Arutelu:Templiordu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Siin on ühendatud arutelu mõlemast kokkuviidud artiklist: Templirüütlid ja Templiordu. Kolmanast osast peaks arutelu minema koos ja mitte arvestama eelmiseid artikleid.

  • Templiordu

midagi sellist ehk algatuseks ? --makruss 11. november 2005, kell 07.16 (UTC)

Miks on tarvis eraldi artikleid "Templiordu" ja "Templirüütlid"? Andres 11. november 2005, kell 07.48 (UTC)

ei ole tarvis püüame ühendada nagu m aaru sain - ma proovin homme uurida ja kui ametlik nimi nii ladiunas kui inglises on nagu mäleta "Order Of Knights Templar" siis peaks panema täis nimega ehk Templirüütlite Ordu nimeks artiklile - mina arvan --makruss 11. november 2005, kell 08.10 (UTC)

Ametlik nimi on ladinakeelne ja pikem. "Templiordu" on eesti keeles käibel olev mitteametlik nimi. Andres 11. november 2005, kell 09.28 (UTC)
nii et sinu ette panek on siis kas jätta Templiordu ja tõsta Rüütlite jutt sinna või teha "Templirüütlite Ordu" ja ühendada jutt sinna ? --makruss 11. november 2005, kell 15.55 (UTC)

The Order of the Poor Knights of Christ of the Temple of Solomon in Jerusalem on Inglisekeelne täielik nimi - Jeruusalemma Kristuse ja Solomoni Templi Vaeste Rüütlite Ordu peaks olema eesti keelne vaste - siit annab tuletada mitu varianti kui kui nimed ja kohad välja jätta tuleb ikka Templi Rüütlite Ordu või Templirüütlite Ordu seega ootan seisukohti - pean siiski oluliseks kaustada enamvähem täis nime ehk Templirüütlite Ordu !!
--makruss 12. november 2005, kell 07.28 (UTC)


  • Templirüütlid

rahvas - olen enamuse päevast arvuti taga ja kirjutan täiendan nii et ehk saab nii et kannatab homse hommikuni omapoolsete suurte redigeerimistega ja kisamiseta et see ja teine asi pole õige --makruss 3. november 2005, kell 06.31 (UTC)

mina olen valmis - kellel midagi asjalikku lisada on võib seda loomulikult teha ;-) --makruss 3. november 2005, kell 17.14 (UTC)


Alguses on öeldud, et ordu lõpetas ametlikult eksisteerimise 13. oktoobril 1307, hiljem aga on öeldud, et de jure lõppes selle olemasolu 1308. Siin on vastuolu või ebatäpsus. Andres 3. november 2005, kell 17.41 (UTC)


Panen ette panna artiklile pealkirjaks "Templiordu". Andres 3. november 2005, kell 17.41 (UTC)


Pärast ristisõja lõppu 1117 lahkus rõhuv enamik ristirüütleid vallutatud Jeruusalemmast. Tuleks täpsustada millisest ristisõjast on juttu. Niipalju kui ma aru olen saanud lõppes I ristisõda 1099 nii et aastaarv 1117 ja (esimese) ristisõja lõpp sellises sõnastused tekitavad segadust.--Boy 3. november 2005, kell 23.08 (UTC)

tuleks jahh - mul polnud seda hetkel meeles mitmes oli - kui kellegil on ajaloo õpik käepärast võiks täiendad - kui keegi teine ei tee siis mingi hetk leian ise ülesse ;-)

Templiordu asemel juba siis Templirüütlite Ordu sest Templiordu pole minu meelest hea Templirüütlid ka ehk mitte aga kui ümber teha siis juba täis nimega ehk Templirüütlite Ordu - suure tähega ordu jne. 13.okt oli kuninga edikt mis keelas ordu ning see oli päevak smil algasid repressioonid ning de facto lõppemiseks - kuna Ordu loodi Paavsti bullaga siis andis oma bulla Ordu likvideerimiseks aasta hiljem ehk siis de jure (umbes) sellest on segadus ja see pole ainult minu "näpukas" aga paljud uurijad väitlevad kumba aastat õigeks lugeda. --makruss 4. november 2005, kell 07.40 (UTC)

