Arutelu:Sakrament
Miks on pealkiri mitmuses? avjoska 4. aprill 2007, kell 14:51 (UTC)
- Sakramente on ju mitu. Kui räägitakse lihtsalt sakramendist, peetakse tavaliselt silmas armulauda. Andres 4. aprill 2007, kell 19:31 (UTC)
Link Abielu ei ole sobiv, sest see artikkel ei räägi sakramendist. Abielu ja abielu sakrament on eri asjad.
Õigeusu kirikus on konfirmatsiooni asemel salvimine ja viimse võidmise asemel haigete võidmine. Andres 4. aprill 2007, kell 19:33 (UTC)
Pihi sakramenti nimetatakse õigeusu kirikus vist patukahetsuse sakramendiks. Andres 4. aprill 2007, kell 19:38 (UTC)
Sakrament on püha toiming kristlikus kirikus.
- Eks ole, sakramendid on ainult kirikutes? Paljudes kogudustes puudub sakramendi mõiste, kuigi ristimist ja püha õhtusöömaandmist mingil kujul toimetatakse. Ja mitte igasugune püha toiming ei ole sakrament. Andres 4. aprill 2007, kell 19:35 (UTC)
Kust pärineb termin õhtusööm? Google annab ainult Vikipeedias kasutamise. Kas see on Atsi looming? --Metsavend 29. aprill 2007, kell 15:38 (UTC)
- Jah. --Lulu 29. aprill 2007, kell 15:57 (UTC)
kustutatud - Talitused laulatus ja kristlik matus ei ole sakramendid.--Hendrix 29. aprill 2007, kell 18:10 (UTC)
- ei leidnud sellist mõistet nagu pihi sakrament --Hendrix 30. aprill 2007, kell 06:59 (UTC)
- Sagedamini kirjutatakse kokku. Sellisel kujul kasutatakse sünonüümina ka katoliku kirikus. Andres 30. aprill 2007, kell 08:01 (UTC)
- minu viga, et ei leidnud.:( Aga ma ei oska sellest pihisakramendist midagi tarka arvata. Räägitakse 'pihisakramendist' tõepoolest. Kaldun arvama, et tegemist on mingil määral slängile sarnaneva mõistega. Kanooniline katoliku kirik ütleb, et on olemas meeleparanduse sakrament. Ja pihtimine on üks meeleparanduse etapp. Nii individuaalne kui ühispiht.--Hendrix 30. aprill 2007, kell 08:16 (UTC)
- Vaata katoliku kiriku katekismust. Selle järgi on "pihisakrament" üks meeleparanduse sakramendi iseloomustustest. See ei ole mingi slängisõna, aga põhinimi on küll üks. Igatahes ei ole see ka sisuliselt vale, sest see sakrament eeldab muu hulgas ka pihti, st pattude ülestunnistamist. Õigeusu kirikus ei ole eestikeelsed terminid vist nii täpselt paigas. Vaata siin: Patutunnistamise sakrament - Покаяния таинство или исповедь. Viimane sõna tähendab "piht", Покаяние on patukahetsus. EAÕK allikaid pole mul käepärast, seal on võib-olla teistsugune termin. Andres 30. aprill 2007, kell 09:00 (UTC)
- formaalselt võttes on siin minu arust terminoloogia osas midagi sassis. Kuidas saab ühes sakramendis sisalduda teine sakrament - minu kategoriseerimiloogika ei saa sellest aru.--Hendrix 30. aprill 2007, kell 09:25 (UTC)
- Vaata katoliku kiriku katekismust. Selle järgi on "pihisakrament" üks meeleparanduse sakramendi iseloomustustest. See ei ole mingi slängisõna, aga põhinimi on küll üks. Igatahes ei ole see ka sisuliselt vale, sest see sakrament eeldab muu hulgas ka pihti, st pattude ülestunnistamist. Õigeusu kirikus ei ole eestikeelsed terminid vist nii täpselt paigas. Vaata siin: Patutunnistamise sakrament - Покаяния таинство или исповедь. Viimane sõna tähendab "piht", Покаяние on patukahetsus. EAÕK allikaid pole mul käepärast, seal on võib-olla teistsugune termin. Andres 30. aprill 2007, kell 09:00 (UTC)
