Arutelu:Värvipigment

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Sisu:

Artikkel on põhjalik, annab väga hea ülevaate keskendudes värvipigmendite kasutamise ajaloole ning keemilisele ehitusele. Pikkuses ületab antud koolitöö mahu (10 000 tähemärki) kahekordselt. Artikkel on ka illustreeritud ohtrate piltidega. Sel teemal võiks kirjutada veel erinevatest standarditest ja värvikoodidest ning välja tuua tänapäeval kõige enam kasutatavamad pigmendid.

Allikad ja viitamine:

Allikatena on kasutatud üht magistri- ja üht doktoritööd ning ühte eestikeelset ja kolme ingliskeelset raamatut. Teksti alguse poole, kus räägitakse ajaloost on viiteid tihedalt, aga hiljem, rääkides keemilistest omadustest, kohtab neid harva. Leian, et see pole patt, sest looduse käsitlemise korral ei ole tegemist kellegi intellektuaalse omandiga ja seetõttu ei peagi iga lause omama viidet autorile.

Keeleline kvaliteet ja vead:

Üldiselt on tekst hästi liigendatud ja meeldiv lugeda. Illustreerivaid pilte on piisavalt.

Kirjavead ja soovitused: (mahakriipsutatud ja rasvast teksti kasutan, et märkida enda poolt tehtud parandust, ja alljoonitud teksti, et märkida vigast või kahtlast kohta.)

  • Loomarasv kirjutatakse kokku.
  • Osakeste omadusi kirjeldab peenus (olek), mitte peensus (detail).
  • Parasiitsõna "ka" esineb kohati kolmes-neljas järjestikuses lauses. Soovitan mõelda, kas „ka“ on alati mõtte edastamiseks vajalik ning alternatiividena kasutada sõnu "veel", "samuti", "lisaks", "isegi" jms.
  • "Eelajaloolisel ajal avastati, et muldpigmente (raudoksiidi) sisaldavad värvid ei ole nii ebapüsivad ega tuhmu nii kergesti kui loomsed ja taimsed värvained ega tuhmu nii kergesti." Muuta sõnade järjekorda lause mõtte esile toomiseks.
    • Millal oli eelajaloolilne aeg? Kas nii saab öelda? Kuna jutt käib niigi juba iidsetest aegadest, siis pigem kirjutada "(Ühel hetkel)Avastati, et..."?
  • "Keskajal jätkasid kunstnikud valdavalt mineraalsete pigmentide kasutamist, millest mineraalsetest pigmentidest valmistati ka looduslikke kriite." Sõnakordused.
    • Kas "ka"-d on vaja?
  • "Preisi sinine oli Esimene modernne sünteetiline pigment oli Preisi sinine, mis ja see avastati juhuslikult 1704. aastal 1704. 19. sajandi alguseks..."
    • "Ja see" teeb lause väga kohmakaks.
    • Lugemise lihtsustamiseks soovitatakse vältida kahe erineva numbri järjest kirjutamist.
  • Sõnade järjekord lauses "...sünteetiline organometalliline erakordse kattevõimega pigment." -> erakordse kattevõimega sünteetiline organometalliline pigment.
    • Keemilist ehitust iseloomustavad omadussõnad grupeerida vahetult nimisõna ette ning kogu kompotti iseloomustavad sõnad omakorda kõige algusesse.
  • Kirjutada brauseri otsingusse „ . „ ja „ , „ – üks punkt ja üks koma on sattunud kahe tühiku vahel.
  • Segaselt sõnastatud lause: "Seda sünteesitakse plii- ja antimonoksiide või -sooli koos kuumutades." Mida millega koos kuumutatakse?
  • "Esimest tüüpi-plii tina kollast kasutatakse sagedamini ning see on plii-tina-oksiid Pb2SnO4." Sidekriips on valesse kohta sattunud?
  • "Esimesed märkmed tehisliku vermilioni tootmisest pärinevad Hiinast aastast 800 eKr Hiinast. ". Lause tähtsaim sõnum tuleks liigutada lause lõppu. Saan aru, et aastaarv on tähtsam, kui asukoht, antud juhul.
    • Kas on olemas märkmed, mis kirjeldavad tehisliku vermilioni tootmist või märgid, et seda toodeti?
  • "Pärast seda langes kinaveri kasutamine järsult, kuna ta tumeneb õhu käes." Puuduv koma.
  • "Looduslikke rohelisi pigmente on ainult kaks: roheline muldpigment ning malahhiit." Väike täht.
  • "Egiptuse sinine on väga stabiilne, ei reageeri õhu ega valgusega, ning selle toon on puhas." Kõrvallause järele käib koma.

