Arutelu:Seisuveekogu
- Seisuveekogu on veekogu, kus vesi näiliselt enamasti ei liigu, võrrelduna vooluveekoguga. Sellest johtuvalt on ka seisuveekogu veevahetuskiirus suhteliselt aeglane.
- See on segane. Kas vooluveekogus vesi näiliselt enamasti liigub? Kas see näilisus on olemuslik tunnus? Suhtelisus ei võimalda ühemõtteliselt defineerida. Ja vaevalt veevahetuskiirus sõltub vee näilisest liikumisest. Andres 25. august 2008, kell 13:29 (UTC)
- eks ma üritasin siin pisut ise defineerida, et mitte dubleerida ökoloogialeksikonis öeldut, kuid ei tulnud päris hästi välja. Ilmselt seda definitsiooni ilma vooluveekogu mõistet võrdlemata defineerida ei saa, üleüldse on see väga suhteline mõiste --Dj Capricorn 25. august 2008, kell 18:24 (UTC)
- Aga järvel ja jõel ju tehakse vahet ning neid ei defineerita teineteise kaudu, või kuidas? Andres 26. august 2008, kell 05:54 (UTC)
- eks ma üritasin siin pisut ise defineerida, et mitte dubleerida ökoloogialeksikonis öeldut, kuid ei tulnud päris hästi välja. Ilmselt seda definitsiooni ilma vooluveekogu mõistet võrdlemata defineerida ei saa, üleüldse on see väga suhteline mõiste --Dj Capricorn 25. august 2008, kell 18:24 (UTC)
- Maa-ameti kodulehel pakutakse: "Seisuveekogu on magedaveeline veekogu, kus vee voolamine pole keskmise suvise veeseisu juures märgatav". Geonarva 25. august 2008, kell 16:58 (UTC)
- Magedast veest pole artiklis sõnagi juttu.
- Igatahes jões ei pruugi vee liikumine märgatav olla. Andres 26. august 2008, kell 05:54 (UTC)
- mulle tundub, et seisuveekogu on taoline mageveeline veekogu, milles veepinna kõrgus tuulevaikse ilmaga on kõigis kalda osades ühekõrgune. Kui on kõrguste vahe, siis vesi voolab ja tegemist on siis juba oja jõe jms.--Hendrix 26. august 2008, kell 06:03 (UTC)
- kuigi soolajärv tuleb ka tunnistada seisuveekoguks.--Hendrix 26. august 2008, kell 06:09 (UTC)
- Igatahes jões ei pruugi vee liikumine märgatav olla. Andres 26. august 2008, kell 05:54 (UTC)
- Ta ei pruugi täpselt ühesugune olla, ja siis tekib piiri panemise probleem. Andres 26. august 2008, kell 06:36 (UTC)
- minu arust peavad veepinnakõrgused igas kalda ääres olema ühekõrgused. Vastasel korral voolaks vesi madalamas suunas ja kui selline kõrguste vahe on püsiv, siis on tegemist jõega. Aga piirid jah, see on probleem. Tiik võib olla kanali kaudu merega ühendatud. Kas on ta siis mere osa või iseseisev veekogu?--Hendrix 26. august 2008, kell 06:41 (UTC)
- ja osa asju peavad vist olema kokkuleppelised - kust kohast algab järvest jõgi?--Hendrix 26. august 2008, kell 06:44 (UTC)
- Ta ei pruugi täpselt ühesugune olla, ja siis tekib piiri panemise probleem. Andres 26. august 2008, kell 06:36 (UTC)
- Võib-olla Sul on õigus. Mõtlesin kohtade peale, kus jõgi voolab läbi järve. Võib-olla ongi nii, et kui jõgi voolab läbi tasase koha, tekib sinna järv. Andres 26. august 2008, kell 07:00 (UTC)
- Nii palju võib veel öelda, et jõgedel suhteliselt seisvate "laiendite" puhul võib rääkida mingist järvest vm, näiteks mõni arvab, et Väike Emajõgi, mis suubub Võrtsjärve ja sealt edasi Peipsisse võiks olla üks pikk jõgi ühe suure laiendiga (Võrtsjärv). Siin aitaks ilmselt viited, näiteks ökoloogialeksikoni täpne definitsioon on järgmine: seisuveekogu on seisva (mittevoolava) veega ja aeglase veevahetusega mandriveekogu. --Dj Capricorn 26. august 2008, kell 07:25 (UTC)
- Võib-olla Sul on õigus. Mõtlesin kohtade peale, kus jõgi voolab läbi järve. Võib-olla ongi nii, et kui jõgi voolab läbi tasase koha, tekib sinna järv. Andres 26. august 2008, kell 07:00 (UTC)
Kas allikas vesi ei voola? Andres 26. august 2008, kell 07:52 (UTC)
- Maa-ameti lehel on neid käsitletud seisuveekogudena, kuigi reaalselt esineb neil vool (enamasti küll vertikaalvool) --Dj Capricorn 27. august 2008, kell 07:36 (UTC)