Arutelu:Tunnetus (psühholoogia)

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Arutelu:Tunnetus)
Jump to navigation Jump to search

Tunnetus on protsess, mille tulemuseks on teadmised. See pole nii, pigem põhineb tunnetus teadmistel, aga mitte ainult. Valju 10. detsember 2006, kell 20:39 (UTC)

Mis pole nii? Andres 10. detsember 2006, kell 22:05 (UTC)
Tunnetus ei tekita teadmisi, hoopis teadmised on tunnetuse aluseks. Valju 11. detsember 2006, kell 09:55 (UTC)
Näib, et sõna tunnetus kasutatakse nii tajumise kui "sügavama mõistmise" tähenduses.
Sõnal "tunnetus" on minu teada vähemalt kolm tähendust. Filosoofias ei ole vist tunnetuse üldtunnustatud definitsiooni, aga selle all mõistetakse tavaliselt teadmiste saamise protsessi, umbes nii, nagu siin varem kirjutatud oli, mõnikord ka üksikut teadmistm nilleni see protsess on viinud. Tunnetajaks filosoofilises mõttes ei ole ainult indiviid. Psühholoogias on sellel sõnal (sünonüümina kasutatakse sõna "kognitsioon") pisut kitsam tähendus (tunnetus on tavaliselt vastandatud tahtele ja tundmustele) ning räägitakse vist ainult indiviidi tunnetusest. Peale selle mõeldakse tavakeeles ja esoteerikas tunnetuse all sageli mingit "sügavamat mõistmist" või siis teadmata kombel toimuvat taipamit.
Praegu räägitakse ainult psühholoogilisest tunnetusemõistest. Ma pole kindel, ka sellel leheküljel peaks rääkima nii psühholoogilisest kui ka filosoofilisest tunnetusemõistest või peaks tegema eraldi leheküljed. Andres 11. detsember 2006, kell 19:34 (UTC)
Tundub, et kognitsiooni all mõistetakse tänapäeval järjest enam intellekti. Kuigi rangelt võttes kuulub tunnetusprotsessi ka tajumine, eelistatakse siiski praktilises meditsiinis kognitiivsete häirete all mõista intellektihäireid ja mäluhäired. Oluline oleks see mõiste täpselt defineerida, et kasvõi tuua selgust järgmistesse väidetesse:
1. Skisofreenia puhul on tõsiselt häiritud kognitsioon
2. Alzheimeri tõve puhul on tõsiselt häiritud kognitsioon
Hendrix 15. aprill 2007, kell 11:33 (UTC)
Kui oskad, siis palun tee täiendused ja parandused. Andres 15. aprill 2007, kell 11:48 (UTC)
see nõuab poliitilist otsust. Kas mõista kognitsiooni all taiplikust, arukust või siis lisaks veel ka tajumist? Inglise keelses osas on tajumine, aisting (perception) kognitsiooni sisse lülitatud. Hendrix 15. aprill 2007, kell 12:44 (UTC)
Minu meelest on selge, et tajumine üldiselt arvatakse tunnetuse sfääri. Iseasi on see, et kui sõna "tunnetus" kasutatakse ka kitsamas mõttes, tuleb seda artiklis mainida. Vikipeedia asi ei ole võtta seisukohta, millist tähendust tuleks eelistada. Võimaluse korral tuleks aluseks võtta levinum tähendus, ja kui see pole võimalik, teha eraldi artiklit erinevate tähenduste kohta. Andres 15. aprill 2007, kell 14:18 (UTC)
Kognitsiooni (ja ka kognitiivsete häirete) alla käib ka taju. Küsimus on suuresti eestikeelse sõna "tunnetus" ebaõnnestumises - lihtsa seletusena, kui inglise keelne cognition ja knowledge on ühest tüvest, siis eesti keelne tunnetus on seotud hoopis sõnaga "tundma". Siit ka aeg-ajalt esilekerkivad probleemid tähendusvarjundites, mistõttu vahel eelistatakse ühte või teist sõna. Toodud kaks väidet, mis vajavad Hendrixi arvates selgitamist ei ole minu arvates probleemsed - kognitsioon hõlmab endas erinevaid nähtusi, mistõttu tegemist on üldistusega. Sarnaselt "a. Mati pani toime kuriteo" ja "b. Kati pani toime kuriteo" on mõlemad õiged, kusjuures üks tappis julmalt oma abikaasa ja teine saatis kellegi ahju. kognitiivse funktsiooni hinnang kliinilises psühholoogias (=praktilises meditsiinis) sisaldab endas tavaliselt ka tajufunktsiooni hindamist.--Ken 10. juuni 2007, kell 20:30 (UTC)
küsimus on terminite tähenduse kokkuleppes. Mina tean, mida psühholoogid ja eripedagoogid mõtlevad kognitsiooni all ja praktilises elus sellest piisab. Kuid kui ei saada üksteisest aru, siis juhtuvad segadused. Kui me räägime, et sch ja AD puhul on tõsiselt häiritud kognitsioon, siis tähendab, et nad sarnanevad üksteisele. Kuid sch ja AD erinevad üksteisest nagu öö ja päev... vähemalt praktilise meditsiini aspektist võetuna --Hendrix 10. juuni 2007, kell 20:39 (UTC)
Ma proovin veel seda näitega seletada. Alzheimeri korral on igapäevane toimetulek häiritud. Sch. puhul on igapäevane toimetulek häiritud. Loomulikult nad sarnanevad teineteisele. See ei välista erinevusi. Kusjuures, dementsete eristamine skisofreenikutest võib üsna raske olla.--Ken 10. juuni 2007, kell 20:52 (UTC)
tegelikult ei ole see eristamine nii raske. Võtab lihtsalt aega. Aga praegu ei käi jutt toimetulekust, vaid psüühika talitlusest. Üks ei saa muhvigi aru, aga teisel on kama kõik. Üsna suur vahe. Muide - toimetulek on sotsiaaltöö alane mõiste ja meditsiinis tuleb seda mõistet kasutada asjakohaselt.--Hendrix 10. juuni 2007, kell 21:06 (UTC)

