Arutelu:Sada koolkonda

Saja koolkonna ajastust on säilinud suhteliselt vähe tekste.

on säilinud rohkem kui kunagi jõuaks eesti keelde tõlkida 2001:1530:1002:C41:28AC:3EF3:BD8C:49BD 21. juuli 2024, kell 17:11 (EEST)[vasta]

<h3 title=

"中国哲学

Zhōngguó zhéxué

(Hiina mõttetargad)">

<a

href=

"https://zh.wikipedia.org/zh-tw/%E4%B8%AD%E5%9B%BD%E5%93%B2%E5%AD%A6"

>

中國哲學</a>

</h3>

<a href=

"https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Sima_Qian_(painted_portrait).jpg" title=

"司马迁

Sīmǎ Qiān

司馬遷">

<img alt="" src=

"https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/3b/Sima_Qian_

%28painted_portrait%29.jpg/237px-Sima_Qian_%28painted_portrait%29.jpg"/>

</a>

Esimene säilinud suurem (2500 a hõlmav) Hiina ajalooteos <a

title=

"史记

shǐjì

(ajaloo märkmed)"

href=

"https://zh.wikipedia.org/zh-tw/%E4%B8%AD%E5%9B%BD%E5%93%B2%E5%AD%A6"

>

史記

</a>, mille enese ja isa kogutud andmete põhjal (<a

title=

"汉

Hàn

(jõe nime järgi)"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E6%B1%89%E6%AD%A6%E5%B8%9D"

>

漢

</a> riigi keisri <a

title=

"Wǔdì

(sõjakas keiser)"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E6%B1%89%E6%AD%A6%E5%B8%9D"

>

武帝

</a> rekordpika 54 a-se valitsemise ajal õukonnaintriigide ohvriks langenuna) 91.a e.m.a

avaldas <a

title=

"司马迁

Sīmǎ Qiān"

href=

"https://zh-classical.wikipedia.org/wiki/%E5%8F%B8%E9%A6%AC%E9%81%B7"

>

司馬遷

</a>, kirjeldab kogu Lääne-Han riigile tuntud maailma.

Samas teoses kirjeldatakse, kuidas Hiina ühendanud, ühtlustanud ja üheülbastanud <a

title=

"Shǐhuángdì

(Esimene Keiser)"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E7%A7%A6%E5%A7%8B%E7%9A%87"

>

始皇帝

</a> 213.a e.m.a käskinud põletada kõigi teiste <a

title=

"Qín

(maakonna nime järgi)"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E7%A7%A6%E6%9C%9D"

>

秦</a>-riigi võimu alla vallutatud varasemate Hiina väikeriikide kirjutised peale

ravimeid, ennustamist ja aiandust käsitlevate teoste.

Üleriigilise mõõtühikute ühtlustamise käigus eemaldati ka kõik kirjamärgid peale

Qín-riigis tarvitatute.

Seega on vähe lootust midagi uut teada saada selle kohta, mida ning millistes

keeltes kirjutati enne tema vallutussõdu.

Aasta hiljem käskis Qín Shǐhuángdì hukata ka õpetlased, kes oleks võinud tema meelest

ebasobivat teavet ja mõtteid levitada.

Shǐjì sai järgnenud Hiina kirjatööde eeskujuks igas mõttes. Tema kirjelduste kaudu

kujutasid järgnevad põlved ette nii Qín Shǐhuángdì kui Confuciuse isikut.

Erinevalt läänelikust ajalookäsitlusest, mis juba Egiptusest alates kirjutab iga

kord kui võim vahetub "uuemast vaatenurgast" ümber seda, milline valitseja oli kelle

poeg, mida vallutades kui palju vaenlasi tappis ning milliseid vägevaid ehitisi oma

kuulsuse jäädvustamiseks "püstitas" - koosneb Hiina ajalugu mitmesugustest õpetlikest

jutukestest, milles võib osaleda ülemkihile lisaks igasugust rahvast.

