Arutelu:Suudlevad tudengid
jälle need õnnetud jutumärgid pealkirjas...--Hendrix 25. september 2007, kell 18:42 (UTC)
Siia sobiks perfektselt lihtsalt Suudlevad tudengid. Jürka 25. september 2007, kell 18:44 (UTC)
- kas see liiga üldisena ei tundu?--Hendrix 25. september 2007, kell 18:45 (UTC)
Ei tundu... Kui mõnda teist samanimelist teost ei ole olemas, siis on kõik ok... On ta skulptuur või mis iganes, on juba artiklis öeldud... Jürka 25. september 2007, kell 18:54 (UTC)
- OK--Hendrix 25. september 2007, kell 18:55 (UTC)
Kelle mälestuseks see mälestusmärk on? --Metsavend 25. september 2007, kell 19:48 (UTC)
- Ma usun, et see polegi mälestusmärk... 62.65.212.91 25. september 2007, kell 19:49 (UTC) alias Jürka
- millegipärast arvati, et Tartus olevad skulptuurid võib panna mälestusmärkide alla ja nii ma panen. Mul ei ole ses osas eriarvamusi...--Hendrix 25. september 2007, kell 20:04 (UTC)
- Kes nii arvas? Mälestusmärk on mälestusmärk ja skulptuur on skulptuur. --Metsavend 25. september 2007, kell 20:32 (UTC)
- Olen selles küsimuses Metsavennaga päri... Skulptuur on kunstiteos, mälestusmärk on midagi muud... Jürka 25. september 2007, kell 20:35 (UTC)
- minu jaoks on mõiste "mälestusmärk" üldse üks kahtlase tähendusega mõiste. No kui kuulutatakse välja, et kodanik "X" mälestuseks püstitame siia nüüd ausamba, siis võib küll kutsuda mälestusmärgiks. Aga kui kujuril tekkis kange himu just oma sõnumit maailmale edasi anda kodanik "X" skulptuuri luues, kas siis see on mälestusmärk? Arvan, et ei. Minu meelest, kui nüüd arvamust avaldada, peaksid nad kõik olema kas kujud või skulptuurid.--Hendrix 25. september 2007, kell 20:41 (UTC)
- Olen selles küsimuses Metsavennaga päri... Skulptuur on kunstiteos, mälestusmärk on midagi muud... Jürka 25. september 2007, kell 20:35 (UTC)
- Kes nii arvas? Mälestusmärk on mälestusmärk ja skulptuur on skulptuur. --Metsavend 25. september 2007, kell 20:32 (UTC)
- millegipärast arvati, et Tartus olevad skulptuurid võib panna mälestusmärkide alla ja nii ma panen. Mul ei ole ses osas eriarvamusi...--Hendrix 25. september 2007, kell 20:04 (UTC)
Mälestusmärgil on ikka täpne tähendus olemas... Mina se's asjas aga kõige kompetentsem pole... Loogiliselt võttes peaks justkui ikka olema nii, et kui skulptor tahab kedagi mälestada ja loob selle mõttega kuju, siis... peaks ikka olema mälestusmärk... aga kes teab... Igaljuhul selge on see, et iga kuju ei ole mälestusmärk... Jürka 25. september 2007, kell 20:46 (UTC)
- selleks peab kujurilt küsima, mis mõtted tal peas liikusid, kui teose lõi. Kas rahvale igaveks mäletamiseks, et sinatsene inimene kunagi oli või midagi muud. Näiteks võis ta tahta kuninga kuju luues edasi anda võimsuse ja vägevuse fluidumit.--Hendrix 25. september 2007, kell 20:55 (UTC)
- Jah, kõik võib olla... Kui kuskil siin sellega probleeme peaks tekkima, eks siis tuleb küsimus suurele ringile saata ja eks siis näeb, mismoodi viki sõna "mälestusmärk" defineerib... Hetkel aga selle artikli juures on tegemist küll ainult skulptuuriga... Jürka 25. september 2007, kell 21:09 (UTC)