Tegelikult ma ei saa aru, millest sa aru ei saa, või mis sinu jaoks probleeme tekitab.--Ken 10. juuni 2007, kell 21:20 (UTC)

probleem on selles, et tänapäeval vaadelda tajumist kognitsiooni ühe osana on minu arvates ajast ja arust. Tajumine ei tekita veel tunnetamist, vaid taju elamuse lahti mõtestamine annab täisselguse reaalsusest. Seega intellekt, mis tegeleb taju olemuse lahtimõtestamisega. Taju ei tegele olemuse lahtimõtestamisega, vaid annab intellektile ainest lahtimõtestamiseks. Seega oleks väär minu arust rääkida massiliste hallutsinatsiooonide esinemisel tõsistest kognitsiooni häiretest. Kuid annan pea, et ükski tänapäeva psühholoog ei ole minuga nõus--Hendrix 10. juuni 2007, kell 21:32 (UTC)
Entsüklopeedia kirjutamisel tuleb isiklikud teooriad kõrvale jätta. Andres 11. juuni 2007, kell 05:12 (UTC)
artiklit püüan kirjutada kui robot. Arutelu osas lasen mõttelennul käia. Loodan, et see mõttelend kedagi ei häiri. Ja loomulik on see, et kohati võib selle mõttelennu trajektoor lõikuda mingi väga kõva ja läbimatuga. Seda nimetatakse puusse panemiseks...--Hendrix 11. juuni 2007, kell 06:31 (UTC)
toon näite autost. Andur mõõdab mootori temperatuuri ja meie teeme sellest vastavad järeldused. Etapid:
  1. andur genereerib sõltuvalt vee temperatuurist mingisuguse voolu. See on aisting.
  2. vool antakse edasi kas analoog- või digitaalnäidikule, mis teatab meile, et vee temperatuur on 101 kraadi. See on taju - näidiku kujutis, noole asend või number ekraanil.
  3. koer vaatab näidikut ja liputab saba. Sest tema ei saa aru, mis toimub. On see reaalsuse tunnetamine? Midagi sellist, millega seoses peaks olendi motivatsiooni süsteemis midagi muutuma. Vaevalt.
  4. Tegelik tunnetus saab alguse siis, kui olend mõistab, mis ta näeb näidikult ja seoses sellega hakkab vastavalt tegutsema. Sest tema tunnetas täit reaalsust koos seal valitsevate erakorraliste tingimustega. Aga seda võimaldab ainult intellekt.--Hendrix 10. juuni 2007, kell 22:00 (UTC)
Näide on vigane. See, et andur genereerib voolu, ei ole kindlasti aisting. See on mingi muu lahe masin, mis temperatuurienergia elektrienergiaks muudab. Ei autojuht, autos olev koer ega auto ise ei aista, et midagi muutuks. See, et näidiku näit muutub, pole samuti taju, nagu väidad. Selleks, et mõista, mida see näit tähendab, on vaja erinevaid protsesse - tähelepanu, et märgata, sensoorset mälu, et selle ajaga kui pilk teele tagasi liigub nähtu meelde jääks, taju, mis aitab tajuda noole asendit ja selle tähendust (45 kraadise nurga all - järelikult sada kraadi) või näidu lugemine, mis on kindlasti kognitiivne protsess, tähendust laiemas mõttes (see ju tähendab, et auto... plahvatab? mul pole aimugi, mis siis saab, kui veetemperatuur