<a href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E7%AE%80%E7%89%8D" title=

"簡牘

jiǎndú

简牍">

<img alt="" src=

"https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/94/Bamboo_book_-_binding_-

_UCR.jpg/207px-Bamboo_book_-_binding_-_UCR.jpg"/>

</a>

526 500 märgist koosnev (Vanast-Testamendistki mahukam) Shǐjì oli kirjutatud u 30 märgi

pikkustele pambusliistudele ning tema 130 peatükki olid jagatud 5 ossa:

<ol>

<li>

Esimesed 4 <a

title=

"本紀

běnjì"

href=

"https://zh.wikipedia.org/zh-tw/%E7%BA%AA%E4%BC%A0%E4%BD%93"

>

本紀

</a> kroonikat kirjeldavad dünastilisi ajajärke:

<a

title=

"sān huáng wǔ dì"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E4%B8%89%E7%9A%87%E4%BA%94%E5%B8%9D"

>

三皇五帝

</a>,

<a

title=

"Xià cháo"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E5%A4%8F%E6%9C%9D"

>

夏朝

</a> 2070-1600 e.m.a,

<a

title=

"Shāng cháo"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E5%95%86%E6%9C%9D"

>

商朝

</a> 1600-1046 e.m.a,

<a

title=

"Zhōu cháo"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E5%91%A8%E6%9C%9D"

>

周朝

</a> 1046-256 e.m.a jt.

Viimased 7 kirjeldavad

<a

title=

"Qínshǐhuáng"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E6%B1%89%E6%83%A0%E5%B8%9D"

>

秦始皇</a>ist alates iga valitsejat eraldi. Kuid eirates tegeliku võimuta nukuvalitsejaid

(

<a

title=

"汉惠帝

Hàn Huì dì"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E5%A4%8F%E6%9C%9D"

>

漢惠帝

</a> 210-188 e.m.a jt) keskenduvad põhjalikumalt tegeliku võimu teostajaile (lesk-

keisrinna

<a

title=

"Lǚ zhì"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E5%A4%8F%E6%9C%9D"

>

呂雉

</a> 195–180 e.m.a jt).

</li>

<li>

13-22. peatükis on paralleelsete liinide genealoogilised ja kronoloogilised tabelid

ajajärkude kaupa.

</li>

<li>

23-30. peatükk kirjeldab kombetalituste, muusika, kalendri, täheteaduse, kanalite ja

rahanduse ajaloolist arengut.

</li>

<li>

31-60. peatükis <a

title=

"shìjiā "

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E4%B8%96%E5%AE%B6"

>

世家

</a> on Zhou vasallriikide kroonikad (Shang dünastia aegadest peale) ja Han dünastia

aegsed elulood.

</li>

<li>

60-130. peatükis <a

title=

"列传

lièzhuàn"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E5%88%97%E5%82%B3"

>

列傳

</a> on õpetlike juhtumiste kaudu jutustatud 130 suurmehe elulood Shangi aegadest Sima

Qiani kaasajani. Need on jätnud hulgaliselt igapäevaseid ütelusi ka tänapäeva hiina

keelde.

</li>

</ol>

<h4 >

<a

title=

"诸子百家

Zhūzǐ bǎijiā

(mitmesuguste meistrite 100 koolkonda)"

href=

"https://zh.wikipedia.org/zh-tw/%E8%AF%B8%E5%AD%90%E7%99%BE%E5%AE%B6#%E6%B5%81%E6%B4%BE"

>

諸子百家

</a> 500 – 221 e.m.a

</h4>

Sīmǎ Qiān kirjeldab Shǐjì-s mitme Hiina mõtteloo koolkonna kujunemist, mis said alguse

<a

title=

"Xīzhōu

(Lääne-Zhou 1046 – 771 e.m.a)"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E8%A5%BF%E5%91%A8"

>

西周

</a> riigi lõhkunud <a

title=

'Quǎnróng

(Tiibeti-Birma rahvaste Qiangi harust pärit "koerakoonlased")'

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E7%8A%AC%E6%88%8E"

>

犬戎

</a> rahvaste sissetungile 771 e.m.a järgnenud kaoses ühe pisivalitseja juurest teise

juurde rännanud mõttetarkade õpilaskondade pärandina.

Sealjuures sama koolkonna järgijaid ei pruukinudki ühendada mitte ühtsed tõekspidamised

vaid ühine õpetusliinile aluse panija - "meister" 子.