Ordu likvideerimise aja kohta tuleb artiklis täpsemalt selgitada. Kui kirjutada "ametlikult" ja de jure, siis tekib segadus, sest need väljendid tähendavad enam-vähem sama.
ENE 1. väljaandes on artikli pealkirjaks "Templiordu". Eeldan, et nii on eesti ajaloolastel kombeks seda ordut nimetada. Ka "Templirüütlite Ordu" pole täisnimi ja minu meelest sõna "rüütlite" ordu täisnimes üldse ei ole. Andres 4. november 2005, kell 16.32 (UTC)

Lugupeetud kaasvõitlejad - panin need raamatute lingid "bibliograafia" alla tagasi - kuigi mõned kõvahingelised raamatu fännid ei tunnista internetti ja digitaal meediat leian siiski et wikis võiks olla heaks tavaks analoogne bibliograafia vormistamine sest olgem ausad enamiku raamatutest saab netist ostetud ja paljudel skeptikutele kes ei usu et sellisest teemast selline raamat on välja antud on visuaalne abivahend parim. eesti keelse kirjanduse puhul kui (kirjutaja võiks ju tipa vaeva näha ja kontrollida kas antud raamat ON eesti netipoodides saadaval ja kui on siis tingimata panna viitega ehk siis lingina Apollo Raamatupood näiteks --makruss 4. november 2005, kell 15.01 (UTC)

Bibliograafias tuleks raamatud märkida siiski raamatutena, mitte linkidena amazon.com raamatupoele. Kasvõi juba sellepärast, et Vikipeedia ei ole yhe internetiraamatupoe reklaamimise koht. Korrektne on esitada raamatu autor, pealkiri, ilmumisaeg jm vajalikud andmed ning lõppu ISBN number, mis muutub iseenesest lingiks, kustkaudu saab huviline valida, millisest raamatupoest või raamatukogust ta võiks seda otsida. --Lulu 4. november 2005, kell 15.09 (UTC)

kas siin on kuskil selle ISBN mall ka juba olemas ? mul vahet pole põhiline et olek sinimesel võimalus minna kuhigi ja tutvuda valikuga --makruss 4. november 2005, kell 15.21 (UTC)

Ei mingit malli pole vaja, lihtsalt kirjutad: ISBN 1234567890 ja ta muutub ise lingiks. --Lulu 4. november 2005, kell 16.08 (UTC)

selge - teeme mingi hetk siis ümber vajadusel --makruss 4. november 2005, kell 17.02 (UTC)


Tõstsin bibliograafia hetkel välja. Arvan, et ei maksaks pakkuda liiga davincikoodilikke linke siia Maarja Magdaleena ja püha vere raamatuid. Sama hästi võiks sinna Da Vinci koodi siis panna ;-). Selles artiklis võiks keskenduda ikka Templiordust rääkivaile raamatuile. Muuhulgas on ka eestikeelseid teemakohaseid raamatuid olemas, panen neid paar tükki siia juurde kuigi nende eelis ingise keelsete ees on paljuski ainult parem kättesaadavus ja eesti keel.

The Templar Revelation: Secret Guardians of the True Identity of Christ - L.Picnett ja C.Prince - Ordu ajalugu ja Jeesue pärand

The Rise and Fall of the Knights Templar - G.Napier - Templirüütlite tõus ja langus

Holy Blood, Holy Grail - M.Baigent, R.Leigh, H.Lincoln - Püha Graal Püha Veri

Pirates and the Lost Templar Fleet - David Hatcher Childress - Piraadid ja Kadunud Templirüütlite laevastik

The Stone Puzzle of Rosslyn Chapel - P.Coppens - Rosslyni Kabeli kivist mõistatus

--Boy 4. november 2005, kell 21.37 (UTC)

kulla Boy - need raamatud RÄÄGIVAD Templiordust - loe läbi kui ei usu ...
DaVinci kood on aga nn meelelahutus need raamatud aga räägivad asjast ...
Gibsoni Meliga panin tipa mööda - vabalt võib olla - pole seda ise täielikult näinud - ainult paar retsensiooni lugenud aga teemaga - see lahing kus Ordu väidetavalt osales oli just see lahing mis seal suurelt esile toodud kus sinise näoga Mel oma kannikaid demonstreeris - kui sul film käepärast ehk parandad või kui keegi teab täpselt keda see Mel seal mängis parandaks ehk ;-) muidu ootab seni kui ma is efilmi mingi hetk arvutisse saan ja ära vaatan. --makruss 11. november 2005, kell 07.07 (UTC)

