Arutelu:Väärinfo
väär-, liba-, vale-, des- ja muu säärane[muuda lähteteksti]
Üks keerulisemaid küsimusi infosõja põhiterminite tabelis on osiste väär-, vale- ja liba- kasutamine põhisõnade ees. Õige termini valik ei olene mitte kasutuskordade pingereast või termini päritoluministeeriumi ega harrastustõlkijate selgitustest, vaid sõnade tegelikust tähendusest (sry, Arvi, on küll sõnadel tähendused!).
Tabel 1 - Liitsõna esiosised
| Jrk | Osis | Selgitus / kommentaar |
| 01 | vale- | See üldkeele sõna ei sisalda hinnangut, kas tegu on sihiliku valega või kogemata juhtunud valega. Tuleks vältida kontekstides, kus vastav nüanss on oluline. |
| 02 | väär- | Väljendab eelkõige hinnangut tulemuse loogilisele v formaalsele korrektsusele. Teisisõnu: oluline on mitte tulemus, vaid tuletamise korrektsus. |
| 03 | vari- | Sage tõlkevaste inglise määratlustele phantom, shadow ja piggyback. AKIT: varipääs – kannul sisenemine (võõra seansi pausides), varirünne, varikviteerimisega edastus (ACK koos andmetega), variinfotehnoloogia (ametlikku kinnituseta IT, shadow IT), variindeks (dB hooldusindeks), varimajandus. Vrdl “inimese vari”. |
| 04 | varju- | (Genitiivselt liituv variant eelmisest.) |
| 05 | liba- | Tüvi seondub eelkõige dualistliku mütoloogilise olendiga (näiteks libahundil on kaks olekut: inimene ja hunt). Vene popp-kultuuris on tuntuimaks kaheolekuliseks subjektiks оборотень в мундире, e.k. libard. Igal konkreetsel ajahetkel asub selline olend ikkagi vaid ühes neist kahest olekust (kusjuures siire võib olla ebamugav või valulik). Kui objektil dualism puudub, siis pole selle eesliite kasutamine õigustatud. Kunstilistel kaalutlustel lasi selle rahvaliku infosõjasõna käibele Priimägi, tehnilises kirjanduses tuleks liba- vältida (sest ikkagi turvamees, mitte“turva”). |
| 06 | võlts- | Objekt ei saa olla võlts kogemata, võltsida (imiteerida, jäljendada) saab üksnes tahtlikult. Võlts on ehtsa vastand (teisisõnu, on samaaegselt nõutav ehtsa objekti olemasolu – vt ka tehisuudis). |
| 07 | petu- | Võltsingu sünonüüm. Võlts saadakse pelga jäljendamise teel, petu- on tähenduselt/tahtluselt laiem. Spetsiifiliselt nt petukiri. Üldiselt võiks petu- asemel kasutada võlts-. |
| 08 | pette- | Infosõja kontekstis puudub vajadus seda osist kasutada. Märgib motivatsiooni (silmapete, linnupete). |
| 09 | pseudo- | Näiline. Ei vasta selle objekti kriteeriumitele, mida märgib. Nt pseudofakt on faktoid. |
| 10 | des- | EKI: de-, täishääliku ees des- (väljendab eemaldamist, eraldamist, vastupidiseks muutmist). Vrdl ka dis-, ka di- (dis- ‘lahku, vastu, eba-’) ja düs- (dys-, väljendab häiret, riket, raskust, puudulikkust) |
| 11 | eba- | Infoturbe ja infosõja sõnades pole kasutusel. Sage vaste ladina pseudo-’le bioloogiliste liikide nimetamisel (ebaküdoonia). |
| 12 | tehis- | Näiteks on juba olemas masingenereeritud (AI?) tehisuudised (algorithmic/automated news). |
Tabel 2 - Liitsõna tagaosised
| Jrk | Osis | Selgitus / kommentaar |
