Arutelu:Taimede loend

Pakun välja lihtsama vormistuse nagu kolme esimese taime puhul. Andres 06:23, 5 Jan 2005 (UTC)

See on muidu lühem küll (ja selles mõttes ka parem), ainut et ilma legendi lugemata ei saa küll kohe pihta, mida see sugukonna nimi seal tähendab. Lisan lühendi sgk., ehk on siis selgem. KS 02:46, 6 Jan 2005 (UTC)

Tegin kolme esimese taime puhul malli pisut ümber: sugukonna lühend ilma punktita; enne Eesti mainimist komad. Kas oled sellega nõus?

Mul on ettepanek kirjutada "Eestis hajusalt" asemel "Eestis kohati". Andres 05:09, 6 Jan 2005 (UTC)

Nõus. KS 09:01, 6 Jan 2005 (UTC)

Kuna artikkel "Eesti taimede loend" ühendatakse käesoleva artikliga ja iseseisvana enam ei eksisteeri, toon siia üle olulisema osa sealsest arutelust:
Ma teeks ka selle lehekülje kustutamiseks ettepaneku. On olemas taimede loend, Category:Eesti taimed, lisaks teen lähiajal algust Eesti taimede süstemaatiliste nimestike üles riputamisega.KS 20:14, 24 Dec 2004 (UTC)

Arvan, et selle pealkirja all võiks olla eesti taimeliikide ja -perekondade tähestikuline loend. Neid on muidugi nii palju, et see tuleb jaotada mitme lehekülje vahel. Võin asjaga algust teha. Alternatiiviks on teha loendid hõimkondade kaupa. Arvan, et sarnased loendid peaksid olema ka loomade, seente ja samblike kohta. Andres 09:28, 25 Dec 2004 (UTC)

Vahest siis tõesti hõimkondade kaupa. Siis ei dubleeriks nii väga. Kuigi minu meelest võiks nad sama hästi ka Taimede loendisse kanda. Palju olulisemaks pean ma süstemaatiliste nimestike ülespanemist - need on (potentsiaalselt) täielikud ja annavad ka rohkem infot. Tähestiku järgi leidmist võimaldavad nagunii Taimede loend (ka veel mitte eksisteerivad artiklid) ja Eesti taimede kategooria (olemasolevad artiklid). KS 09:53, 25 Dec 2004 (UTC)

Vajadus tähestikulise loetelu järele tuleneb minu meelest sellest, et nii saab kiiresti kindlaks teha, kas takson (liik, perekond, mõnel juhul ka alamliik Eesti looduses esineb). Et loendit vääristada, tuleks lisada ladinakeelne nimi ning lühiandmed esinemise kohta ning vajaduse korral märkus, et tegu on metsistunud kultuurtaimega. Alternatiiviks oleks märkida need andmed Taimede loendisse. Võib-olla viimane olekski kõige parem. Kategooria peale ei saa loota, sest see ei ole paindlik ning seda on ebamugav käsitseda. Mis puutub täielikkust, siis tuleb kogu materjal süstemaatilistest loenditest kanda ka tähestikulisse loendisse. Andres 15:57, 25 Dec 2004 (UTC)

Põhimõtteliselt nõus, aga ma arvan tõesti, et mainitud info võiks taimede loendisse kanda. Ladinakeelne nimi kindlasti. Kas "levinud ka Eestis" või pikemalt leviku kohta? Palju infi annaks ka nt sugukonna ära mainimine ja see, kas on tegu rohttaime, puhma, põõsa või puuga.Viimasel juhul võib sissekanne ühe liigi kohta võib-olla üle ühe rea ruumi võtma hakata. Või kasutada lühendeid?
Ise küsimus on veel see, kas ei võiks taimede loendit nimetada ümber nt "Kõrgemate taimede loendiks" või "soontaimede loendiks" (sest seda ta praegu on). On olemas ka eraldi Sammaltaimede loend. Kas sellest loobuda? Iseenesest oleks praeguse taimede loendi ümbernimetamine võibolla parem, aitaks selle liiga pikaks venimise vastu? KS 18:29, 25 Dec 2004 (UTC)

Kas oleks mõeldav, et selles loendis oleksid ka sammaltaimed? Arvan, et mitteteadja ei pruugi teada, kas on tegemist kõrgema taimega, veel vähem ütleb termin "soontaim". Arvan, et võiks kommenteerida stiilis "Eestis tavaline", "Eestis ilutaimena", "Eestis Tallinna Botaanikaaias", "Eestis aedades, kohati metsistunud".

Võib ju kirjutada: "rohttaim tulikaliste sugukonnast" jne. Kui juhtub üle rea minema, pole midagi katki. Nimekirjas peaksid olema kõik taksonid. Andres 18:54, 25 Dec 2004 (UTC)

OK, tehkem siis sedasi. Pikk tuleb ta niikuinii. Mitme eri lk peale jaotamine nagunii vältimatu. Sellest tuleks siis kena väike taimede leksikon, milletaolist eesti keeles enne polegi. Midagi sarnast võiks ka loomade juures sisse viia (aga kõigi loomade ühte nimestikku panemine pole vist siiski otstarbekas!) KS 19:15, 25 Dec 2004 (UTC)

Jah, loomade puhul tuleb kuidagi jaotada. Andres 19:30, 25 Dec 2004 (UTC)

