Arutelu:Subduktsioon

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Joonis vajaks selgitust.

Artikkel jääb minu jaoks ikka veel abstraktseks. Ei saa aru, mis toimub ja miks see maavärinaid ja vulkaanipurskeid põhjustab. Andres 18. veebruar 2009, kell 20:46 (UTC)

Kas nüüd on paremini aru saada või läks veel hullemaks? Siim 18. veebruar 2009, kell 21:55 (UTC)

Kui litosfäär hõlmab ka ülemist osa vahevööst, siis on pisut imelik rääkida vahevöösse tungimisest. Andres 19. veebruar 2009, kell 04:02 (UTC)

Sain nüüd vist aru. Peaks vist ütlema "vahevöö" asemel "astenosfääri". Või astenosfääri vedelasse ossa. Eks ole, sukelduda saab tahke vedelasse. Peaks vist seda tahket ja vedelat kohe mainima. Andres 19. veebruar 2009, kell 04:06 (UTC)


Mis see subduktsioon on, selle sain nüüd vist küll selgeks. Kas see on siis kuidagi nii, et peale suruva teise laama survel üks osa laamast paindub teise alla ning jääb astenosfääri sisse, sulades sellega lõpuks kokku? Andres 19. veebruar 2009, kell 04:21 (UTC)

Tegelikult on see nii, et sukelduv laam põhiliselt ise tirib end sügavusse. Ma ei tea, et eesti keeles selle kohta terminit oleks, aga inglise keeles on see slab pull. Siim 19. veebruar 2009, kell 08:58 (UTC)
See on siis, kui ots kord on sukeldunud, eks ole? Aga ilma surveta ta ei hakka ju sukelduma, miski peab ta tasakaalust välja ajama? Sellest peaks pikemalt kirjutama, et oleks arusaadavam. Andres 19. veebruar 2009, kell 09:12 (UTC)
Artiklis on öeldud, et subduktsioon algab siis, kui laam kaotab ujuvuse allpool asuva vahevöö suhtes. Selle üheks põhjuseks on jahtumine. Mida vanem ookeanilise maakoorega laam, seda tihedam. Lisaks kuhjuvad setted ka merepõhja ning nende kiht läheb aja jooksul üha paksemaks. Näiteks Atlandi ookean laieneb praegu ning subduktsiooni ookeani äärtes ei ole (jättes kõrvale Väikesed Antillid ja Lõuna-Georgia saared). Aga mingil hetkel tulevikus ta algab. Seda nimetatakse ookeanibasseini äärte läbivajumiseks. Siis saab näiteks USA idarannikust vulkaaniliselt aktiivne piirkond. Siim 19. veebruar 2009, kell 09:22 (UTC)
Aga oma osa on ka mandrilise laama survel. Eriti siis, kui subduktsioon on juba alanud. Sellest annavad tunnistust ka sukelduva laama väga erinevad sukeldumisnurgad. Näiteks Mariaani süvik on nii sügav peamiselt seetõttu, et sukelduv laam paneb peaaegu vertikaalselt allapoole. Samas mõne koha peal ei taha laam üldse alla vajuda ning pigem surutakse mandrilise laama alla. Nii on see mitmel pool Ameerika lääneosa all. Siim 19. veebruar 2009, kell 09:47 (UTC)
Nüüd sai veel selgemaks. Sellised seletused peaksid ka artiklis olema: kaotab ujuvuse sellepärast, et muutub liiga tihedaks. Subduktsiooni põhjuste ja kulu kohta võiks olla eraldi alajaotus, teine alajaotus võiks rääkida subduktsiooni tagajärgedest. Andres 19. veebruar 2009, kell 10:03 (UTC)

Lugesin praegu läbi neli esimest lõiku. See osa on nüüd küll selgem. Ülejäänut loen hiljem. Arvatavasti tuleb materjali järjestust muuta. Andres 19. veebruar 2009, kell 04:24 (UTC)


Artiklis Vulkaaniline kaar arvatakse ka saarkaared vulkaaniliste kaarte alla. Andres 19. veebruar 2009, kell 11:40 (UTC)

Jah, nii see ongi. Üks on üldisem mõiste, mis haarab enda alla ka teise. Aga kui räägitakse eraldi saarkaarest ja vulkaanilisest kaarest, siis mõeldakse seda nii, et vulkaaniline kaar tekib mandrilise maakoore puhul. Siim 19. veebruar 2009, kell 11:49 (UTC)
Seda tuleb kuidagi selgitada. Praegu ei ole artiklid omavahel kooskõlas. Andres 19. veebruar 2009, kell 11:54 (UTC)

Lugesin lõpuni, nüüd on enam-vähem arusaadav. Minu arvates tasuks tekitada alajaotusi. Andres 19. veebruar 2009, kell 11:54 (UTC)