Arutelu:Skalaarne suurus

Miks sa selle artikli vaidlustasid?--Animagi 19. november 2006, kell 04:04 (UTC)

See on täiesti mööda. Skalaarseks suuruseks nimetatakse füüsika füüsikalist suurust, mis ei sõltu koordinaatide süsteemi valikust. Võib ka öelda: ilma suunata suurust. Andres 19. november 2006, kell 04:08 (UTC)

Oli vist jah. Antud juhul on tegemist siis vektoriaalse suurusega.--Animagi 19. november 2006, kell 04:14 (UTC)

Võtaks nüüd vaidlustamise maha.--Animagi 19. november 2006, kell 04:16 (UTC)

Keegi ei olnud vaidlustamise malli mahavõtmise vastu nii, et ma võtsin selle siis maha.--Animagi 19. november 2006, kell 04:24 (UTC) ---

Skalaarne suurus ehk skalaar on suurus (tavaliselt füüsikaline suurus), mille väärtused ei sõltu koordinaadistiku valikust.

Esimene lause ei ole täpne. Skalaarne suurus on mat väljendus vahend (töövahend), mille kaudu väljendatakse ka füüsikalisi suurusi või mida iganes. Sepärast ja ainult seepärast on skalaar kasutatav nii paljudes kohtades.Akra 27. jaanuar 2007, kell 15:07 (UTC)

Sa tahad öelda, et füüsikalised suurused ise ei saa olla skalaarsed suurused? Andres 27. jaanuar 2007, kell 15:18 (UTC)

Just nii, kuid nad väljendatakse skalaarse suuruse kaudu. Pealae väärtuse kättesaamist matemaatilised väljendusvahendid (tööriistad) kõrvaldatakse. Nii on kirjas Tartu füüsikute internetilehel üliõpilastele. Täpset linki ei mäleta, kuid sisu on selline.Akra 27. jaanuar 2007, kell 15:39 (UTC)

Aga mis on siis skalaarne suurus? Andres 27. jaanuar 2007, kell 15:43 (UTC)

Kas füüsikalistel suurustel on väärtused? Mille poolest need erinevad näiteks skalaarsete suuruste väärtustest? Andres 27. jaanuar 2007, kell 15:47 (UTC)

Loomulikult on. Füüsikalise suuruse väärtus väljendatakse mingi arvu või valemina mille lahendamise tagajärjeks on arvväärtus ja mõõtühikuga. Skalaarne suurus on mingi reaalarv ilma mõõtühikuta. Nii kui lisame mõõtühiku muutub skalaar selle eriala suuruseks mille mõõtühik see on. See ongi see koht, kus visatakse minema matemaatilised töövahendid. Füüsikaliste ja teiste erialade suuruste kohta, juhul kui nad on vastavad skalaari tingimustele, saab öelda et nad on väljendatud skalaarsete suuruste kaudu. Mitte, et nad on skalaarid. Akra 27. jaanuar 2007, kell 16:16 (UTC)

Kust Sa seda võtad, et skalaarne suurus on reaalarv ilma mõõtühikuta? Suurus ei ole arv, vaid muutuja. Skalaarse suuruse definitsioonis ei ole öeldud, et suuruse väärtused peavad olema arvud. Need võivad olla ka arvud koos mõõtühikuga. Andres 27. jaanuar 2007, kell 16:28 (UTC)

Kust Sa seda võttad et ei ole? Esialgu pole ma veel kusagil (mõtlen tarku raamatuid) näinud skalaarse suusruse jaoks eraldi definitsiooni. Minu arvates on see mõiste täielik luulu.217.159.152.154 27. jaanuar 2007, kell 17:07 (UTC) Akra

Küsin uuesti. Kust Sa seda võttad, et ei ole?

Ma ju ütlesin: suurus ei ole arv, vaid muutuja. Kuigi suuruse all võidakse mõista ka suuruse väärtust. Andres 27. jaanuar 2007, kell 18:08 (UTC)

Miks see luulu on? Andres 27. jaanuar 2007, kell 17:29 (UTC)

Füüsikaliste ja teiste erialade suuruste kohta, juhul kui nad on vastavad skalaari tingimustele, saab öelda et nad on väljendatud skalaarsete suuruste kaudu. – teiste sõnadega tähendab see seda, et suurus on väljendatud reaalarvu kaudu kuna skalaar ehk skalaarne suurus on reaalarv. Akra 27. jaanuar 2007, kell 16:23 (UTC)

Suurus ei ole arv, vaid muutuja. Andres 27. jaanuar 2007, kell 16:28 (UTC)

Suurus ei ole muutuja. Kuid seda on muutuv suurus ehk muutuja – mille muutumispiirkond on suuruste hulk (Matemaatika leksikon).Akra 27. jaanuar 2007, kell 17:53 (UTC)

Siis ei saa eksisteerida ju üldse mõistet skalaarne suurus. Skalaari definitsioon välistab selle. Sinuarust on skalaar ehk skalaarne suurus sünonüümid ja lähtutakse skalaari definitsioonist.217.159.152.154 27. jaanuar 2007, kell 17:07 (UTC)Akra

Ma ei saa aru, millest Sa räägid. "Skalaar" on ühes oma tähenduses muidugi "skalaarse suuruse" sünonüüm. Aga tõsi on ka see, et ka suuruse väärtust võidakse nimetada suuruseks. Andres 27. jaanuar 2007, kell 17:29 (UTC)

Jah. Aga, mis asi on suurus?

