Arutelu:Veebisaitide loend
teen ettepaneku see leht kustutada ning piirduda kategooriaga - Ahsoous 8. detsember 2008, kell 15:18 (UTC)
- Miks? Mina ei poolda seda. Vikipeedia peab olema kasutatav ka ilma kategooriateta, pealegi ei saa kategooria loendit asendada. Andres 8. detsember 2008, kell 16:36 (UTC)
- Meil pole vähimatki šanssi ammendavat loendit teha ja ülevaade kaob nii ehk naa millalgi ära (maailmas nagu ma esimesena ettejuhtunud google'i otsinguna saadud lehelt lugesin on mingi 162 miljonit veebilehte). Pealegi on Internet nii kaootiline süsteem, mõni leht täna on, homme enam ei ole, mõned lehed liituvad mõned jagunevad mitmeks ja imho asendab antud juhul kategooria loendit üsna edukalt - Ahsoous 8. detsember 2008, kell 16:49 (UTC)
- Nojah, aga see loend ei pretendeeri ju täielikkusele. Loetletakse ainult neid lehti, mille kohta artikkel on olemas või plaanis. Kategoorias ei saa kajastada plaanis olevaid artikleid. Ja kui mõni leht ära kaob, siis see ju ei tähenda, et artikkel kustutatakse. Kui artikleid peaks väga palju tulema, saab ju jaotada analoogselt biograafiate ja asulate loendiga. Andres 8. detsember 2008, kell 17:11 (UTC)
- Vaata sellest lehest oleks kasu üksnes siis kui see on temaatiliselt ära jaotatud, aga selle asemel on mõistlikum hoopiski kasvõi neti.ee lahti võtta, tähestiku järjekorra saab kategooriaga tunduvalt lihtsamalt teha ja olemasolevad lehed satuvad ju kategoriseerimisel kohe õigesse kohta (jääb ära topelttöö) ja kui rääkida nendest plaanis olevatest lehekülgedest loendit teha, siis selle saab põhimõtteliselt samuti kategooria lehele otse sisse kirjutada ning lisada märkus, et kui mingi vastav lehekülg on tehud siis tuleb see nimekirjast kustutada. Ja ütle nüüd näiteks, kas Järva Teataja veebileht on ikka eraldi leht või on see hoopis Postimehe oma? Mis sa sellest arvad? Ja kuidas seda peaks loendisse kirjutama? -- Ahsoous 8. detsember 2008, kell 17:35 (UTC)
- Võib-olla küll, et temaatiliselt jaotatuna oleks lehest rohkem kasu. Miks ka mitte seda teha? Selgituse võiks ka tähestikulise järjekorra puhul panna.
- Arvan, et neti.ee ei anna samu saite, mis Vikipeedias on. Pealegi seal on ainult eesti saidid.
- Sinu seletuse järgi võiksid loendid hoopis olemata olla. Kuidas see nimekirjast kustutamine siis vähem töömahukas on kui loendisse lisamine? Ja kes seda meeles peab, et tuleb kategooriast kustutada?
