Arutelu:Staatspräsident Päts

Mis riigis ta aretati? Xerxes 12. jaanuar 2009, kell 09:03 (UTC)

Minu teada Saksamaal, aga tean sellest väga vähe. Äkki on Pätsi muuseumil, presidendikantseleil või Kadrioru pargil selle kohta informatsiooni? --Improvisaator 12. jaanuar 2009, kell 11:38 (UTC)

Kirjeldus

'Staatspräsident Päts' HT [teehübriidroos] (1937). Õied kreemikaskollased, suured, pleegivad heledamaks. Lehed helerohelised. Kõrgus 70 cm. Keskpärase haigus- ja talvekindlusega.

Mart Ojasalu. Roosid. Tallinn, 2001, lk. 64.

Muide, on olemas ka roosisort 'Peaminister Savisaar'. --Improvisaator 10. juuli 2009, kell 09:20 (UTC)

Minu meelest peaks pealkiri olema ilma ülakomadeta, nagu me ka jutumärke ei kasuta. Andres 10. juuli 2009, kell 10:01 (UTC)

Sortide nimed pannakse ju ülakomade vahele? --Improvisaator 10. juuli 2009, kell 12:15 (UTC)

Aga artikli pealkirjas ei pane me ka teostele jutumärke. --Epp 10. juuli 2009, kell 12:18 (UTC)

Üritasin täpselt teha, aga minu poolest võib ka ilma ülakomadeta olla. --Improvisaator 10. juuli 2009, kell 12:20 (UTC)

Ülakomadkomad on kasutusel erialakirjanduses, siin tuleks jutumärke kasutada. [1]. Suur pealkiri joone peal (lehekülje pealkiri) on ilma jutumärkideta sarnaselt raamatu kaanele, kus pealkiri on niigi küllalt eraldi muust tekstist ja jutumärke ei vaja. Teisisõnu tuleks teisaldada ilma komadetada pealkirja alla ja määratlus algaks: "Staatspräsident Päts" on ... 195.50.201.174 10. juuli 2009, kell 12:30 (UTC)

Entsüklopeedia ongi erialakirjandus. Andres 10. juuli 2009, kell 12:41 (UTC)

Ei taha uskuda, see ei sisalda kindla(te) eriala(de) tekste, vaid räägib kõik võimalikel teemadel ja soovitatavalt võimalikult aimelisel kujul. 195.50.201.174 10. juuli 2009, kell 12:47 (UTC)

Kuskil pole öeldud, et tekst peaks olema võimalikult aimeline. Muidugi tuleb teha tekst võimalikult arusaadavaks, aga see ei tähenda, et laiemale publikule vähem arusaadavat või vähem huvi pakkuvat materjali ei tohiks olla. Ja teksti ei tohi ka nii palju lihtsustada, et see erialase tekstina väärtusetuks osutuks. Ülakomasid kasutades osutame vähemalt kavatsusele esitada erialast teksti.

Ühe artikli või vähemalt ühe alajaotuse piires puudutab tekst ju tavaliselt ühte eriala. Muidugi on esitus vajaduse korral eri erialasid integreeriv, Andres 10. juuli 2009, kell 13:13 (UTC)

Meil on ju kõik pealkirjad märkideta. Artikli tekstis on vaja jutumärke või ülakomasid. See käib ka roosi sordi puhul. Hetkel on see täitsa koomiline. --Tiuks 10. juuli 2009, kell 12:52 (UTC)

Praegu on tekst ise korras. Ma pakun, et pealkirjas võiks ülakomadest loobuda, nagu me loobume ka jutumärkidest. Aga võib-olla oleksid ülakomad just head, sest need markeerivad, et tegu on sordiga. Andres 10. juuli 2009, kell 13:13 (UTC)

Mu meelest on see loomulik, et entüklopeedia on just laiemale publikule mõeldud ja püüab erialastest tekstides olevat lihtsamalt edasi anda. Ka mina arvan, et vähem huvipakkuv ja keerulisem ei peaks keelatud olema, aga alles seejärel kui kõik lihtsamalt seletatav on öeldud ja keerulisus käib käsikäes põhjalikkusega. Samas tuleb mingi maa peal piir ette, kust alates laiema publiku hulgas ehk mõni üksik leidub, kes väga erialakeskseks kätte läinud tekstiga midagi peale oskab hakata. Sealt maalt edasi tõesti ei ole mõtet enam entsüklopeediat vaevata.