Vaata Suurus. Andres 27. jaanuar 2007, kell 18:08 (UTC)

Tean, mida seal kirjutatakse. Viitasin sellele juba detsembris. Kuid Sa ei aktsepeerinud seda. Nimelt on selles artiklis segamini kirjutatud kaks mõistet: Suurus ja muutuv suurus aga need ei ole sünonüümid. Muutuv suurus on küll muutuja. Suurus seda aga ei ole.Akra 27. jaanuar 2007, kell 18:23 (UTC)

Mis ta siis on? Andres 27. jaanuar 2007, kell 18:25 (UTC)

Sõnal "Suurus" on muidugi mitu tähendust. Aga ENE 1. väljaandes igatahes on matemaatilise suurusemõiste puhul kasutatud väljendeid "suurus" ja "muutuv suurus" sünonüümidena. Füüsikalise suurusemõiste juures samas esitus kahemõtteline. Tundub, et algul räägitakse muutujast, hiljem aga hakatakse rääkima muutuja väärtusest. Andres 27. jaanuar 2007, kell 18:33 (UTC)

Kõik õige nii ta seal on.

Matemaatika leksikon annab aga nii: suurus on objekt, mis on täielikult iseloomustatav üheainsa arvuga või skalaariga (skalaarne suurus ehk skalaar) või arvude või skalaaride lõpliku komplektiga (vektoriaalne suurus). Akra 27. jaanuar 2007, kell 18:53 (UTC)

EE9 lk9 – algus on sama mis ML kuid lisab sõna objekt järgi objekt (objekti omadus).Akra 27. jaanuar 2007, kell 19:11 (UTC)

Kas see on argument mõne minu väite vastu? Andres 27. jaanuar 2007, kell 19:00 (UTC)

On küll nimelt väidad, et suurus ei ole arv vaid on muutuja. Väljavõtte tekstist: Suurus ei ole arv, vaid muutuja. Andres 27. jaanuar 2007, kell 16:28 (UTC)

Panin toimetamismärkuse, sest siin on olulisi nüansse, mis vajavad täpsustamist. Andres 27. jaanuar 2007, kell 15:57 (UTC)

Üks allikas peaks olema Rahvusraamatukogus olemasolev raamat: Jeffreys, H. and Jeffreys, B. S. Methods of Mathematical Physics. Andres 27. jaanuar 2007, kell 19:14 (UTC)

Sinu poolt raamat on paljuski vananenud väljaanne 1950. Uuem 1989 on Methods of mathematical physics / by R. Courant and D. Hilbert : TTÜR, TTÜR pearmtk Akra 27. jaanuar 2007, kell 19:42 (UTC)

See raamat on ka 3. trükina 1988 välja antud, nii et klassikaline teos. Ka Couranti ja Hilberti raamat on klassikaline teos, mis on ei tea mitmenda trükina välja antud. Ma ei soovitaks kumbagi ära põlata selle tõttu, et on vananenud. Ma ei usu, et see asi on tänapäevaks muutunud. Kas aga Couranti ja Hilberti raamatus sellest räägitakse, seda ma ei tea. Andres 27. jaanuar 2007, kell 20:05 (UTC)

Põletamisest pole juttu, küll aga mõningaid asju sõnastatakse tänapäeval teisiti.Akra 27. jaanuar 2007, kell 20:39 (UTC)

Mida nimelt Sa silmas pead? Andres 27. jaanuar 2007, kell 20:47 (UTC)

Seda, et uuemates kordustrükkides on keele kasutus muutunud, kuna tavaliselt uus kordustrükk viiakse vastavusse kaasaja keelepruugiga. Põhitõed sellest ei muutu, kuid neid esitletakse (sõnastatakse) teisiti vastavalt terminoloogia arengule. Näiteks ei soovitata ülikoolides kasutata vanemaid õpikuid samal põhjusel, sõltumata nede keelest.Akra 27. jaanuar 2007, kell 21:09 (UTC)

On Sul konkreetseid andmeid terminoloogia muutumise kohta seoses skalaarse suuruse mõistega? Andres 27. jaanuar 2007, kell 21:17 (UTC)