Kuna artikkel "Sammaltaimede loend" ühendatakse käesoleva artikliga ja iseseisvana enam ei eksisteeri, toon siia üle olulisema osa sealsest arutelust:
Hakkasin liike teise loendisse üle kandama, kuid tekkisid teatud kõhklused. Siinne loend on nimelt jaotatud üldloendiks (mis sisaldab suhteliselt tavalisi liike), haruldaste ja ohustatud liikide rubriigiks. Liike lihtsalt ühest loendist teise kandes läheks seega paar bitti infot kaduma. Kui taimede loendis hakata igaühele juurde märkima ka tema harulduse astet vms, läheks vastav sissekanne minu arvates liiga pikaks, see peaks juba vastava liigi artikli juurde kuuluma. Haruldaste liikide loendi paneksin küll südametunnistuspiinadeta lihtsalt teise loendisse ümber, see on nagunii ebatäielik ja suhteline (mõnes Eesti piirkonnas tavaline, teises haruldane jne). Aga mis teha ohustatud liikidega? Eraldi loend? Võib-olla eraldi Eestis ohustatud taimeliikide loend? KS 13:39, 4 Jan 2005 (UTC)

Ma arvan, et taimede loendis ohustatust küll pole vaja märkida, see info peaks jääma artiklisse. Iseasi on see, et ehk võiks olla "Eesti ohustatud taimeliikide loend". Siim 16:15, 4 Jan 2005 (UTC)

Eestis ohustatud taimeliikide loend võiks küll olla. Võib-olla on see ka (võib-olla osaliselt) Vikipeedias teise nime all juba olemas.

Maailmas ohustatud taimeliikide loend võiks olla küll, aga esialgu vist on vara hakata seda koostama.

Minu mõttekäik on niisugune. Me märgime iga liigi juurde, kas ja kuidas ta esineb Eestis (nagu me kunagi rääkisime). Aga siis tuleks ka vahet teha tavaliste jne liikide vahel, nagu määrajates sageli tehakse. Tuleb lihtsalt täpselt defineerida, mida need määratlused tähendavad. Niisugused definitsioonid leidsin näiteks Toomas Kuke "Eesti taimede kukeaabitsast", mis on vist kõige uuem määrajataoline raamat. Ohustatus või looduskaitse all olemine kuuluvad minu meelest samuti sellesse rubriiki. Minu meelest on just need asjad tähtis märkida, sest nendest oleneb sageli, kui tähtsaks enda jaoks lugeja seda taime peab. Andres 16:22, 4 Jan 2005 (UTC)

Põhimõtteliselt jah. Mul pole küll praegu andmeid käepärast vastavate liikide levikusageduste kohta, esialgselt kannan nad kas "haruldase", "ohustatu" või "tavalisena" üle, edaspidi täpsustan. KS 19:55, 4 Jan 2005 (UTC)

Mõtlesin asja üle veidi järele. Kuke raamatus on taimed jagatud kuude sageduskategooriasse, mis on seal ka ilusti ära defineeritud. Aga siin nende kuue kasutamine läheks natuke liiga üksikasjalikuks, samuti on probleem selles, et eri allikates antud sagedusskaalad pole kattuvad ja kohati ka mitte määratletud. Minu meelest oleks mõistlik lihtsustatud sagedusastmik, umbes kolmeastmeline:

Eestis tavaline (Kuke järgi tavaline või paiguti)
Eestis hajusalt (Kuke järgi hajus)
Eestis haruldane (Kuke järgi harva, haruldane või väga haruldane)

seda annaks suhteliselt ilma vaevata eri allikate põhjal kasutada. Ohustatus võiks olla eraldi märgitud, sest ei tarvitse eelmistega üks-üheses seoses olla.KS 17:17, 5 Jan 2005 (UTC)

Jah, see sobib. Ainuke asi, et tuleb need kuidagi nii ära defineerida, et lugeja saaks aru nii nende tähendusest kui ka sellest, et tegu on ad hoc kokkuleppega. Nähtavasti tuleb siis "legend" paigutada artikli (lehekülje) algusesse. Andres 21:25, 5 Jan 2005 (UTC)

Arvan, et ladinakeelsete nimetuste puhul pole vaja siia autorit märkida. Selle võib märkida vastavasse artiklisse. Andres 6. detsember 2005, kell 22.25 (UTC)

Kui see pole yksnes Eesti taimede loend, võiks olla ka variant 'Eestis puudub'. --Oop 9. märts 2006, kell 11.59 (UTC)

Kunagi ei või kindel olla, et teda pole Eestisse sisse toodud, näiteks botaanikaaeda. Andres 9. märts 2006, kell 20.55 (UTC)

Kui taimel on Eestikeelsete taimenimede andmebaasis ligi kümme ladinakeelset sünonüümi, kas siis pean need kõik loendisse kirja panema? Seni olen kahe puhul mõlemad kirja pannud, aga rohkema puhul piirdunud selle esimesega. --Epp 5. märts 2008, kell 23:58 (UTC)

Ei, loendis võib üldjuhul piirduda esimesega. Andres 6. märts 2008, kell 07:56 (UTC)

Tere!

Mina näeksin taimede loetelu värvilisena, ravimtaimed (artiklist ravimtaimed näiteks) võiks 'vormida' järgmiselt: 0000000000000 – ravimtaim;

Inimeste suhtes toksilist toimet avaldavaid taimi (mittesoovitusliku ja mitteteadlikuna) aga 0000000000000 – mürktaim (rohkem virsikukarva oli mõeldud) ...

Mariina 20. juuli 2015, kell 07:35 (EEST) alias Простота