- üsna nõus. Vaevalt, et Karmin mälestab oma sugulast...--Hendrix 25. september 2007, kell 21:11 (UTC)
- näiteks Gustav II Adolfi monument on püstitatud Eesti Vabariigi 10. aastapäeva tähistamiseks.--Hendrix 25. september 2007, kell 21:32 (UTC)
- Jah, Gustav II Adolfi monument on kindlasti mälestusmärk... Nüüd tekkis veel üks mõiste juurde... "monument"... Kas äkki monument võrdubki mälestusmärgiga? Vähemalt tihti ta nii on... Jürka 25. september 2007, kell 21:35 (UTC)
- mille mälestusmärk? Eesti mälestusmärk?--Hendrix 25. september 2007, kell 21:44 (UTC)
- Ausalt öeldes tundub mulle endale väga imelik, et Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamiseks püstitatakse mingisuguse Ruotsi kunni monument... Loogiline nagu oleks, et skulptuur mingist inimesest on selle inimese mälestuseks, aga... aga kuna artiklis väidetakse, et sellega tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva, siis jah, järelikult Ruotsi kunni kuju mälestab Eesti Vabariiki. Jürka 25. september 2007, kell 21:56 (UTC)
- mille mälestusmärk? Eesti mälestusmärk?--Hendrix 25. september 2007, kell 21:44 (UTC)
- Jah, Gustav II Adolfi monument on kindlasti mälestusmärk... Nüüd tekkis veel üks mõiste juurde... "monument"... Kas äkki monument võrdubki mälestusmärgiga? Vähemalt tihti ta nii on... Jürka 25. september 2007, kell 21:35 (UTC)
- Jah, kõik võib olla... Kui kuskil siin sellega probleeme peaks tekkima, eks siis tuleb küsimus suurele ringile saata ja eks siis näeb, mismoodi viki sõna "mälestusmärk" defineerib... Hetkel aga selle artikli juures on tegemist küll ainult skulptuuriga... Jürka 25. september 2007, kell 21:09 (UTC)
nüüd jõuamegi kujude püstitamise motiivideni ringiga tagasi. Nagu seal viidatud artiklis veel öeldakse, et riikide vaheline sümbol ja puha...Mälestamisest pole juttugi.--Hendrix 25. september 2007, kell 22:00 (UTC)
- Olen nõus, et vahel kisub see asi päris segaseks, eriti selle kunni puhul... aga... See on ikka mälestamine... Kuju on püsti pandud ikkagi millegi/kellegi auks eesmärgiga see sündmus materiaalselt ära tähistada... Muidugi saad sa öelda, et äkki pandi kuju püsti täiesti külma südamega lihtsalt "tähistamiseks"... nigu liiklusmärk... aga noh... vaevalt... Jürka 25. september 2007, kell 22:05 (UTC)
- segaseks kipub tõesti. Eks peab igal juhtumil uurima, miks kuju püsti aeti. Kas lihtsalt leiti, et omavalitsusel jäi rahasid aasta lõpuks üle ja oli vaja ära kasutada, või tõesti konkreetse inimese mälestuse jäädvustamiseks. Kuid kui mõnel inimesel on väikses Eesti riigis mitu monumenti, kas ikka tõesti kõik on mälestuseks püsti pandud...Ja kas kuju püstitamine isiku 100.-ks sünniaastapäevaks on isiku mälestamiseks või ümmarguse juubeli tähistamiseks--Hendrix 25. september 2007, kell 22:13 (UTC)