Vikipeedia tavad ja vorm:

  • Kohati kirjutatakse keemilisi ühendeid ümarsulgudes ja kohati kantsulgudes - tundub, et puudub kindel süsteem.
    • Üle kontrollida, kas kõik sulud on suletud ja kas igal pool enne (ja pärast) sulge on tühik.
  • Siselinke on vähe, tundub et autor on loobunud viitamast mõistetele, millel puudub seletus eestikeelses Vikipeedias. Samas teise äärmusena tähendaks see jällegi hunnikus olematutele artiklitele viitamist.
  • Artikkel on hästi liigendatud kolme suuremasse teemasse ja need veel omakorda alateemadeks.
  • Pildid on enam-vähem kordamööda paigutatud lehekülje vasakusse ja paremasse äärde, tehes artikli silmale meeldivamaks.
  • Värvipigmentide kirjeldamisel ja üleslugemisel võiks kasutada kaldkirja asemel rasvast kirja, sest sel moel defineeritakse Vikipeedias mõisteid.

Kõrvalmärkusena lisaksin, et minu arvates vääriksid kõik erinevad värvipigmendid lisaks veel eraldi Viki lehti - nt pliivalge, Egiptuse sinine, tsinkvalge, Kuninga kollane jne. See annaks eestikeelsele Vikipeediale palju juurde. Kuid ma ei teeks seda otseselt antud autori kohuseks (kuigi ta on juba need mõisted defineerinud, tarvis oleks natuke kopeerimist ja kleepimist.), kuna koolitöö, mille raames see artikkel on kirjutatud, maht on on niigi juba ligi kahekordselt ületatud.

Kokkuvõttes:

Tegemist on hästi kirjutatud ja põhjaliku artikliga, aga kuna tegu on ka pika artikliga, siis tahest-tahtmata tuleb sisse näpu- ja sõnastusvigu ning ebakõlasid järjepidevuses. Üldiselt tubli töö! :)

--ToDo 10. november 2011, kell 17:40 (EET)[vasta]

Paar väikest näpuviga veel:

  • Ühes lauses on jäänud "osakeste peensusaste" parandamata.
  • Koma on puudu lausest, kus tutvustatakse Preisi sinist.

--ToDo 14. november 2011, kell 15:44 (EET)[vasta]

Minu artikli kohal on küll märge selle kohta, et see vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele, kuid kuna ma ei saa aru mis seal valesti on, siis ma ei saa seda ka parandada.

--MeGusta 17. november 2011, kell 16:41 (EET)[vasta]

Vist on mõeldud seda, et rasvast kirja on kasutatud seal, kus seda tarvis pole. Selle asemel peaksid olema siselingid. Andres 17. november 2011, kell 18:57 (EET)[vasta]

Siselinke võiks isegi veel olla (mõisted, nimed) nt pulber, anorgaaniline aine, tahm, ultramariin, kivim, savi jne jne.

  • orpimentauripigment
  • lapis lasuurlasuriit
  • arvude vahel on "kuni" tähenduse mõttekriips
  • Scheelel on ikka eesnimi ka?
  • Lauses "See sai võimalikuks..." koma puudu, samuti lauses "Ainsad elemendid, mida...".
  • Lauses "See oli ainuke valge..." koma puudu
  • Murdarvus on eraldajaks koma
  • selle tõttu
  • Lauses "Ookri värv sõltub..." sidekriipsu asemele mõttekriips
  • enamiku sideainetega
  • muu hulgas
  • kõige varem kasutusele võetud
  • kokku puutudes
  • kas "umber" või "umbra" või hoopis midagi kolmandat?

Mõned näpuvead on veel, palun otsi ja paranda need ise. Väga mahukas artikkel, loodan, et pole allikatest sõna-sõnalt maha kirjutatud. Tubli! Adeliine 20. november 2011, kell 21:44 (EET)[vasta]