- Ma arvan, et Järva Teataja veebilehte võib ka eraldi saidiks pidada. Asja otsustab aga see, kas tuleb eraldi artikkel. Praegu meil ajalehtede veebilehtede kohta üldse eraldi artikleid pole. Arvan, et ei tule eraldi artikleid ka asutuste ja inimeste kodulehtede kohta. Andres 8. detsember 2008, kell 17:49 (UTC)
- Meil pole vähimatki šanssi ammendavat loendit teha ja ülevaade kaob nii ehk naa millalgi ära (maailmas nagu ma esimesena ettejuhtunud google'i otsinguna saadud lehelt lugesin on mingi 162 miljonit veebilehte). Pealegi on Internet nii kaootiline süsteem, mõni leht täna on, homme enam ei ole, mõned lehed liituvad mõned jagunevad mitmeks ja imho asendab antud juhul kategooria loendit üsna edukalt - Ahsoous 8. detsember 2008, kell 16:49 (UTC)
isegi kui veebisaidid kaovad, on teabel ajalooline väärtus. Viki ülesanne ei ole ju hetkeseisu fikseerida. Onju. Vikis on artiklid tänaseks manalateele läinud inimestest ja maamunalt kadunud loomadest, taimedest, linnadest, riikidest. Kustutama peaks pläma, mitte teavet. Kujutan ette, kui 10 aastat tagasi oleks Googlest kirjutatud artikkel, siis oleks see kustutamisele läinud, et mis, järjekordne otsingumootor, nagu neid veel vähe oleks. Aga nüüd on Google IT hiiglane.--Hendrix 23. detsember 2008, kell 16:10 (UTC)
- Kui koos asja kadumisega kaob ka info selle asja kohta, siis ei ole Vikipeedia asi seda säilitada. Kui info kaob, ei ole jutt kontrollitav. Andres 23. detsember 2008, kell 20:55 (UTC)
- see, kui veebisait läheb hingusele, ei tähenda, et seda pole olnud. Kunagi ta oli, oli tema kohta ka info. Info on lihtsalt arhiveeritud. Kui oleme teatmeteos, siis peame silma peal hoidma ka minevikul. Selleks ongi ju arhiivid. Pole vahet, kas paberkandjal arhiivid või digitaalsed arhiivid. Reeglina on digitaalsed arhiivid usaldusväärsemad, sest neid ei pääseta sodima. Kui juba digitaalseid arhiive hakatakse soditama, siis võib ajalooteadus kõrvad pea alla panna...--Hendrix 29. detsember 2008, kell 16:39 (UTC)
- Kui veebisait on manalateele läinud ja tegemist ei olnud väga olulise saidiga (näiteks Google sugusega, mida kõik teavad) siis ei ole meie asi seda igavesti säilitada. Kui oli oluline sait siis säiliks ka info selle tegevuse kohta. Kui näiteks Google otsustaks homme tegevuse lõpetada siis säiliks ikkagi tohutus koguses kontrollitavat infot järeltulevatele põlvedele. Kui aga mingi külafoorum kõrvad pea alla paneb ei mäleta juba viie aasta pärast seda enam praktiliselt keegi (sest seda ei peeta mäletamisväärseks).
- Ning kümne aasta eest oleks Googleist kirjutatud artikli tõesti kustutama pidanud. Väheolulise info peabki kustutama. Aga need kribalad, mis ebaolulistest oluliste hulka paisuvad – nende kohta hiljem kirjutamine poleks enam probleem, sest ega see eelnev oleks tänu firma tegevusele säilinud. iffcool 29. detsember 2008, kell 16:50 (UTC)
- Nõus iffcooliga. Andres 29. detsember 2008, kell 17:24 (UTC)
- räägime erinevatest asjadest. Mitte olulisusest (mis jääb ilmselt igipõliseks vaidlusteemaks), vaid sellest, et informatsioon ei kao, kui see informatsioon on korra avalikustatud. Jäävad veebiarhiivid, mille väärtus on adekvaatne ja millele saab viidata - nii nagu tavaarhiivides säilitavatele ühikutele.--Hendrix 30. detsember 2008, kell 11:13 (UTC)
- Arhiividele toetumist loetakse originaaluurimiseks. Andres 30. detsember 2008, kell 11:32 (UTC)
- räägime erinevatest asjadest. Mitte olulisusest (mis jääb ilmselt igipõliseks vaidlusteemaks), vaid sellest, et informatsioon ei kao, kui see informatsioon on korra avalikustatud. Jäävad veebiarhiivid, mille väärtus on adekvaatne ja millele saab viidata - nii nagu tavaarhiivides säilitavatele ühikutele.--Hendrix 30. detsember 2008, kell 11:13 (UTC)
- Nõus iffcooliga. Andres 29. detsember 2008, kell 17:24 (UTC)
- see, kui veebisait läheb hingusele, ei tähenda, et seda pole olnud. Kunagi ta oli, oli tema kohta ka info. Info on lihtsalt arhiveeritud. Kui oleme teatmeteos, siis peame silma peal hoidma ka minevikul. Selleks ongi ju arhiivid. Pole vahet, kas paberkandjal arhiivid või digitaalsed arhiivid. Reeglina on digitaalsed arhiivid usaldusväärsemad, sest neid ei pääseta sodima. Kui juba digitaalseid arhiive hakatakse soditama, siis võib ajalooteadus kõrvad pea alla panna...--Hendrix 29. detsember 2008, kell 16:39 (UTC)