Arutelu:Usulise arengu astmed
"Oma teooria avaldas ta esmakordselt..." - vast ikka hüpoteesi.--[[Kasutaja:|Hendrix]] 11. juuni 2008, kell 17:36 (UTC)
- Mille alusel Sa neid kahte mõistet üldse eristad? Kuna selles artiklis esitatud materjal oli avaldatud juba selles teoses ja ka vastavad uuringud läbi viidud, siis mina ei saaks küll rääkida hüpoteesist, vaid teooriast. Hüpoteesi ja teooria eristamine on üldse problemaatiline, vaata kas või meie oma artiklit selle kohta. -- Toomas 11. juuni 2008, kell 18:04 (UTC)
Eesti vikipeedia eristab teooria (Teooria on tõestatud vaatestik) ja hüpoteesi (oletus). Hendrix´il on õige tähelepanek, muidugi on see pigem hüpotees nagu paljud eesti käibekeeles teooriateks mimetatavad nähtused on teaduskeeles pigem hüpoteesid.
- Juhin anonüümse autori tähelepanu ka sellele, et kui ta loeks läbi artikli hüpotees osa empiiriliste teaduste kohta, siis ei saaks ta nii kindlalt enam ülalöeldut väita. Mis on siis see tõestus, mida te empiirilistes teadustes teooria kinnituseks peate?
- Nii võime ju vabalt öelda, et ka Piaget' ja Eriksoni teooriad samuti hüpoteesid, sest ega neidki ei ole muul viisil tõestatud kui empiiriliselt. Äärmustesse minnes on evolutsiooniteooria seega samuti hüpotees, sest puuduvaid lülisid ju siiani ei ole, mis evolutsiooniahela paikapidavuse lõplikult võiks tõestada. Nii et mis me siis sellest järeldame? -- Toomas 11. juuni 2008, kell 19:24 (UTC)
- hüpotees on arvamus mingist asjast. Teooria on faktiline tõestus. Näiteks - teooria on see, et hapnik on vajalik inimese eksisteerimiseks. Hüpotees aga oleks see, kui öeldakse, et inimese eluiga on seotud kuufaasidega.--Hendrix 11. juuni 2008, kell 18:21 (UTC)
- Empiirilistes teadustes ei saagi teooriaid tõestada. Andres 11. juuni 2008, kell 18:24 (UTC)
- hüpotees on arvamus mingist asjast. Teooria on faktiline tõestus. Näiteks - teooria on see, et hapnik on vajalik inimese eksisteerimiseks. Hüpotees aga oleks see, kui öeldakse, et inimese eluiga on seotud kuufaasidega.--Hendrix 11. juuni 2008, kell 18:21 (UTC)
"kuid nende kohta ta oma uuringutes materjali ei leidnud." see leidmise osa jääb nati arusaamatuks. Kas ta ei suutnud tõendeid leida?--Hendrix 11. juuni 2008, kell 17:41 (UTC)
- Jah, selles osas olen nõus. Sõnastan täpsemalt. -- Toomas 11. juuni 2008, kell 18:04 (UTC)
"Inimene ei muretse siin enam enda, vaid kogu inimkonna heaolu eest. Need on isetud,..." see lause tundub veidi mitmemõtteline. Nood, kes ei muretse enam iseenda pärast, vaid ainult inimkonna heaolu eest, ei saa päris hästi igapäevaelu asjadega enam hakkama. Leiab see aset tundeelu taseme progressi korral ja kuulub otsapidi psühhopatoloogia valdkonda (tundeelu tase). Juhtum, kus inimene ei hoolitse enam üldse enda eest, vaid ainult "inimkonna heaolu" läheb talle korda. Kas Fowler nii mõtleski? Inglise vikis on 6. astet nati teise rõhuasetusega kirjeldatud - Stage 6 – "Universalizing" faith, or what some might call "enlightenment" --Hendrix 12. juuni 2008, kell 05:33 (UTC)
- Sõna "enda" ette tuleks lisada "ainult". Andres 12. juuni 2008, kell 05:37 (UTC)
- Või veel parem, kirjutada lihtsalt "muretseb kogu inimkonna heaolu eest". Andres 12. juuni 2008, kell 05:38 (UTC)
- Tegelikult ei ole vist õige öelda "muretseb millegi eest". Andres 12. juuni 2008, kell 05:39 (UTC)
Ingliskeelses Vikipeedias ei olegi vastavas artiklis tegelikult midagi kirjeldatud. On viidatud ainult mõistele "enlightenment", mis on omakorda avatud esmajärjekorras sekulaarses, nii-öelda "valgustusajastu" tähenduses. Seda saab küll kaudselt seostada universaliseeriva usuga, ent kindlasti ei ole see põhiline, mida Fowler silmas pidas.
Kui on tunne, et Valgu ja Pilli materjalide põhjal koostatud kirjeldus on ebatäpne, siis võib ju ära tõlkida ja mugandada Joann Wolski Conni referaadi samast teooriast. -- Toomas 12. juuni 2008, kell 06:00 (UTC)
Kas Valgu ja Pilli viidatud allikad on avalikult kättesaadavad? Kui ei, siis peaks neid viiteid täpsustama (praegu on need vormistatud justkui trükitud tekstid. Kk 12. juuni 2008, kell 06:36 (UTC)
- Su märkus on õige, aga kõige muu osas ei saa ma aru, miks ma siin üldse aega raiskan. -- Toomas 12. juuni 2008, kell 06:37 (UTC)
- Minu meelest hästi kirjutatud artikkel, märkused olid ainult mõned pisiasja kohta. Andres 12. juuni 2008, kell 06:47 (UTC)