Arutelu:Valentselektronkiht
Mis vahe on väliselektronkihil ja valentselektronkihil? --Kyng 5. august 2009, kell 05:09 (UTC)
- Mina küll vahet ei näe. Andres 5. august 2009, kell 06:30 (UTC)
- Esiteks on meil suurima peakvantarvuga (N) elektronkiht, mis täitub konfiratsiooniga Ns2Np6. Näiteks artiklit Aufbau printsiip lugedes võib veenduda, et teatud elementide välised (st suurima energiaga) elektronid asuvad d-orbitaalil, mis asub kihis N-1. Seega on meil võimalik eristada väliselektrone ja väliselekrtonkihti (või ka väliselektrone ja valentselektrone). Väline (st suurima peakvantarvuga) elektronkiht ise on aga üks konkreetne asi ning vähemalt olemasoleval kujul räägivad mõlemad artiklid ühest ja samast asjast.
- Seega pakun välja artiklite liitmise, kusjuures põhiartikliks võiks saada rohkem kasutatava mõistena väliselektronkiht. --Hardi 5. august 2009, kell 07:40 (UTC)
- Nõus. Väliselektroni ja valentselektroni kohta võib eraldi artiklid teha. Andres 5. august 2009, kell 08:00 (UTC)
- Ja miks täpselt see hea on? --Kyng 5. august 2009, kell 08:03 (UTC)
- Selleks et neid mõisteid selgemalt eristada. Kui aga sellist eristust kirjanduses pole, siis mitte. Andres 5. august 2009, kell 08:07 (UTC)
- Hergi Kariku Üldkeemias ja Ahmetovi Anorgaanilises keemias räägitakse ainult valentselektronidest. Ma arvan, et sisuliselt on tegu sama asjaga (kui just keegi ei leia materjali, kus neist kahest mõistest eraldi räägitakse), nii et eraldi artikleid pole küll vaja. --Kyng 5. august 2009, kell 08:14 (UTC)
- Hardi nimetas välisteks elektronideks suurima energiaga elektrone, mis aga ei pruugi olla välises kihis. Kui kirjanduses niisugust sõnakasutust pole, siis pole meil sellist eristust tarvis, kui aga on, peaks see ka meil olema. Mina küll ei saa aru, miks peaks suurima energiaga elektroni väliseks nimetama. Andres 5. august 2009, kell 08:50 (UTC)
- Kuna elektonide liikumisel puudub trajektoor on elektroni elektroni ja tuuma vahelisest kaugusest rääkimine mõneti ebamäärane. Siiski saab rääkida elektroni keskmisest kaugusest. Vesiniku aatomis kirjeldab on see proportsionaalne suurusega , kus n on peakvantarv ja l orbitaalkvantarv. Energia on aga proportsinaalne suurusega . Keerukamates aatomites on "energia ~ keskmine kaugus" üpris hea lähendus. Teine võimalus elekroni "välisuse" iseloomustamiseks on elektroni võme end aatomi küljest lahti rebida. Sel juhul iseloomustab energia "välisust" täpselt. Kolmas võimalus "välisuse" kirjeldamiseks on elektroni vaslentsus: väline elektron on vastuvõtlikum välistele mõjutustele ning osaleb seetõttu ka (kergemini) keemiliste sidemete moodustamisel. Eelnimetatud määratlused omavad üpris suurt ühisosa.
- Hardi nimetas välisteks elektronideks suurima energiaga elektrone, mis aga ei pruugi olla välises kihis. Kui kirjanduses niisugust sõnakasutust pole, siis pole meil sellist eristust tarvis, kui aga on, peaks see ka meil olema. Mina küll ei saa aru, miks peaks suurima energiaga elektroni väliseks nimetama. Andres 5. august 2009, kell 08:50 (UTC)
- Hergi Kariku Üldkeemias ja Ahmetovi Anorgaanilises keemias räägitakse ainult valentselektronidest. Ma arvan, et sisuliselt on tegu sama asjaga (kui just keegi ei leia materjali, kus neist kahest mõistest eraldi räägitakse), nii et eraldi artikleid pole küll vaja. --Kyng 5. august 2009, kell 08:14 (UTC)
- Selleks et neid mõisteid selgemalt eristada. Kui aga sellist eristust kirjanduses pole, siis mitte. Andres 5. august 2009, kell 08:07 (UTC)
- Ja miks täpselt see hea on? --Kyng 5. august 2009, kell 08:03 (UTC)
- Nõus. Väliselektroni ja valentselektroni kohta võib eraldi artiklid teha. Andres 5. august 2009, kell 08:00 (UTC)
- Seega pakun välja artiklite liitmise, kusjuures põhiartikliks võiks saada rohkem kasutatava mõistena väliselektronkiht. --Hardi 5. august 2009, kell 07:40 (UTC)
- Ma ei arva, et nii välis- kui valentselektroni kohta eraldi artikkel peaks olema. Valentselektron on otsetõlkes elektron, mis võib osaleda keemiliste sidemete moodustamisel ja sellest ka selle mõiste tähtus. Juhtumisi asuvad need elektronid kõige välimisel elektronkihil ja sellest tuleneb väliselektronkihi mõiste tähtsus. Kyng, kas Karik või Ahmetov räägivad midagi ka väliste d-orbitaalide elektroni võimest keemilisi sidemeid moodustada?
- Eraldi artiklid võiks olla: väliselektronkiht ja valentselektron. Väliselektroni mõistet vist tõesti ei kasutatata. --Hardi 5. august 2009, kell 09:53 (UTC)
- Sain aru. Olen selle lahendusega nõus. Andres 5. august 2009, kell 10:14 (UTC)
- Eraldi artiklid võiks olla: väliselektronkiht ja valentselektron. Väliselektroni mõistet vist tõesti ei kasutatata. --Hardi 5. august 2009, kell 09:53 (UTC)
Kasvõi inglise wikist võib vaadata, et siirdemetallide keemiliste omaduste selgitamiseks on tarvis arvestada ka välise d-orbitaali elektronidega. [1] Valentselektronkiht õigustab oma nime juhul, kui valentselektronid tõepoolest väliselektronkihil painevad. --Hardi 5. august 2009, kell 10:27 (UTC)