Arutelu:Vedelik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Vedelikust saab aine keemistemperatuuril gaas ja külmumistemperatuuril tahkis

Päris korrektne see ei ole. Aine saab oma külmumistemperatuuril olla nii tahkes kui ka vedelas olekus. Siim 27. aprill 2006, kell 18.07 (UTC)

Päris korrektne see ei ole? Vedelikust saab... Peale selle, osad ained saavad olla külmumistemperatuuril nii tahkes kui ka vedelas olekus ja ka veel gaasilises olekus. Mängides rõhu ja temperatuuriga saavad sellega hakkama paljud ained. Nt:
Millises olekus on elavhõbe temperatuuril -38.8344 °C ja rõhul 0.2 mPa? (kõigis 3-es)
Mitu vedelat faasi on heeliumil? (2)
Kas klaas on tahkis? (Ei, vedel amorfne aine)
Mitu puud teeb metsa? (Mõned asjad on ja jäävadki suhteliseks)
Külmumisel, külmumispunktil ja täielikul külmumisel on vaks vahet. Ma võiksin siis väita, et kui kogu liikumine ei ole lõppenud (temp. 0 k), siis on tegemist mittetäielikult tahke aineolekuga.
Kui kirjeldada kõik anomaaliad kõigil vedeldavatel ainetel selles olekus lahti pisiasjadeni, oleks tegemist rohkem raamatukoguga, kui ebaproportsionaalse entsüklopeedia artikliga.

-Ka väited tuleb korralikult esitada. Ja tõepoolest on Väike trükiviga sees, mis muudab kogu teksti sisu. Uuendan siis: külmumistemperatuuril->külmumispunktis.--m2s 29. aprill 2006, kell 06.15 (UTC)

  • Artiklid peavadki olema põhjalikud ja kui vaja siis ka pikad.
  • Kui muutsid külmumistemperatuuri külmumispunktiks, siis tuleb sama teha ka keemistemperatuuriga.
  • Vastupidielt üldlevinud arvamusele ei ole klaas tegelikult vedelik. Vaata näiteks inglise wiki artiklit en:Glass#Glass as a liquid. See asi tuleks muidugi paremini ja pikemalt (põhjalikumalt) lahti seletada kui praegu inglisvikis on. Siim 29. aprill 2006, kell 08.39 (UTC)

Parem lühike ja korralik raamat kui pikk artikkel. Linkida saab ka siit sinna wikipedia->wikibooks

Lühidalt, on klaase mis oma vioosuselt on pigem tahkised kui vedelikud, kuid tavaline klaas on vedelik. Kui keegi peaks lugema klaasi tahkiseks, siis oleks see väär, sest amorfne tahkis on juba teine asi.

Ei ole filoloog väitmaks, kas vedelik hakkab keema keemistemperatuuril või keemispunktis, kuid

  • külmumistemperatuuril hakkab tekkima märgatav kristallvõre, aatomite vahelised nn. sidemed avaldavad suuremat mõju, sest molekulid ei pääse liikuma ja vibreerivad koha peal, kuid kui temperatuur ei muutu, ei kristaliseeru aine. Keemistemperatuuriga on aga aja möödudes näha, et ta täielikult aurustub.
Mulle paistab, et kui asi on nõnda, siis nõnda ka jääb. --m2s 30. aprill 2006, kell 12.00 (UTC)
Vikiõpikule viitamine on muidugi alati võimalik. Kuid erinevus Vikipeedia ja Vikiõpikute vahel ei ole mitte materjali pikkuses, vaid selle esitamise viisis.
Kui Vikipeedias läheb mõni artikkel liiga pikaks, siis tuleb lihtsalt osa materjali suunata spetsiaalsema teemaga artiklitesse. Andres 30. aprill 2006, kell 16.31 (UTC)