP:

http://www.sirp.ee/2002/14.06.02/Kunst/kunst1-1.html

LR- 12. mai 2006, kell 07.42 (UTC)

Toronto "Vaba Eestlane" 16. 07. 1996 rubriigist KULTUUR

Laikmaa õpilane

Voldemar Eller

90-aastane

14. mail tähistas Tallinnas oma 90. sünnipäeva vanim veel elav Ants Laikmaa õpilane, kunstnik ja kultuuritegelane Voldemar Eller. Juubilar on lõpetanud Tallinna Teise Reaalkooli ning õppinud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas kunstiajalugu, keeli ja kirjandust. 1922. aastal astus Ants Laikmaa stuudiosse, kus õppis ligi viis aastat. Hiljem jätkas Eller oma õpinguid Riigi Kunstitööstuskoolis skulptor Voldemar Melliku juures.

On töötanud Töölisühingute Keskliidu sekretärina, rakenduskunsti ühingu "RaKÜ" sekretärina, ajakirjade "nädal Pildis" ja "Nõukogude Kultuur" toimetuse liikmena, kunstifondi sektori juhatajana ja rändnäituste direktorina, Tallinna Kunstimuuseomis, Keskarhiivis ja Arhiivide valitsuses ning olnud aastail 1950-1955 Tallinna Linnamuuseumi direktor.

Kunstnikuna avanesid ta silmad 1939. a. Pariisi-reisil, nähes maailma meistrite töid originaalseina. Oma 30ndast eluaastast peale on ta maalinud ja joonistanud, kuid pensionärina on ta pühendunud ainult kunstile, maalides õlis ja akvarellis kokku kuni paarsada maastikku, portreed, natüürmorti ja akti. Nii ta on esinenud näitustel, pidanud loenguid ja avaldanud artikleid. Veel nüüdki andsid tema maalid "Figuratsioon" ja "Abstraktsioon" näitusel tunnistust ta aktiivsusest. Oma kunstnikukarjääri põhjenduseks ta ütleb , et joonistamine meeldis juba nooruses. Gümnaasiumi teises klassis olles astus ka Laikmaa stuudiosse kunsti õppima.

Ta hindab Ants Laikmaad haruldase õppejõuna, kes nakatas õpilasi oma optimismiga öeldes neile, et "loodus on kunsti õpetaja, minu ülesanne on ainult avada teie silmi looduse mõistmiseks ja õigesti nägemiseks". V,Eller ütleb, et ta õpetas ka inimesi õigesti nägema ja mõistma. Ta stuudio oli nagu klubi, kus joodi koos kohvi ja vaieldi kunsti ning ilmaelu üle.

(ET/HO)

Ma ei oska allakirjutanuid dešifreerida, kuid

arvan, et selle lehevälajlõike saatis Vollile pr.Hildegard Rink. (Saaks ta tütre e-maili kasutades vajadusel järele uurida).

LR- 14. mai 2006, kell 19.08 (UTC)

Riputasin thumbnail pildi üles

Tegin täna 700 kBaidise foto ning et lahakülje laadimine aeglaseks ei muutuks, siis tegin tast vähendatud koopia ja upload'isin. Tahaks et sellele klikkides näeks ka pilti täise suuruses aga esialgu ei oska seda veel teha. Kui ma teen lihtsalt niimoodi

Fail:2kiviMetsas.jpg

kas siis  tuleb link või pilt või ei seota üldse ? 

LR- 14. mai 2006, kell 20.02 (UTC)

skaneerisin Helgi Vihma uurimuse *.pdf pildina

Mul polnud OCR (Optical Character Recognitsion) programmi, mis tunneks täpitähti ning tekstiks teisendus oleks võtnud veelgi rohkem aega, kui käsitsi paranduste sisseviimine. Õnneks on Adobe Acrobat Reader kõigile kasutajatele tasuta kättesaadav nii et kui sinna teksti niikuinii linke sisse kirjutada ei või, siis minugipoolest võib see ka selliseks jääda. Kellel vaja, küll see ka need 333 kB alla laetud küll. Ainult et kuidas sellele H.Vihma_txt.pdf failile viidata? Kas näiteks #redirect H.Vihma_txt.pdf ? LR- 15. mai 2006, kell 07.12 (UTC)

Ei oska viidata

Proovin seekord järgmiselt:

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/1/16/H.Vihma_txt.pdf

Õnnestus üles leida :-) LR- 15. mai 2006, kell 07.44 (UTC)