Gibsoni tegelase nimi oli William Wallace... Robert-the-bruce'i mängis hoopis Angus Macfadyen - Ahsoous 11. november 2005, kell 07.21 (UTC)
Väljatõstmisel lähtusin kolmest aspektist: 1) eesti vikis võiks eelistada eestikeelseid raamatuid 2) bibliograafiavalikul tuleks lähtuda enamiku ajaloolaste poolt toetatavaid teooriaid kandvatest raamatutest 3) biliograafias piisaks olulisimatest raamatutest - keda teema tõsisemalt huvitama hakkab leiab ise lisamaterjale. Kuna ma ise ülaltoodud raamatuid lugenud pole siis tõstin välja raamatud, mis Amazon.com'i arvustajate arvates nende põhimõtetega kindlasti kokku ei läinud või nende eest küsitavat raha ei väärinud. Seni on minu kogemus Amazon.com-i arvustustega sellist lähenemist kinnitav - arvustused ja raamatule antav koondhinne on seal on usaldusväärsed. --Boy 11. november 2005, kell 08.41 (UTC)

Pakun, et "Cathars" on eesti keeles katarid. -- 213.184.42.227 11. november 2005, kell 10.26 (UTC)

cathars = katarid - võimalik pole kindel - huvitab kas eestis keegi on eelnevalt antud rahva/usu killust sõna võtnud, et millist sõnakuju on seal kasutatud ?! arvan et võiks teha pisikese artiklikese selgituseks kes olid ja kust nad tulid ja kuhu kadusid muidu on raske Ordu sünnist ja nende suhetest aru saada ning see ka selgitab "spekulatsioone" Ordu päritolust. lisaks küssa wiki gurudele, et kas mingi kategooria on kuhu sellisel juhul katarid panna ? mingi rahvad või demograafia kategooria ?? aga ootaks ära selle nimekuju selgumise siis teaks kuhu panna ?
lisaks arvan et kuna selline nimekuju Templiordu tundub prevalveeruvat siis need artiklid kokku tõsta ja ehk siinne arutelu siis teise arutellu kahh tõsta ? ning rüütlid ajaloo prügikasti saata .....
mis puutub raamatute väljatõstmisse siis olgu ei hakka vaidlema - kuna eestis tundub et vähemalt paar on olemas siis arvan et esialgu piisab ja tõsi ta on - kes tahab leiab lisamaterjale jne ....
Amazon.com arvustajad on aga teema omaette ;-))) --makruss 11. november 2005, kell 15.53 (UTC)

Kui vaadata ingliskeelsest wikist artiklit "Cathars", siis selgub, et see oli katoliku kriiku poolt ketserlikuks kuulutatud gnostitsismi sugemetega usuline liikumine, mis tekkis u 10. sajandil. Eesti keeles nimetatakse neid katarid ja EEs on samanimeline artikkel olemas. Kas catharsite rahvakillu all mõeldaksegi neid? -- 62.65.236.127 11. november 2005, kell 16.27 (UTC)

just ;-) --makruss 11. november 2005, kell 16.58 (UTC)

Catharsid ehk katarid olid olemas ammu enne 10 saj maj - ma vaatan inglise wikis miks seal see asi nii hiliseks on pandud - katarid tekkisid teadaolevalt juba 200 - 300 maj aga see juba pikem jutt ... ~~
  • Templirüütlite Ordu

ootan nüüd peksu, et asjad kokku viisin - kui põhimõttelisi vastuväiteid pole võiks vanad kustutada ;-) --makruss 12. november 2005, kell 08.10 (UTC)

Tegin ymbersuunamised. --Lulu 20. november 2005, kell 19.31 (UTC)

siin tehti Philip Õiglasest Philip Ilus ajaloos on kasutatud mõlemaid - kuidagi peaks ära märkima siis selle asja mitte nii et rahvas käib ja muudab. momendil pole aega otsima minna aga kui kellegil südame tunnistus piinab ehk vaatab .... --makruss 4. märts 2006, kell 20.25 (UTC)

