Arutelu:Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

Mõeldud on ikka ettevõtteid, mitte ettevõtjaid. Viidatud IATE sissekandes on arusaamatu kommentaar: ""Ettevõte" on Eesti äriseadustiku mõistes kõigest ettevõtja majandusüksus, seepärast tuleb kasutada "ettevõtjat"."

Pealkiri võiks vastavalt teistes keeltes artiklite pealkirjadele olla "Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted". Pikne 20. detsember 2023, kell 21:28 (EET)

„Ettevõtte(d)“ on EV II²³ õigusruumis kõnealuses kontekstis taunitud...!?!
Tsiteerin IATE lehelt: "Termin on algselt määratletud komisjoni 3. aprilli 1996. aasta soovituses 96/280/EÜ väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ametlik tõlge eesti keelde puudub) ning selles antud aastakäibe /-bilansi piirmäärad olid madalamad. Terminit laiendati komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitusega mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta, et see hõlmaks mikroettevõtjaid."
Tänase päeva seisuga (20. detsember 2023, kell 22:30 (EET)) taunitakse seda t(d)ugevalt (st, ettevõtte/ettevõtja tegevus on reguleeritud erinevate õigusnormidega).
Ilmselt seotud määratlustega füüsiline isik / juriidiline isik;
nt, taksojuhist vms isik/(õigus)subjekt ei ole siis ettevõte (ehk on? ;-))) ☆☆☆ — Pietadè 20. detsember 2023, kell 22:30 (EET)
Jaa, D. Trump, siis ehk hoopis ettevõtja → ettevõte → riik... ☆☆☆ — Pietadè 20. detsember 2023, kell 22:36 (EET)

Panen nüüd tähele, et ettevõtja äriseadustiku tähenduses võib tõesti olla nii füüsiline isik kui ka äriühing (vt ka Arutelu:Ettevõtja). Selles tähenduses on see sõna siin arusaadav. Aga ma ei saa ikkagi aru põhjendusest selle kohta, miks sõna "ettevõte" ei sobi. Kuna tavatähenduses on sõna "ettevõtja" tähendus kitsam (vt [1], [2]), siis tundub ikkagi selgem kasutada siin sõna "ettevõte". Me ei pea aluseks võtma Eesti äriseadustiku sõnakasutust, eriti kui teema ei ole Eesti-keskne, ning ka sõna "ettevõte" on selles kontekstis levinud (vt nt [3]). Pikne 21. detsember 2023, kell 17:57 (EET)

---

IATEs on kirjas:
"Evaluation: deprecated // Language usage: "Ettevõte" on Eesti äriseadustiku mõistes kõigest ettevõtja majandusüksus, seepärast tuleb kasutada "ettevõtjat". // Language usage reference: Nõukogu jurist-lingvist"
Ehk siis, artiklist kasu pigem peamiselt eestikeelsete eurotekstide („eurokeelsete eestitekstide“ ;-) mõistmisel... ☆☆☆ — Pietadè 21. detsember 2023, kell 18:40 (EET)

Ma ka tsiteersin arutelu alguses seda selgitust. Minu meelest on see arusaamatu. Kui ka ettevõte on "kõigest ettevõtja majandusüksus", siis miks ei sobi rääkida väikese ja keskmise suurusega ettevõtetest? Pikne 21. detsember 2023, kell 19:02 (EET)

Saab vaid vahendada, mis kirjas, edasine ("seadustähe" tõlgendamine) oleks „originaaluurimus“ ja Vikipeedia ei ole selleks õige koht...;-)21. detsember 2023, kell 22:09 (EET)

Saame lähtuda ka teistest allikatest, kus on "väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted" (vt viidet eespool või guugelda). Põhimõtteliselt saaks sellise kirjeldava nimetuse ka ise samamoodi sõna-sõnalt tõlkida. Kohustust lähtuda just sinu viidatud allikast ei ole. Seal polda ka päris järjekindlad, üldisema termini enterprise vasteks on seal ikkagi ootuspärasemalt "ettevõte". Pikne 22. detsember 2023, kell 15:09 (EET)

Eesliidet "mikro-" kasutatakse tekstides üliharva, valdavalt on kasutusel VKEd (väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad);
nt velorikša koos juhiga ühtaegu nii ettevõtja, ettevõte kui ka majandusüksus...;-) ☆☆☆ — Pietadè 23. detsember 2023, kell 11:44 (EET)