---

Võrdlesin artikli teksti pdf-pildiga ja tegin parandused. Nüüd on tarvis saada Helgi Vihmalt nõusolek artikli avaldamiseks GNU FDL litsentsi tingimustel. Paneme teksti Vikitekstidesse ja kustutame pdf-teksti. Andres 15. mai 2006, kell 13.53 (UTC)

---

Mis aastal Voldemar Eller abiellus? Ühe nekroloogi järgi käis ta koos abikaasa Valli Elleriga 1939 Pariisis. ENE 1. väljaande järgi on Valli Elleril see perekonnanimi alates 1942. aastast. Andres 15. mai 2006, kell 14.19 (UTC)

Kas 2002. aasta isiknäitus toimus G-galeriis või Samba Galeriis? Andres 15. mai 2006, kell 14.21 (UTC)

Kas Voldemar Eller õppis juurat või on see Johannes Aaviku eksitus? Andres 15. mai 2006, kell 14.37 (UTC)

tekstivead hauakivi juures

Volli tegi Valli hauakivi pareljeefi plastiliinist ning me koos võtsime sellest kipsvormi. Kunstikombinaadis topiti šamott, klasuuriti sealses toodangus hästi äraproovitud nn kivihalli glasuuriga ja põletati (kõrgekuumus). Kahjuks natuke palju, sest glasuur hakkas vooalma ja tulid kollased nired.

Mari-Liis tegi Volli pareljeefi ning kipsvormi oma kodus. Aigi tegi ülejäänud töö Pikk tn 33 kauplus-töökojas või kuidas seda nimetatigi.

Kirjutasin pildiallkirja pildilehekülje alusel. Kui seal on midagi valesti, tuleb ka seal ära parandada. Andres 16. mai 2006, kell 06.32 (UTC)

Helgi Vihma oli nõus artikli ülesriputamisega, kui tekst on autentne raamatus trükituga. Kui te seda ei usu, siis ma katsun teda ennast paluda siin sõna võtma (ma ei saa ju siin avaldada tema meiliaadressi ega telefoninumbrit).

Küllap käis Voldemar Eller 1939. aastal Pariisis koos proua Valli Talvikuga aga registreeris abielu 1942. aastal (püüan täpsemalt järele uurida), sest mina sündisin sama aasta jõululaupäeval.

Voldemar Eller alustas minuteada õpinguid Tartu Ülikoolis arstiteadusest mis talle aga vastu hakkas. Pärast seda õppis ta vahelduva eduga veel üht teist ja kolmandat (Helgi Vihmal on sellest vist isegi parem ülevaade).

Personaalnäitus Sambas oli 1996 ning G-galeriis 2002. Aga parem ma toksin sisse midagi CV taolist, mis viimati näitusel üles oli riputatud. LR- 15. mai 2006, kell 21.58 (UTC)

VOLDEMAR ELLER

Lühiandmeid elu- ja loominguloost

Voldemar Eller on sündinud 14. mail 1906. aastal Paliveres Läänemaal.

ÕPINGUD:

Ants Laikmaa ateljeekoolis 1922-1926

Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas 1926-1938 (vaheaegadega)

AKADEEMILINE KUULUVUS:

Üliõpilasselts Veljesto

TÖÖ:

Ajakirjanduses (ajakirja Nädal Pildis tehniline toimetaja;

ajakirkja Majaomanik toimetaja; ajakirja Nõukogude Kultuur toimetaja) 1930-1941.

Rakenduskunsti Ühingu (RaKÜ) asjaajaja 1936-1937.

Kunstifondi näituste sektori juhataja 1947-1948.

Tallinna Kunstimuuseumi vanemteadur 1948-1949.

Tallinna Linnamuuseomi direktor 1950-1955.

Arhiivide Valitsuse vanemteadur ja osakonnajuhataja 1955-1964.

Kunstifondi rändnäituste direktor ja vanem kunstiteadlane 1965-1969.

LOOMINGULINE TEGEVUS:

Isikunäitused:

• Võsul 1966,1967, 1968, 1986

• Tallinna Linnamuuseumis 1975

• Kiek in de Kökis

• Pühajärvel 1983, 1985

• Tallina Ajakirjandusmajas 1984

• Tallinna Kunstihoones 1971 (väike saal),

• 1996 (Galerii Sammas),

• 2002 (Galerri-G kunstisaal)

• Art Halinga kunstigaleriis 1997

Avaldanud ajakirjanduses artikleid ja ülevaateid kunstiküsimustest.

Esinenud raadios loengutega ning teinud raadiointervjuusid kunstnikega.

Tegutsenud lektorina, esinedes loengutega kunstist koolides, klubides, rahvamajades jm.

