Arutelu:Unetus

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

See on copy-paste võetud mu bakatööst. Aga mul ei ole midagi selle vastu, et ta üleval ripub. Viisakusest oleks võinud ainult referentsid ka lisada. Minu töö: http://tartu.ester.ee/record=b2102195*est

Palun vabandust, me ei märganud mahakirjutamist. Andres 14. veebruar 2010, kell 13:38 (UTC)


Ma ju ütlesin, et mul ei ole midagi, kui ta siin üleval ripub. Hetkel eestikeelsena põhjalikumat tööd unehäiretest ei ole naguinii. Nii et võite seda kasutada, on mu tööst äkki suuremale ringile ka kasu.

Aitäh, me siis kasutame, kui jõuame. Tekst tuleb Vikipeedia tarbeks kohandada, kuid meil ei jätku toimetajaid. Andres 14. veebruar 2010, kell 14:25 (UTC)

See on väga sageli esinev sümptom. Unetus esineb tihti koos ärevus- ja meeleoluhäiretega. Kerge depressiooni ja ärevushäirete korral avaldub unetus uinumisraskuste ja une katkendlikkusena, depressiooni korral lisandub liigvarajane ärkamine. Unetuse sümptomid pole eriti spetsiifilised. Mõlema, nii ärevuse kui depressiivsuse korral võib esineda uinumisraskusi, une katkendlikkust, samuti ka liigvarajast ärkamist. Ärkamist üle kahe tunni enne soovitud aega on peetud klassikaliseks depressiooni somaatiliseks sümptomiks. Düstüümia ja generaliseerunud ärevushäire puhul on tavaliseks painajalikud unenäod. Skisofreeniahaigetega tehtud uuring näitas, et nende une kestvus oli lühem (p < .001), uneepisoodid olid lühemad (p < .005) ja öise ärkamise järgne võimetus uuesti magama jääda oli pikem (p < 0.05), kui juhuslikult välja valitud katseisikutest koosneval kontrollgrupil (Hofstetter jr, Lysaker, Mayeda, 2005). Posttraumaatilises stresshäire korral lisanduvad traumaga seotud painajalikud unenäod, sealjuures posttraumaatilises stressis patsientidel ei olenenud unehäirete sagedus soost, vanusest ega ka trauma liigist (Germain, Buyisse, Shear, Fayyad, Austin, 2004). Bipolaarse häire maniakaalses staadiumis lüheneb uni ja selle perioodid erinevad normaalsest. Unehäireid esineb naistel üldiselt rohkem kui meestel ja vanemaealistel rohkem kui noorematel (Partonen, Lauerma, 2006). Soomes kaebas unetust viimase aasta jooksul 30% täiskasvanutest ja 10% põdes seda kauem kui kuu aega (Huttunen, 1991). Ameerika Ühendriikides tehtud uurimuse kohaselt kannatab unetuse all sageli 25% elanikkonnast, 10% on kroonilise unetuse all kannatajad (Carey, 2007). Jaapanis esines unehäireid 20.5% naistest ja 22.3% meestest, üldiselt kannatas unetuse all 21.4% küsitletutest (Kim et al., 2000). Eestis teostatud uuringu (Eesti Terviseuuring, 1997) kohaselt kannatas unehäirete all 26.1% populatsioonist, neist 14.9% uinumisraskuste all, 16.3% uneaegse ärkamise all ja 15.2% liigvarajase ärkamise all. Uuringu tulemustest selgus, et naistel esines unehäired 1.5 korda sagedamini kui meestel. Ootamatu tulemusena leiti, et uinumisraskusi ja liigvarajast ärkamist esines 15-19 aastaste hulgas tihedamini kui 20-29 aastaste grupis. Küsitlusele vastasid 4678 inimest vanuses 15-79 aastat (Hion, Aluoja, Shlik, Veldi, Vasar, 2000). Eelpool toodud andmetest saab järeldada, et unehäirete levimus on suhteliselt sarnane hoolimata maailmajaost, kultuurikeskkonnast või ka uuringute teostamise ajalisest diferentsist, jäädes 20- 30% vahele üldpopulatsioonis. Unetuse orgaanilistest põhjustest on olulisemad dementsus, muud peaaju degeneratsioonihaigused, uneapnoe, muud hingamiselundite haigused, rahutute jalgade sündroom, südamepoolse rinnavalu ja muud valu põhjustavad haigused (Partonen, Lauerma, 2006). Keemilistest ainetest, mis unetust põhjustavad, tuleb ära märkida mitteselektiivsed beetablokaatorid, teatud tüüpi valuvaigistid, barbituraadid, bensodiasepiinid, efedriin, kilpnäärmehormoonid, teofülliin, alkohol, kofeiin, amfetamiin, hallutsinogeenid, kokaiin ja opiaadid (Partonen, Lauerma, 2006).

Andres 14. veebruar 2010, kell 14:28 (UTC)

Viiteid ei saa kasutada, kui puuduvad allikakirjed. Andres 14. veebruar 2010, kell 14:29 (UTC)

Unetuse põhjustajana "barbituraadid, bensodiasepiinid" - nood on ju ravimid, mis kasutatatakse uinumiseks. Kas on järsku silmas peetud igasuguste sõltuvust tekitavate ainete võõrutusperioodil ilmnevat pikemaajalist unetust?--Rünno 14. veebruar 2010, kell 15:15 (UTC)

Kas ei võiks artikli pealkiri olla "Unetus"? Andres 14. veebruar 2010, kell 16:20 (UTC)

Võiks küll, sest paistab, et siin artiklis tahetakse rääkida ikkagi RHK-10 järgi F51.0-st, kuigi tekstis kasutatakse mõistet unehäire, mida kodeeritakse F51-ga (on laiem mõiste)--Rünno 14. veebruar 2010, kell 17:07 (UTC)