Arutelu:Tingliku hindamise meetod
Kas neid ikka ümber ei peaks sõnastama? --Epp 21. juuli 2011, kell 19:22 (EEST)
- minu meelest heade definitsioonide puhul peaks olema norm kasutada autoriteetset allikat, sealjuures isegi sõnasõnalise mahakirjutamisega. Paljud vikisse tehtud omaloomingulised definitsioonid on vildakad. Mina soovitaks hoopis rohkem entsüklopeediatest definitsioone ja häid lühidaid terminirohkeid lauseid (viidates!) maha kirjutama. See piir on muidugi subjektiivne. Ma tean, et vaikimisi on vikis see halb toon, kuid ilmselt mu eelmainitud mõtete järjest rohkem kasutamine vikis on objektiivne trend(?)--Bioneer1 21. juuli 2011, kell 21:31 (EEST)
- No kuule, kui allikas on ilmselgelt ebakorrektne definitsioon, nagu praegusel juhul, siis seda pole tarvis jäljendada.
- Ja ka heade definitsioonide puhul ma sõna-sõnalist mahakirjutamist ei poolda, välja arvatud juhul, kui sõnastust muuta pole võimalik. Andres 22. juuli 2011, kell 00:43 (EEST)
- seda teemat peaks laiemalt arutama. On selge, et terminite defineerimine on teataval määral reglementeeritud või vähemalt on hea termini definitsioonil teatud komponendid (seda lahkab paremini T. Erelti raamat "Terminiõpetus"). Nt EE-s, EnDicis, Ökoloogialeksikonis jpt on sageli terminid objektiivsemad ja oma ala asjatundjate tehtud. Kui meie kasutame terminite defineerimisel oma intuitiivsust, teadmata midagi termini defineerimise põhimõtetest, ei saa tulemus sageli hea olla. Lisaks on väga halb ka oma sõnastust ja ümbersõnastust kasutada (et vikisse kõlbaks), kui püüame kellegi (nt EE) definitsiooni muuta, teadmata täpselt nt selle teadusala korrektsetest oskussõnadest. Problemaatiline on muidugi see, et paljud definitsioonid allikates on vananenud või vananevad ja selle kokkuklopsimise tulemus (mis originaalallika definitsioonist on tänapäevasem ja seega korrektsem), et kellele siis viidata, on probleem omaette--Bioneer1 22. juuli 2011, kell 11:01 (EEST)
- Me ei pea definitsiooni ise koostama, kui asja ei tunne, samuti tuleks valida selline teema, milles orienteerutakse. Ei maksa ka tugineda ainult ühele allikale. Andres 22. juuli 2011, kell 11:16 (EEST)
- seda teemat peaks laiemalt arutama. On selge, et terminite defineerimine on teataval määral reglementeeritud või vähemalt on hea termini definitsioonil teatud komponendid (seda lahkab paremini T. Erelti raamat "Terminiõpetus"). Nt EE-s, EnDicis, Ökoloogialeksikonis jpt on sageli terminid objektiivsemad ja oma ala asjatundjate tehtud. Kui meie kasutame terminite defineerimisel oma intuitiivsust, teadmata midagi termini defineerimise põhimõtetest, ei saa tulemus sageli hea olla. Lisaks on väga halb ka oma sõnastust ja ümbersõnastust kasutada (et vikisse kõlbaks), kui püüame kellegi (nt EE) definitsiooni muuta, teadmata täpselt nt selle teadusala korrektsetest oskussõnadest. Problemaatiline on muidugi see, et paljud definitsioonid allikates on vananenud või vananevad ja selle kokkuklopsimise tulemus (mis originaalallika definitsioonist on tänapäevasem ja seega korrektsem), et kellele siis viidata, on probleem omaette--Bioneer1 22. juuli 2011, kell 11:01 (EEST)