Arutelu:Ujuvus

Ujuvus on keha võime püsida vedeliku pinnal

Aga kui üks keha on teisest küll väiksema tihedusega, kuid pole veel pinnale jõudnud? Geoloogias on sellised asjad tavalised, sest vahevöö diapiirid võivad niimoodi miljoneid aastaid ujuvuse tõttu kõrgemale tõusta. Siim 8. detsember 2006, kell 09:49 (UTC)

Diapiiride kohta veel niipalju, et nii nemad kui ka ümbritsev vahevöö on tahkes olekus. Ometi toimub tahkes vahevöös pidev aeglane konvektiivne liikumine. Kas on ikka nii, et ujuvus saab esineda ainult vedelikes? Siim 8. detsember 2006, kell 09:49 (UTC)

Maa sügavustes olev magma on minu meelest ka vedelik. Kuigi suure maapinna surve tõttu viskoosne (ehk paks) vedelik. Tegelikult ka näiteks klaas sarnaneb rohkem vedelikuga kui tahkisega. Klaas on amorfne aine, millel puudub kristallstruktuur, ning kõik sellised ained on pigem vedelikud kui tahkised. Lihtsalt nad on äärmiselt suure viskkoossusega vedelikud. Sellest tuleneb ka amorfsete ainete omadus, mitte muutuda vedelikuks kindlal temperatuuril. See viimane omakorda tuleneb sellest, et temperatuuri tõusuga vedelike viskoossus väheneb ning nii ka amorfsetel ainetel.--Animagi 8. detsember 2006, kell 09:58 (UTC)

Magmat ehk ülessulanud kivimeid esineb litosfääris ning pisut ka selle all olevas astenosfääris. Süvavahevöös magmat ei ole, sest seal valitseb nii suur rõhk, et mineraalide sulamispunkt on kõrgem vastavast temperatuurist vahevöös. Klaasiga pole seal samuti midagi tegemist. Klaasi esineb ainult vulkaanilistes kivimites, mis on jahtunud nii kiirelt, et kristallstruktuur pole jõudnud moodustuda. Siim 8. detsember 2006, kell 10:09 (UTC)

Ma ei tahtnud lisada vaidlustamismalli, sest kirjutatu on nö esimeses lähenduses õige. Küll aga tuleks ujuvuse nähtust kirjeldada laiemalt, et ta hõlmaks ka seda, millest siin arutelulehel kirjutatud. Võib-olla ei olegi definitsiooni vaja muuta. Lihtsalt artikli tekstis tuleb anda täiendavaid selgitusi. Siim 8. detsember 2006, kell 12:35 (UTC)

On hea kui sa saaksid ise täiendavalt selgitada mõistet geoloogia seisukohast. Minu teadmised geoloogiast on pehmelt õeldes olematud.--Animagi 8. detsember 2006, kell 12:40 (UTC)

Asi pole tegelikult geoloogias. See on puhas füüsika. Tahkes olekus voolamine võib toimuda näiteks aatomite liikumise läbi kristallstruktuuris. Ma ei tunne vastavat terminoloogiat, aga see on justkui aatomite difusioon, mille tekitajaks on kivimeid ülespoole suruv ujuvus. Tuleks uurida geofüüsikaalast kirjandust, mida mul hetkel ei ole käepärast. Siim 8. detsember 2006, kell 12:51 (UTC)

See ei ole ujumine. See on sublimatsioon vms. Difusioon peaks olema seotud gaasidega.--Animagi 8. detsember 2006, kell 13:01 (UTC)

Aatomite liikumine mõistagi ei ole ujumine, kuid suuremad kivimkehad, needsamad diapiirid, mis koosnevad tahkest ainest, teevad siiski läbi liikumist, mis tuleneb sellest, et nad on ümbritsevaist kivimeist pisut väiksema tihedusega. Ja seda tuleb siiski nimetada ujuvuseks. Siim 8. detsember 2006, kell 13:39 (UTC)

On olemas ka tehniline ujuvusemõiste, mis käib laevade kohta: võime püsida vee pinnal või teatud sügavusel vee all. Ka definitsioon lähtub vist sellisest mõistest. Sel juhul pole selge, kas pinnale tõusmine on otseselt seotud ujuvusega.

Vedeliku asemel võib rääkida voolavast ainest (fluidumist). Aga sel juhul peaks olema võimalik rääkida ka näiteks lennuki ujuvusest. Andres 9. detsember 2006, kell 04:48 (UTC)

Arvan, et tahke keha ja vedeliku vastandamine ei ole hüdrostaatikas üldse oluline. Andres 9. detsember 2006, kell 04:49 (UTC)