- Kust see välja tuleb, et ühes sakramendis sisaldub teine sakrament? Andres 30. aprill 2007, kell 17:28 (UTC)
- kui 'pihisakrament' iseloomustab 'meeleparanduse sakramenti'.... --Hendrix 30. aprill 2007, kell 17:42 (UTC)
- Iseloomustab mitte teine sakrament, vaid sõna "pihisakrament". Ülalviidatud katoliku katekismuses seisab meeleparanduse sakramendi kohta: "Me nimetame seda pihisakramendiks, sest selle sakramendi olemuslik element on oma pattude tunnistamine preestrile. Selle sakramendi kaudu me ühtlasi "tunnistame," see tähendab, tunnistame ja kiidame Jumalat rohke halastuse eest, mida ta meile osutab." Andres 30. aprill 2007, kell 21:36 (UTC)
Lisasin wikilingid. Ehk on sealt abi. --Lulu 30. aprill 2007, kell 18:24 (UTC)
Uurisin natuke asja. Artiklis Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik (väga professionaalselt kirjutatud, kusjuures) öeldakse näiteks: EKEK tunnistab seitset sakramenti (ristimine, armulaud, piht, konfirmatsioon, ordinatsioon, abielu, haigete võidmine). Need näivad olevat seitsme sakramendi kõige korrektsemad eestikeelsed nimetused ka muude allikate kohaselt. Arvan, et tulekski sellest juhinduda. Kui mõiste on kasutusel ka sekulaarselt (nagu abielu), siis tuleks sinna lisada ka sakramentaalne aspekt. --Lulu 1. mai 2007, kell 22:13 (UTC)
- Leian, et artiklites, kus spetsiaalselt räägitakse konkreetsetes kirikutes kasutatavatest sakramentidest, tuleks pealkirjas kasutada neis kirikutes kasutatavaid nimetusi. Mittekonfessionaalsetes ülevaateartiklites võib kasutada neutraalseid nimetusi. Artiklis abielu kohta võib ju olla alajaotus abielu sakramendi kohta, aga eraldi artikkel peab minu meelest kindlasti olema. Andres 2. mai 2007, kell 00:45 (UTC)
Lutheri tsitaat definitsiooniks ei sobi, sest see on konfessionaalse iseloomuga. Luterlus ei pea sakramentideks enamikku siin mainitud toimingutest. Andres 30. juuni 2007, kell 09:02 (UTC)
- Luther ise jäi väidetavalt elu lõpuni katoliiklaseks. Tema soov ei olnud uut usulahku rajada, vaid usku puhastada. Seega kõlbab Lutheri definitsioon küll. Eesti katoliku kirik ütleb ka, et Sakramendid on Kristuse poolt seatud--Hendrix 30. juuni 2007, kell 09:19 (UTC)
- Vaidlusküsimus on siin selles, millised sakramendid on Kristuse poolt seatud.
- Isegi kui katoliku kirik on selle sõnastusega nõus, on sakramentide tõlgendus ikkagi erinev. Peale selle tuleb arvestada ka teisi konfessioone.
- Olenemata sellest, kas Luther jäi katoliiklaseks, ei ole kohane tsiteerida derfinitsioonis Lutherit. Ja ka katoliikluse arusaam ei ole kristluse seisukohast representatiivne. Andres 30. juuni 2007, kell 09:50 (UTC)
____________________________________________________________________________________
sõna päritolu:
- ladina Sacramentum
- kreeka musterion (mitmuses musteria) Μυστήριο
____________________________________________________________________________________