Ilus on korrektne, õiglane ebakorrektne. Vähemalt eestikeelsetes teatmeteostes on ta just Ilus (aga võõrkeelsed hästi ei tule arvesse). Taivo 4. märts 2006, kell 20.45 (UTC)

siin vaidleks vastu - mis ajast on eestlased(nende teatmeteosed) targemad näiteks prantslastest nende ENDI ajaloost ??? kui prants ütleb et Õiglane siis arvestan et on ikkagi Õiglane isegi kui kõik eesti teatme teosed vastu vaidlevad (loomulikult arvestan prantsu teatme teosega mitte juhusliku purjus konnasööjaga tänavalt) .... --makruss 5. märts 2006, kell 06.50 (UTC)

Eesti keelt tuleb tarvitada vastavalt eesti keele traditsioonile. Prantslased ei räägi ju eesti keelt ega kirjuta ette, kuidas eesti keelt rääkida. Praegusel juhul aga järgib eesti keel just prantslasi, kes ütlevad Philippe le Bel. Inglased ütlevad Philip the Fair, aga sõna Fair ongi siin tarvitusel vanas tähenduses 'ilus, kena, kaunis, veetlev'. Ka teistes keeltes nimetatakse teda ilusaks. Saaks tõlkida ka "kaunis" või "kena", kuid tarvitusel on sõna "ilus". Andres 5. märts 2006, kell 07.58 (UTC)

ei olnud ju juttu eesti KEELE traditsioonidest aga ajaloost - aga niimodi esitletuna on asi selge ja arusaadav - sõna "fair" on jahh laiema tähendusega - niipalju ma inglist tean (prantsut praktiliselt mitte) seega asi selge ... --makruss 5. märts 2006, kell 19.52 (UTC)


Noh, võtame näiteks nime "Juhan Julm". "Ivan Groznõi" ei tähenda "Juhan Julm", aga eesti keeles kasutatakse ka "Ivan IV Julm". Andres 5. märts 2006, kell 20.14 (UTC)

nati lingvistilist matemaatikat ja saaks küll - grosnõi = hirmuäratav ehk hirmuäratab ka= julm ;-) aga see on pikem jutt ;-) aga ok ok sain sellele juba pihta mix seal ilus ja õiglane on - põhi viga selles et ma prantsuse keelt ei oska --makruss 6. märts 2006, kell 13.44 (UTC)


Teada on, et juhtivate Templirüütlite isikute eestvedamisel ehitati tollases Euroopas nii mõnigi kirik ja muid hooneid rääkimata suurest laevastikust.

Välja tõstetud. Andres 28. september 2006, kell 12:53 (UTC)

Vastupidiselt ametlikus ajaloos toodud väitele 9 Ordu asutanud rüütli vaesusest on olemas vastuvaidlematud tõendid kirikuraamatute ja muude arhiivi toimikute näol, et Ordu ametlik asutaja Hugues de Payens oli suhteliselt rikas ja väga pika ajalooga aadlik Lõuna-Prantsusmaalt. Lõuna-Prantsusmaa on selle poolest huvitav piirkond , et sinna oli suunatud esimene (mitte ametlik ja mitte ainult üks) ristikäik mitme Rooma Paavsti isiklikul juhtimisel. Põhjuseks oli seal elavad eraldi rahva kild ja usu ühendus mida tuntakse nime all Katarid kelle ajalugu ulatub esimesse sajandisse meie ajaarvamise järgi. Ordu asutaja oli catharsite otsene järeltulija ja nende ideede kandja. Samuti on teada, et Ordu tegutses pool ametlikult nii tollal iseseisvas Lõuna-Prantsusmaal kui ka Hispaanias ja Portugalis vähemalt 200 aastat orienteeruvalt enne kui ta Jeruusalemmas oma ametliku mandaadi sai.