tõuseb sajani - kas see tähendab, et mul nagu koeral puudub tunnetus?) sellega kaasnevad mõtted (siis ma võin surma saada), emotsioonid (hirm), mälestused (vanaisa pigo rääkis, et kui nii juhtub, tuleb teha nii), käitumine (otsiks peatumiskoha ja jookseks kiiresti eemale), mille juures on vaja tähelepanu püsivust, tähelepanu jaotamise võimet, visuomotoorset koordinatsiooni, jne. Suur ja keeruline tunnetusprotsess, mis hõlmab ju ka taju. Jah, taju on mingi piirini võimalik ilma teadvuse vahenduseta.
Minu meelest võrdles Hendrix taju füsioloogiat mõõteriista tööga. Seejuures ta eeldas, et aisting on puhtfüsioloogiline protsess. Just see on minu meelest väär. Andres 11. juuni 2007, kell 05:20 (UTC)
In psychology, sensation is the first stage in the biochemical and neurologic events that begins with the impinging of a stimulus upon the receptor cells of a sensory organ, which then leads to perception, the mental state that is reflected in statements like "I see a uniformly blue wall.". Esimene staadium ehk aisting on sensoorse organi raku tasemel - seega puhas keemia ja elekter (füsioloogia). Teine staadium ehk tajumine on juba mentaalne.--Hendrix 11. juuni 2007, kell 06:26 (UTC)
Esiteks ei ole minu meelest siin öeldud, et aisting on puhtfüsioloogiline, teiseks ei saa seda pidada usaldatavaks allikaks. Ma katsun ise aistingu kohta artikli kirjutada, aga see võtab aega. Andres 11. juuni 2007, kell 07:23 (UTC)
Oi, aga ka taju on ju puhtfüsioloogiliselt seletatav. Mõtlemine ja mälu raskesti, aga üritatakse. Mis see muudab? --Ken 11. juuni 2007, kell 09:49 (UTC)
Minu meelest tahab Hendrix öelda, et aisting on veel puhtpsühholoogiline nähtus, taju aga enam mitte. Mina väidan, et traditsioonilise aistingumõiste kohaselt see nii ei ole. Andres 11. juuni 2007, kell 11:01 (UTC)
ma vist väljendasin end segaselt, aga tahtsin seda öelda, et:
  • aisting on füsioloogia
  • taju on psühholoogia
  • taju on peegeldus, mitte tunnetus
  • taju baasil formeeritakse tunnetus läbi intellekti, kasutades eelnevat kogemust jne...

--Hendrix 11. juuni 2007, kell 12:26 (UTC)

1. punktiga ei ole nõus, 3. suhtes pole seisukohta. Andres 11. juuni 2007, kell 16:03 (UTC)
Skisofreenia puhul esinevad kognitiivse funktsiooni häired on mõne teise teema arutluslehel. Kas sa tutvusid artiklitega, millele viitasin?--Ken 11. juuni 2007, kell 04:31 (UTC)
loe palun RHK-10-s skisofreenia kirjeldust ja skisofreenia diagnostilisi kriteeriumine. Aga mis puudutab skisofreenia etiopatogeneesi, siis küllap tead isegi, et selle kohta on kirjutatud mustmiljon artiklit (alates hambamädanikust kuni selleni, et skisofreenia on põhjustatud Homo Sapiensi aju liigkiirest arengust).--Hendrix 11. juuni 2007, kell 06:58 (UTC)