Erialainimesed ei tule oma eriala kohta käivaid materjale Vikipeediast (entsüklopeediast) otsima. Need materjalid on vastavas erialakirjanduses, erialaajakirjades, uurimustes jms. Siin on üpris suured käärid, kui entsüklopeedia püüab näidata kavatsust ka viimaste hulgas olla. Ennemini on entsüklopeedia aimekirjanduse žanr, millest võib leida mõningaid erialakirjanduse sugemeid. 195.50.201.174 10. juuli 2009, kell 13:49 (UTC)

On ju olemas ka säärane asi nagu erialaentsüklopeedia.

Erialainimesedki vajavad kohta, kus asi ülevaatlikult ja kollektiivselt kirja panna. See on oluline ka teadmiste edasiandmisel. Vähemalt ülikooli õppematerjal sobib Vikipeediasse kindlasti. Ja asja arenedes hakatakse üha enam viitama teaduskirjandusele (mis ongi üldiselt nii kirjutatud, et üliõpilased sellest aru saaksid). Andres 10. juuli 2009, kell 13:55 (UTC)

Sa ei mõtle ju seda nii, et niikaua kui artikkel ei sisalda erialast infot, kasutame jutumärke, ja kui hakkab sisaldama, siis muudame need ülakomadeks? Minu arust mõeldakse mitteerialase teksti all ajalehti, ilukirjandust jms. Andres 10. juuli 2009, kell 13:59 (UTC)

Just, siin aga on minu arusaamist mööda üldentsüklopeedia. Kui sa nüüd just kindlat eriala käsitlevat entsüklopeediat silmas ei pea, mille sisu samuti aimeliselt edasi on antud. Erialakirjanduse all pean ma silmas ikka just kitsamalt kindla erialaga seotud inimestele mõeldud kirjandust.

Kui entsüklopeedia ennekõike laiemale publikule on suunatud ja aimekirjanduse valkonda kuulub, siis aimevorm oleks võimalikult läbiv (jutumärgid kõikjal).

Ma ei ole sugugi kindel, et iga ülikooli õppematerjal Vikipeediasse sobib, üpris oleneb mis kujul see materjal edasi on antud. 195.50.201.174 10. juuli 2009, kell 14:53 (UTC)

Minu meelest saab Vikipeediasse panna igasugust materjali, välja arvatud autoriõigustega piiratud tekstid, sõnaraamatud ja harjutusülesanded, praktikumid jmt. Osa materjali on siiski parem panna Vikitekstidesse. Teoreetiline materjal sobib minu meelest siia igal juhul.

Igal inimesel on mingi eriala, ja ma ei näe põhjust, miks peaks selle käsitlemist piirama. Minu meelest teeb Vikipeedia väärtuslikuks just see, et inimesed saavad kirjutada ja lugeda asjadest, mis neid huvitavad.

Ei, ma mõtlen erialaentsüklopeediat spetsialistidele. Minu nägemuses ühendab Vikipeedia endas üld- ja erialaentsüklopeedia. Kirjutada võib igaüks nii põhjalikult, kui tal huvi jätlub. Aimelisus on suhteline: ka erialaentsüklopeediad ei käsitle asju maksimaalse põhjalikkusega, sest ei jätku ruumi ja muid ressursse. Vikipeedias on aga igast asjast põhimõtteliselt kirjutada maksimaalse põhjalikkusega. Igas erialavaldkonnas on inimesed spetsialiseerunud, ja ala kaugemate nurkade teave ongi tema jaoks aimeline.

Minu meelest tuleks sihikut algusest peale hoida erialal. Muidu ei saa sellest kunagi kohta, kuhu erialainimesed tahaksid tulla. Andres 10. juuli 2009, kell 15:15 (UTC)

Minu meelest ei peakski sellest saama kohta, kuhu eriala inimesed tahaksid tulla oma eriala kohta lisateadmisi ammutama. Teisest küljest peletab liigne erialakesksus minema need keda ennist sai laiemaks publikuks kutsutud ja kellel entsüklopeedia osas ilmselt teised ootused on. 195.50.201.174 10. juuli 2009, kell 18:43 (UTC)

Erialakesksust saab vältida sellega, et iga artikli algusosa on üldarusaadav, või teiste sõnadega, alguses on üldarusaadav kokkuvõte. Kas Sinu arvates ülakomade kasutamine on peletav?