Siit on suurem osa välja jäetud. Andres 28. september 2006, kell 12:55 (UTC)

midagi sellist ehk algatuseks ? --makruss 11. november 2005, kell 07.16 (UTC)

Miks on tarvis eraldi artikleid "Templiordu" ja "Templirüütlid"? Andres 11. november 2005, kell 07.48 (UTC)

ei ole tarvis püüame ühendada nagu m aaru sain - ma proovin homme uurida ja kui ametlik nimi nii ladiunas kui inglises on nagu mäleta "Order Of Knights Templar" siis peaks panema täis nimega ehk Templirüütlite Ordu nimeks artiklile - mina arvan --makruss 11. november 2005, kell 08.10 (UTC)

Ametlik nimi on ladinakeelne ja pikem. "Templiordu" on eesti keeles käibel olev mitteametlik nimi. Andres 11. november 2005, kell 09.28 (UTC)
nii et sinu ette panek on siis kas jätta Templiordu ja tõsta Rüütlite jutt sinna või teha "Templirüütlite Ordu" ja ühendada jutt sinna ? --makruss 11. november 2005, kell 15.55 (UTC)

The Order of the Poor Knights of Christ of the Temple of Solomon in Jerusalem on Inglisekeelne täielik nimi - Jeruusalemma Kristuse ja Solomoni Templi Vaeste Rüütlite Ordu peaks olema eesti keelne vaste - siit annab tuletada mitu varianti kui kui nimed ja kohad välja jätta tuleb ikka Templi Rüütlite Ordu või Templirüütlite Ordu seega ootan seisukohti - pean siiski oluliseks kaustada enamvähem täis nime ehk Templirüütlite Ordu !!
--makruss 12. november 2005, kell 07.28 (UTC)

Ettepanek on jätta "Templiordu" ning teha "Templirüütlite" alt sinna ümbersuunamine. Ka "Templirüütlite ordu" alt võiks olla siia ümbersuunamine. Täisnime õiget kuju me ei tea enne, kui saame ladinakeelse nimekuju. Pealegi ei oplnud täisnimi ordu eksisteerimise aja jooksul ühesugune, vaid seda muudeti. Ma ei saa aru, kuidas "Templirüütlite Ordu" on enam-vähem täisnimi. Andres 13. november 2005, kell 02.12 (UTC)

täisnimi = Jeruusalemma Kristuse ja Solomoni Templi Vaeste Rüütlite Ordu
enamvähem täisnimi Templirüütlite Ordu ;-)))
ma arvan et mingi lühendi osas peaks ikkagi siis kokku leppima - momendil 3 lühikest ja 1 pikk variant - isiklikult arvan lõpuks, et kõige õigem nimi on "Templirüütlite Ordu" ja asi ANTS ... --makruss 13. november 2005, kell 07.12 (UTC)

Teeme siis hääletuse.
Sul on endalgi ju "Saalomoni". Miks Siis "Solomoni"? Andres 13. november 2005, kell 09.27 (UTC)

a ja o on ju niii sarnased - isegi segaduses tipa ;-) peab jahh uurima milline kirjaviis õigem on eesti keeles - peaks mõne eesti juudi käest küsima - kumb õigem kas Saalomoni või Solomoni ise olen näinud mõlemat kuju siit ka segadus vist. mis hääletusse puutub siis palun väga - peale pikka kaalumist kaldun hääletama nimekuju "Templirüütlite Ordu" - esiteks pole liiga pikk pealkirjaks ja teiseks - kui pikast nimest kõik päris ja koha nimed ning omadus sõnad (1) maha võtta jääbki selline kuju alles. ning "Vaeste Templirüütlite Ordu" kipub pikaks minema ;-) --makruss 13. november 2005, kell 14.15 (UTC)


Varasem kuju:

Ajaloo allikatest on teada, et esimesed 2-3 aasta tegeles Ordu ainult väljakaevamistega Jeruusalemmas ning ignoreeris oma kohustust kaitsta palverändureid. Arvestades nende tollast suurust - 9 rüütlit pluss mõned abilised ei olnud see sugugi imeks pandav. Arusaamatu mõnes mõttes oli aga kuninga käitumine kes teades ja kurtes sagedaste kallaletungide üle temale alluvas poliitilises ruumis ei teinud ühtegi etteheidet Ordu suunas. Olles tegutsenud juba üle aasta ning seadnud ennast sisse endises muslimite tallis mida loeti Saalomoni Templi kohal asuvaks ning teostades seal kinniste uste taga (on säilinud paar ürikut kus kuninga alluvad kaebavad kuningale Ordu "salapärase" tegevuse üle Templimäel) väljakaevamisi - hakkas Ordu alles 1119 aasta lõpus värbama ning ordineerima omale uusi liikmeid. Huvitav oli see, et eelkõige ordineeriti liikmeteks kõrgel seisvaid aadlikke ja alles 1120 aasta paiku aadlikke kes hakkasid tegema tööd ehk patrullima Jeruusalemma teedel kaitstes palverändureid. Järgmised 50 - 100 aastat olid Ordule kiire ja suure laienemise aastad. Kingitud maade hulgas olid Korsika ja Malta saar ning teisi suuremaid ja väiksemaid valdusi. Ordu mõjuvõim laienes Vahemere kõikidelt rannikutelt kuni Balti mere rannikuni ning isegi Musta mere rannikuni. Kaasaegsete tunnistuste kohaselt tegi Ordu kõike mis lubas ja isegi enam. Palverändureid kaitsti nende vara eest hoolitseti ning Ordu varanduslik seisukord paranes. Tunnistajate sõnade järgi oli Ordu losside ja kindlustes (õigemini loss-kindlustes) kuldanumaid ja kullalaadungeid rääkimata muudest varadest. Samas peab märkima, et Ordu liikmed käitusid ja elasid tagasihoidlikult ja isegi juhtide seas ei olnud kombeks ennast ehtida ning priiskamist ei olnud.

Andres 29. september 2006, kell 05:41 (UTC)

Samuti suuremas osas välja jäetud:

Samal ajal tegeles Ordu ka asjadega mis on olnud Euroopas eeskujuks tänapäevani. Ordu võttis esimesena kasutusel paberraha. ränduritele andi kiri mis ütles palju anti hoiule väärtusi - jõudes Pühale maale või tagasi koju sai selle paberi alusel igats Ordu linnusest sama summa raha tagasi. On teada, et Ordu ehitas tollal ühe suurima sõjalaevastiku Tollases Euroopas ja lausa mitu sajandit ettepoole. On kahtlusi ja poolikuid tõendeid , et Ordu laevastik jõudis Põhja- ja ka Lõuna-Ameerikasse ning purjetas ümber Aafrika. Kuigi tollase Prantsusmaa kuninga motiivid Ordu represseerimiseks ei olnud päris teada on arvatud, et tegemist oli materiaalse (riigi kassa oli tühi) ning mõningate personaalset laadi motiividega. Lähtudes paljude kaasaegsete tunnistustest võis arvata, et Ordu teadis oma saatusest ette sest kui kuninga mehed saabusid linnustesse kus oli teada, et peaks olema Ordu varandus ootasid neid ees tühjad keldrid.

Peale Ordu laialiajamist ja viimase ametliku Suurmeistri saatmist tuleriidale hakkas pihta niinimetatud Ordu varjuperiood ning kõik need küsitatavused mis selle saaga on huvitavaks ja mõistatuslikuks teinud.

Esimene ja pea suurim müsteerium oli loomulikult Ordu liikuvate varade haihtumise küsimus. Oli teada ja ka dokumentaalselt tõestatud hiljem esitatud maksekorralduste alusel, et puudu oli vähemalt 10 tonni kulda ja sellega võrdsustatud väärismetalle ning kalliskive. Kuna sellel teemal on kirjutatud palju huvitavaid raamatuid siis pole mõtet varanduse rännakutel siin pikalt peatuda.

Teine ning suhteliselt väheuuritud saladus oli Ordu suhted Kataritega. Teada on erinevatest allikatest Ordu erilistest privileegidest Katarite maal ehk praeguses Lõuna-Prantsusmaal. Samuti on suhteliselt vaidluse vaba fakt, et Ordu asutavad jõud olid kõik Lõuna-Prantsusmaalt ehk siis samast rajoonist kus kataritel olid kõige tugevamad positsioonid. Kui veel arvestada seda seika katarite ajaloos mis nagu seob nad Jeeuse vereliiniga ning Ordu väljakaevamistega Jeerusalemmas Templimäel ehk piirkonnas kus toimusid Jeesuse elu kõige enam kõlapinda andvad sündmused siis on mõned ajaloolased pea kindlad, et Ordu loodi katarite ülikute poolt mingil kindlal eesmärgil. Samas ei saa ka ignoreerida seda fakti, et Templirüütlid võeti paavsti (ja tollase Prantsuse kuninga) poolt "käsile" kohe peale seda kui kataritega tundus, et saab asi ühele poole. Ordu ja katarite puutepunktile annab veel värvi see, et nende mõlemate käes on väidetavalt olnud nii mõnedki kristlikule kirikule olulisi reliikviaid mis peale Ordu likvideerimist on täielikult ajaloo areenilt kadunud.