Kirjutanud lühimonograafia "Valter Jõeste" (Tallinn 1971).

Kunstnike Liidu liige 1944. aastast, liikmeskonnast välja arvatud 1947, liikmelisus taastatud 1990.

LR- 15. mai 2006, kell 23.05 (UTC)

3 faili üles laetud

1. kadreeritud lähtefaili normaalse resolutsiooniga hauakividest "2kiviMetsaklmistul.jpg" 2000x1350 pikslit ca' 8,3 MB.

2. Pilt:Volli ja Linda.pdf

3. eeltoodus kasutatud foto (414 kB) Pilt:Volli_linda.jpg

Ühtlasi on seal taustaks ka näidised loomingust.

LR- 16. mai 2006, kell 06.44 (UTC)

Panin 1. ja 3. foto sellesse artiklisse üles.

pdf-formaadis fotol pole mõtet, sest lugejal on selle kasutamine ebamugav.

Kui artikkel saab Vikitekstidesse üles, tuleb sinna laadida ka pilt 2 ja muud pildid, mis artiklit illustreerisid. Seejuures on kindlasti tarvis ka fotograafi litsentsi. Kui seda ei saa, siis ei saa pilte artikli juurde laadida.

Tähtis on lihtsalt, et Helgi Vihma saaks aru, et ta annetab artikli kasutamiseks GNU FDL litsentsi alusel. Allkirja ei ole tarvis. Andres 16. mai 2006, kell 06.50 (UTC)

Pildi kasutamisluba

Mõtlesin, et mis see mulle maksab saata siis juba allkirjastatud luba aga polegi nii lihtne.

I tõrge: ".ddoc" ei ole soovitatav formaat.

katsusin süsteemi petta ja lisasin laiendi *.txt, kuid:

II tõrge: ".ddoc.txt" ei ole soovitatav formaat.

Siis panin digidoc faili enda töö juures weebi, kuid kätte ei saanud. Nähtavasti ei meeldi 4tähelised laiendid. Lõpuks siiski õnnestus järgmine võte:

[1]

Pärast faili allalaadimist tuleks viimane laiend ära koristada ning kui DIGIDOC on installeeritud, siis saab saadetud kasutamisluba.pdf faili lugeda, sertifikaatide kehtivust kontrollida ning allkirjastamis aega vaadata :-)

LR- 16. mai 2006, kell 11.49 (UTC)

Välislink kunstisalongi ALLEE

Weebis leidub ka inglisekeelset teksti Voldemar Elleri kohta ning foto ühest maalist.

[2]

Sama on ka eesti keeles:

[3]

Karta on, et see materjal ei püsi seal igavesti. Kas peaks küsima Allelt luba et sellest materjalist midagi ka wikipeediasse veel talletada?

LR- 16. mai 2006, kell 16.39 (UTC)

Võiks ju ikka luba küsida. Mina ei tea, kas luba on tarvis. Pildi enda autoriõigused kuuluvad Voldemar Elleri pärijatele, kas fotograafil või kellelgi teisel sellele pildile õigused on tekkinud, seda ma ei tea. Andres 16. mai 2006, kell 17.20 (UTC)

väike märkus

>Aastal 1992 astus Voldemar Eller Johannes Aaviku Seltsi. Ta oli seltsi vanik liige. Eller kasutas ü-tähe asemel y-tähte.

Siin on vist väike täheviga. Mis puudutab Ü tähe asemel Y kasutamist, siis see oli ärkamisaja saksavastasus ja ta kasutas seda üliõpilaspäevil loenguid konspekteerides. Ajakirjanikuna ta seda enam ei teinud. Pidevalt valvas ta koduse keele puhtuse üle ja tegi alati märkuse, kui ta ema mõnda saksa või vene laensõna kasutas (pliita, sihverplaat ja seierid, sahtel, trotuaar, paraadna ja lugematu arv teisi sõnu) pakkudes alati asemele eesti sõna. Mõeldud oli see minule õigekeele õpetamiseks.

LR- 17. mai 2006, kell 08.49 (UTC)

Kuidas siis "sahtli" asemel tuleb ütelda? Andres 17. mai 2006, kell 17.37 (UTC)

---

laua sahtlit nimetas isa laualaekaks

Kõlab kenasti ju :-)

Keelenõuanne vaatas ÕSist järele, et kohanime Võsu kasutatakse ikkagi alalütlevas käändes nagu pealkirjas "Maalilaager Käsmus ja Võsul"

LR- 18. mai 2006, kell 09.08 (UTC)