- Vaat', nüüd tahaks meie tänapäevase elu üle nuriseda... See tänapäevane "mälestamine" toimubki just siis, kui omavalitsusel jääb rahasid üle ja kuskil pargis on liiast palju tühja ruumi... siis esimene mõte tekib, et voh! Paneme mälestusmärgi püsti! ...ja alles siis tuleb teine küsimus, et aga kellele!? Nii need asjad ei tohiks käia... Ja sellel ma ka erilist mõtet ei näe, et ühele inimesele kümme kuju... Milleks? Üks ja korralik on alati parem... aga noh... kui tõesti iga linn tahab, et just nende linnas oleks sellele-ja-sellele inimesele, siis... mis sa teed... Aga jah... ka aastapäevadeks püstitatud märgid on minu arvates kah mälestusmärgid... sest see ikkagi mälestab kokkuvõttes inimest ennast... Jürka 25. september 2007, kell 22:19 (UTC)
- noid juubeli tähistamise melus püstitatud kujusid mina küll ei tihkaks mälestusmärgiks nimetada. Aga kuidas? See on küsimus. Pigem lihtsalt monumentideks. Suurest rõõmust tehtud suur tegu ehk kuju. Jäädvustis?--Hendrix 25. september 2007, kell 22:31 (UTC)
- Ma kardan, et see rõõm ei ole määrav... Surma-aastapäeva puhul püstitatav monument ei tohiks küll suurest rõõmust olla ja samas igasugune mälestusmärkide püstitamine käib kah tuutude ja õhupallide saatel... Minu arust ikkagi inimese sajanda sünnipäeva tähistamine võrdub inimese enda mälestamisega... vaid selle vahega, et pühendatakse just ühele tähtpäevale... See tähtpäev on osa inimesest, seega... Ah, k...rat, mina ei tea... Tuleb vaadata, mida suurem rahvas arvab se'st asjast... Mina annan neutraalse hääle, mina ei tea... Jürka 25. september 2007, kell 22:36 (UTC)
- noid juubeli tähistamise melus püstitatud kujusid mina küll ei tihkaks mälestusmärgiks nimetada. Aga kuidas? See on küsimus. Pigem lihtsalt monumentideks. Suurest rõõmust tehtud suur tegu ehk kuju. Jäädvustis?--Hendrix 25. september 2007, kell 22:31 (UTC)
- Vaat', nüüd tahaks meie tänapäevase elu üle nuriseda... See tänapäevane "mälestamine" toimubki just siis, kui omavalitsusel jääb rahasid üle ja kuskil pargis on liiast palju tühja ruumi... siis esimene mõte tekib, et voh! Paneme mälestusmärgi püsti! ...ja alles siis tuleb teine küsimus, et aga kellele!? Nii need asjad ei tohiks käia... Ja sellel ma ka erilist mõtet ei näe, et ühele inimesele kümme kuju... Milleks? Üks ja korralik on alati parem... aga noh... kui tõesti iga linn tahab, et just nende linnas oleks sellele-ja-sellele inimesele, siis... mis sa teed... Aga jah... ka aastapäevadeks püstitatud märgid on minu arvates kah mälestusmärgid... sest see ikkagi mälestab kokkuvõttes inimest ennast... Jürka 25. september 2007, kell 22:19 (UTC)
- segaseks kipub tõesti. Eks peab igal juhtumil uurima, miks kuju püsti aeti. Kas lihtsalt leiti, et omavalitsusel jäi rahasid aasta lõpuks üle ja oli vaja ära kasutada, või tõesti konkreetse inimese mälestuse jäädvustamiseks. Kuid kui mõnel inimesel on väikses Eesti riigis mitu monumenti, kas ikka tõesti kõik on mälestuseks püsti pandud...Ja kas kuju püstitamine isiku 100.-ks sünniaastapäevaks on isiku mälestamiseks või ümmarguse juubeli tähistamiseks--Hendrix 25. september 2007, kell 22:13 (UTC)
Monument on sama mis mälestusmärk. Andres 26. september 2007, kell 07:12 (UTC)