Kolmas ning võimalik, et suurem osa müsteeriumist ning enim mõju ajaloole avaldanud oli Ordu laevastiku haihtumine. Laevastiku suuruseks loeti vähemalt üle 200 aluse ja maksimumi puhul kuni 500 aluse ümber. Ainuke suhteliselt kindel pala selles on see, et kuulsas Bannockburni lahingus, kus Šotimaa kuningas Robert I Bruce purustas üle kolmekordse suurusega Inglismaa väed. On säilinud mõnede kaasaegsete tunnistused kes nägid kuidas lahingu otsustaval momendil tormas lähedal olevast metsatukast lahingusse raskete rüütlite väesalk kes pani juba võidulootust maitsva Inglise väe põgenema. Abivägi kandis tunnistajate kohaselt lippe ja vappe mis vastasid Ordu regaaliatele. Samas on ajaloolastele jäänud mõistatuseks millisest kohast oleks sellise abiväe saabumine võimalik olnud juhul kui tegemist ei olnud just Ordu suhtes positiivselt meelestatud ja paavstiga pea otseses vaenus oleva Bruce liitlastega Templirüütlitega. Kuna ei ole kaljukindlaid fakte kuhu kadus enamik rüütleid oma laevastikuga siis klassikalised ajaloolased ignoreerivad seda fakti.

Samas olid järgnevad 300-400 aastat (alates 1300 aastate esimesest kolmest kümnendiks) suureks mererõõvlite ajastu alguseks ning siis tekkis ka klassikaline mereröövlite lipp - surnupealuu ristatud kontidega. Kuna Ordu kasutas seda sümboolikat juba algusest peale siis on tõmmatud paraleele ka sealt Ordu kadunud laevastikule. Samas on mitu uurijat arhiivi dokumente uurides tõestanud, et enamikus laevu mida rünnati 1300 aastatel kuulusid kas Prantsusmaale või Rooma Paavstile. Kuna need kaks jõudu olid põhi süüdlased Ordu hävitamises siis loetakse seda loogiliseks.

Kuna on leitud nii Põhja- ja Lõuna-Ameerikast ning ka Aafrika kallastelt on leitud imelikke leide mida annab dateerida just 11. ja 12. sajandisse ning nendes asulates on jälgi Ordu sümboolikast - siis on arvatud, et vähemalt osa laevastikust läks uurimisretkele. Samuti on teada, et Kolumbuse laevade purjedel olnud embleemid olid Ordu punane rist valgel taustal. Samuti on teada, et enamus Ordu rüütleid põgenes ja leidis varjupaika nii Hsipaanias kui ka Portugalis ning just need riigid olid esmaavastajad Ameerika mandri osas. Samuti on leitud tõendeid, et Kolumbus ja tema isa olid mõlemad ordu liikemd mida loeti Templirüütlite järglasteks.

Enamus alternatiivseid uurijaid kes asja on uurinud on suhteliselt kindlad, et Templirüütlid olid tänapäevase Vabamüürlaste eelkäijad. Sellest annab nende väitel tunnistust, et paljud Ordule kuulunud ja Ordu juhtimisel ehitatud objektid (nagu Rosslyni kabel Šotimaal) läksid sujuvalt üle Vabamüürlaste loožide valdusesse ning objektid mis ehitati kuni 19. sajandi alguseni meenutasid stiililt ja kasutatud ornamentikale vastasid Ordu kunstile. Osad uurijad on väitnud, et Ordu Ja Vabamüürlased olid teineteisega seotud nagu ühe medali kaks külge ning kannavad ühiseid traditsioone tänapäeva.


Hoolimata tema spioonide väidetest templirüütlite "tohutu varanduse" kohta, olid rüütlid olnud vaesed

Ma arvan, et see lause nüüd küll tõele ei vasta. Templiordu oli kõike muud kui vaene ja eks Philippe IV seepärast neile kallale läkski, et ta oli nende ees kõrvuni võlgades. Siim 30. detsember 2006, kell 13:18 (UTC)