Miks ei peaks sellest saama sellist kohta? Andres 10. juuli 2009, kell 18:45 (UTC)

Näiteks ENE 1. väljaandes on õunasortide juures kasutatud ülakomasid. Muide, ENE osutuski enamikule inimestele ülejõukäivaks... Andres 10. juuli 2009, kell 18:48 (UTC)

Ma ei tea arvata millised õigekirjareeglid tollal olid ja kas see enese erialakirjanduseks pidamisele võis viidata. Laias laastus saab ühest teemast kirjutada kahte moodi, kahele erinevale sihtrühmale – kõigile enamvähem mõistetavalt ja ainult selle eriala inimesele mõistetavalt. Kas sinu meelest ei võiks entsüklopeedia see koht olla, kus vähem erialateadlikule inimesele maakeeli see ära seletatakse, mille erialateadlikumad inimesed erialakirjandusest ammutavad (või mingi osagi sellest)? Ega väga ei olegi põhjust pahandada kui mõni koht entsüklopeedias piisavalt aimeliselt välja ei tule, aga kui ebaaimeliselt kirjutamine eesmärk omaette on ja ennast erialakirjanduseks peetakse (põhjendus ülakomade kasutamiseks), siis ei ole suunitlus õige. Laiem publik tahaks ikkagi ka algusosast kaugemal oleva, mis hädiselt erialakirjandust püüaks jäljendada, kohta teemakohast aimeteksti leida. Õnneks enamik kaastöölisi ei ürita siin erialakirjandust viljeleda. 195.50.201.174 10. juuli 2009, kell 19:30 (UTC)

Kui nüüd esialgse teema juurde tagasi tulla, siis mina olen harrastusaiapidajatele mõeldud raamatutes (ja vist üldse igal pool) näinud eranditult ainult ülakomadega kirjutatud sordinimesid. Tõesti ei viitsi kõiki kümneid mittespetsidele mõeldud raamatuid läbi vaadata, aga esimeses seitsmes ettejuhtunus kasutati ülakomasid. Kas me peaksime siis ka matemaatikast kirjutades erialainimeste kasutatavatest "liiga keerulistest" märkidest loobuma? Minu meelest peaksime ikka iga teema puhul kasutama sellist kõnepruuki, nagu tavaliselt kombeks on kasutada. Ja mis puutub üldarusaadavust, siis minu meelest on väga vähe teemasid, millest on üldse võimalik nii kirjutada, et absoluutselt iga juhm aru saaks. Kas peame hakkama kustutama, kui keegi kirjutab millestki "liiga" asjatundlikult? Ma ei näe küll mingit põhjust, miks me ei saaks korraga mõlemale neile mainitud sihtgrupile kirjutada. Pealegi ei arva ma sugugi, et nende kahe äärmuse vahel polegi midagi. --Epp 10. juuli 2009, kell 20:12 (UTC)

Ma ei saa aru, millest Sa (anonüümne kasutaja) räägid. Erialakirjanduses on tavaks kasutada ülakomasid, ja see on ka õigekirjas lubatud. Täpset piiri eriala- ja mitteerialakirjanduse vahel nähtavasti tõmmata ei saa, ja ei tea ka täpselt, mida keelekorraldajad silmas pidasid (võib ju küsida), aga aiandusalastes raamatutes kasutatakse ülakoma ka siis, kui nad ei ole mõeldud elukutselistele aednikele. Kas mul pole õigus? Ma ei näe mingit põhjust, miks entsüklopeediaartiklis, mis räägib aiandusest, olgu see kas või üldentsüklopeedia oma, peaks teisiti kirjutama. Ja ma ei usu, et lugejat see häirib, et me ülakomasid kasutame, kuulugu ta "laia publikusse" või mitte.

Ka EE 10. köites (1998) on õunasordid ülakomadega. Võib ka vaadata, kuidas TEA entsüklopeedias on.

Ma ju ütlesin, et minu eesmärgiks ei ole kirjutada nii, et tavaline publik aru ei saaks. Ma räägin sellest, et Vikipeediasse peaks olema võimalik ka erialast juttu kirjutada. Minu meelest peaks jutt olema võimalik laiale ringile arusaadav ja ühtlasi erialaselt korrektne. Erialasel tekstil ei ole ju põhimõttelisi erinevusi mitteerialasest tekstist, ta nõuab võib-olla ainult mingeid eelteadmisi, huvi ja tähelepanelikkust. Erialast teksti peab ju olema võimalik mõistma õppida, ja Vikipeedia peaks võimaldama seda teha. Kõik vajalikud mõisted saab ära seletada ja faktid saab ära tuua. Kui lugejal pole huvi ja püsivust, siis ei ole küll midagi teha. Andres 10. juuli 2009, kell 20:19 (UTC)