Kas purskaev on kui kunstiteos... st pealkirjaga... või on purskkaevul selline nimi? Et siis kui pealkiri, siis jutumärkides, aga kui nimi, siis läbiva suure tähega... Jürka 25. september 2007, kell 19:54 (UTC)
- kogu kupatust kutsutakse "Suudlevad tudengid". Aga ka skulptuuri eraldi nimetatakse "Suudlevad tudengid". Konkurss kuulutati purskkaevule.--Hendrix 25. september 2007, kell 20:01 (UTC)
- Aga ma pakun ikkagi, et tegemist on pealkirjaga ehk siis jutumärkides (muidugi mitte artikli pealkirjas)... Jürka 25. september 2007, kell 20:05 (UTC)
- a mis vahet, kas skulptuur või purskkaev. Ühtemoodi asjal nimi. Või kuis?--Hendrix 25. september 2007, kell 20:11 (UTC)
- Pealkiri... pealkiri... Ma just seda jäingi hetkeks mõtlema, et skulptuur on kunstiteos, millel on pealkiri, aga niisama purskkaevul... no... mõni hakkab ehk teda Peetriks kutsuma, siis on ta nimi... miks ei võiks siis olla ka nimi Suudlevad Tudengid, kuigi see kahtlane välja näeb... Aga kuna sa räägid konkurssist ja kogu kupatusest, siis ma loeksin seda kõike teoseks (st pealkirjaga)... Jürka 25. september 2007, kell 20:18 (UTC)
- et siis paneb edaspidi abstraktse nimega skulptuurid tekstis jutumärkidesse.--Hendrix 25. september 2007, kell 20:14 (UTC)
- Jah, skulptuurid on kindlasti jutumärkides nagu maalidki... nagu raamatudki... nagu luuletusedki... nagu ükskõik millised teosedki... Jürka 25. september 2007, kell 20:18 (UTC)
- a mis vahet, kas skulptuur või purskkaev. Ühtemoodi asjal nimi. Või kuis?--Hendrix 25. september 2007, kell 20:11 (UTC)
- Aga ma pakun ikkagi, et tegemist on pealkirjaga ehk siis jutumärkides (muidugi mitte artikli pealkirjas)... Jürka 25. september 2007, kell 20:05 (UTC)
Kahtlen, kas on mõtet purskkaevu kohta eraldi artiklit teha. Muide samanimeline on ka lokaal: http://www.maksuamet.com --Metsavend 25. september 2007, kell 21:46 (UTC)
- lokaal on jah saanud enda nime kas nüüd purskkaevust või kujust. Aga miks ei ole mõtet teha? Kaks täitsa erinevat asja. Üks tehnoloogiline värk ja oma huvitava ajalooga ja tähendusega Tartu linnale. Teine puhtal kujul skulptuur--Hendrix 25. september 2007, kell 21:49 (UTC)
- Mulle tunduvad nad lahutamatud. Kui skulptuur ära viia või asendada mõne teisega, ei oleks purskkaevul enam seda nime. Ja miks üldse on vaja purskkaevust artiklit? On selle tehnoloogiline lahendus kuidagi märkimisväärne? Kasutajale on lihtsam lugeda üht artiklit, kui hüpata edasi-tagasi. Osa infost kattub, osa on erinev. --Metsavend 25. september 2007, kell 22:12 (UTC)
- ma panen purskkaevu artikli kokku ja eks siis näeb, kas sobivad eraldi või koos olema.--Hendrix 25. september 2007, kell 22:15 (UTC)
- Mulle tunduvad nad lahutamatud. Kui skulptuur ära viia või asendada mõne teisega, ei oleks purskkaevul enam seda nime. Ja miks üldse on vaja purskkaevust artiklit? On selle tehnoloogiline lahendus kuidagi märkimisväärne? Kasutajale on lihtsam lugeda üht artiklit, kui hüpata edasi-tagasi. Osa infost kattub, osa on erinev. --Metsavend 25. september 2007, kell 22:12 (UTC)
Kas skulptuuri foto on veel kuskil alles? Andres 20. juuni 2008, kell 18:05 (UTC)