| 01 | -uudis | EKI: teave äsja toimunu kohta; selline teave edastatuna ajakirjanduses (news, новость, весть, известие, сообщение) (NB! Ajakirjanduse mõiste on Web 2.0 ajastul oluliselt teisenenud (laienenud) – sotsiaalvõrgud jms), uudne asi või nähtus (новинка) |
| 02 | -info | Lühivarianti “info” tuleks võimalusel vältida (põhjus: moodustatud keeleliselt valesti, originaalkeeles säärast tüve pole; pole iseseisev sõna). Kasutusel üksnes eesliitena info- (lühiduskaalutlustel). AKIT: sõnaks rebitud prefiksoid (sarnaselt: bio-, geo-, krüpto-). |
| 03 | -informatsioon | See on korrektne eestikeelne termin. Teadmusekogum masinale arusaadaval kujul. Mitmus puudub. Pole sama, mis andmed. |
| 04 | -teave | Teadmuse1 kogum inimesele arusaadaval kujul. Ain Kaalepi leidsõna, mille Agur rakendas. Ettevaatust: inglise information vasteks on olenevalt kontekstist kas informatsioon või teave. Pole sama, mis andmed. |
| 05 | -fakt | Tõsiasi, tõik. Fakt on õige juba definitsiooni kohaselt (loe: pole pmst võimalik). Faktoid on pseudofakt. Fake fact on oksüümoron. Fakt ei sobi õige/vale teljega süsteemi, aga teda saab kuritarvitada (väga levinud demagoogiavõte):
1) kontekstist väljarebituna -- võimaldab teha valejäreldusi, 2) sobivalt valituna, jättes kõrvale vastupidist tõendavad. NB! Müüt ja fakt ei ole loomulikud vastandid – EKI järgi müüt on pärimuslik narratiiv (ja pole välistatud, et müüt osutub põhiosas tõeseks). |
| 06 | -konto | Vaste sõnale “account”. Vajalik teenusekasutuse arvestamiseks. Konto ja seda pruukiv kasutajanimi pole samased. Kasutajanimi on atribuut konto juurde. Eesti ID-kaardi ja TLS-CCA tingimustes on võimalik paradigma, kus kontot polegi vaja luua enne kui isik reaalselt asub teenust kasutama, sh on võimalik, et konto jääb kasutajanimeta (oma baasidentiteedi alusel). |
| 07 | -identiteet | Tuleb arvestada, et inglise “identity” tõlgitakse sageli valesti. Sageli tõlgitakse valesti identifikaatorit (identifier). Pole olemas identiteedivargust, on nimevargus. “Identsus” (identity) tuleks tõlkida samasuseks (nagu väljendis isikusamasuse tuvastamine). |
| 08 | -nimi | Vt https://eki.ee/teatmik/mis-on-nimi/. |
| 09 | -kasutaja | Ülekoormatud tähendustega sõna. Ei tohi pruukida lühendina “kasutajanime” tähenduses (“mis su kasutaja on?”). |
1 Selgituses ilmneb ringsõltuvus – teadmus (knowledge), mis on DIKW mudeliga (püramiidiga) vastuolus.
Liitsõnade koondtabeli esitamine eeldaks VÄRVE, mis siin keskkonnas paraku puuduvad. Üks on selge, mitte kogu 12x9 risttabel pole kasutatav.
Kokkuvõttes:
A) väärinfot pole olemas, on väärinformatsioon.
B) kombinatsiooni väär + informatsioon tähendus on hoopis midagi muud (vääralt tuletatud informatsioon) kui on eeldatud kommenteeritavas artiklis (desinformatsioon). Mainitud mõistes tuleks pigem kasutada prefikseid võlts-, petu- või des- .
C) eestikeelse mõistesüsteemiga tuleb tegelda süsteemselt, mitte nii, et järjekordne euroametnikust amatöörlingvist oma kohvinurgas leiutab lambist järjekordse termini.