Arutelu:Sotsiaalne kord

Originaaluurimuslik osa tõstetud siia:--Lulu (arutelu) 15. aprill 2021, kell 09:18 (EEST)

„Sotsiaalne kord sünnib viisist, kuidas inimesed organiseeruvad oma vajaduste kaitsmiseks või huvide realiseerimiseks. See, milliseid sotsiaalseid kordasid eristatakse, sõltub kasutatavast koordinaatsüsteemist. Kuna ühedimensiooniline, vasak-parem-jaotusel põhinev ühiskonnakäsitlus on tänaseks kaotanud oma mõtte, siis võttes aluseks kahedimensioonilise ühiskonnakäsitluse, milles üks telg märgib üksikisiku vabaduse astet ja teine rikkuse jagunemist ühiskonnas, tekib neli sotsiaalset korda: kooperativism, individualism, elitarism ja bürokratism. Igaühel neist on vaid sellele sotsiaalsele korrale omased institutsioonid ja nendevaheline struktuurne võrgustik, mis jõustab, peab ülal ja kaitseb antud sotsiaalsele korrale omast elukorraldust ning inimestevahelist suhtlus- ja toimetulekumudelit.

Nimetatud nelja sotsiaalse korra kombinatsioonist tekib ühiskonnakord, kusjuures see on ajas ja ruumis dünaamiline, kuna erinevat sotsiaalset korda - s.t erinevat elukorraldust - taotlevate inimeste omavaheline jõuvahekord on pidevas muutumises. Kui erinevad sotsiaalsed korrad tasakaalustavad üksteist, siis on ühiskonnakord stabiilne ja arengusuunad on avatud. Kui aga mõni sotsiaalsetest kordadest hakkab domineerima, siis kasvavad ühiskonnas pinged ning sellest tulenevalt kaotab ühiskond tervikuga oma suutlikkuse reageerida keskkonnas toimuvatele muutustele.

Mõiste "Social order" tõlkimine eesti keelde on osutunud vaevaliseks. Sõna-sõnalt vastaks sellele sotsiaalne kord, kuid olemuslikult oleksid õiged ka sõnad eluviis või valitsuskultuur, mida on eestikeelses kirjanduses kasutatud. Sõna tähendusest lähtudes oleks ilmselt õige nende sotsiaalsete kordade puhul, mille aluseks on üksikisiku vabadus, kasutada sõna eluviis ning vastavalt nende puhul, kus suurem osa üksikisikutest on alistatud kellegi juhtimisele, kasutada sõna valitsuskultuur.

Sotsiaalse korra mõistele on tunnusomane kõikehõlmavuse põhimõte. Praktikas tähendab see, et igal sotsiaalse korra vormil on vaid temale omased ühiskonnakorralduslikud lahendid, tegevusvormid ning neid kandvad institutsioonid igas eluvaldkonnas. See omakorda pakub võimaluse hinnata erinevate sotsiaalsete kordade osakaalusid konkreetses riigis mingil määratud ajal, kui me teame millised institutsioonid ja tegevusvormid ning väärtushinnangud igaühele neist omased on.“