<pre ><a

title=

'rújiā

("vagurad" konfutsianistid)'

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E5%84%92%E5%AE%B6"

>儒家</a> ~ 500 e.m.a

</pre>

<a href=

"https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Kyod%C5%8D_risshi_no_motoi,_Peasant_Yasaku.jpg"

title=

"(austa oma vanemaid)">

<img alt="" src=

"https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/3d/Kyod%C5%8D_risshi_no_motoi

%2C_Peasant_Yasaku.jpg/160px-Kyod%C5%8D_risshi_no_motoi%2C_Peasant_Yasaku.jpg"/>

</a>

Konfutsianism ei pääsenud küll mõjule selle mõttesuuna algatanud Confuciuse <a

title=

"Kǒngzǐ"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E5%AD%94%E5%AD%90"

>

孔子</a> elu ajal (551-479 e.m.a), kuid tema järgijad (nn 3000 õpilast) muutsid selle Han

dünastiale järgnenud sajandite jooksul kõige mõjukamaks Hiina päritolu õpetuseks lisaks

Hiinale ka naabermaades (Ryukyul, Jaapanis, Vietnamis ja eriti Koreas), mis sätestas

kombekohase reegli peaaegu iga elus ettetuleva toimingu "õigeks" sooritamiseks.

Kongzi väitis, et ühiskonda hävitava kaose põhjus on eelkäiate vastu austuse kaotanud

järeltulijate kombetu ja autu käitumine ning arvas, et heaolu ja korra taastamiseks

tuleb esivanemate pärandi õpetamise kaudu arendada kõigis ühiskonnaliikmetes

ennastohverdavat väärikust.

Ülemad peavad alamate eest hoolitsema, et alamad neile kuuletuksid ning alamad peavad

ülematele kuuletuma, et ülemad nende eest hoolitseksid.

Ärgu tehtagu teistele seda, mida enesele ei taheta!

Sõjaväelasest isa suri, kui ta oli 3-aastane ja teda kasvatas vaesuses ema, kes suri 40

-aastasena, kui ta ise oli 23. 19-aastaselt ta abiellus ja sai juba järgmisel aastal

poja. Rahvakoolis oli ta õppinud nn 六藝 6-kunsti: kombeid, muusikat, vibulaskmist,

hobuste juhtimist, ilukirja ja arvutamist.

Nooruses tegi mitmesuguseid pisitöid karjasest raamatupidajani, kuni hakkas õpetama

kombeid ja õiget käitumist.

501.a e.m.a tema kodukohas toimunud mässukatse järel võeti ta linnavalitsusse

korrakaitse ülemaks. Üsna pea kuritarvitas ta oma ametivõimu hukkamaks võistlevat

õpetajat <a

title=

"Shǎozhèng Mǎo"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E5%B0%91%E6%AD%A3%E5%8D%AF"

>

少正卯</a>, kes oli end kuulama meelitanud kõik Kongzi 3000 õpilast peale lemmikõpilase <a

title=

"颜回

Yán Huí"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E9%A2%9C%E5%9B%9E"

>顏回</a>, süüdistades teda pahatahtlikus ilukõnes jms "5 surmapatus".

498 e.m.a pidi Kongzi oma koduriigist <a

title=

"鲁国

Lǔ guó"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E9%B2%81%E5%9B%BD"

>魯國</a> põgenema, kuna oli mitmesuguste intriigidega üritanud korraldada isepäiste

suguvõsade kindluste lammutamist, et neid keskvõimule kuulekaks teha.

68 eluaastani rändas Kongzi ühest riigikesest teise, kuid tema õpetusi üheski õukonnas

ei rakendatud. Peaministri kutsel kodumaale naasnuna veetnud ta 3-4 viimast eluaastat

õpetajana toimetades ühtlasi oma kogutud teoseid <a

title=

"五经

Wǔjīng"

href=

"https://en.wikipedia.org/wiki/Four_Books_and_Five_Classics#Five_Classics"

>五經</a>: Rahvalikud ja pühad laulud, Muistsete kuningate kõned, Kombetalitused,

Ennustused, <a

title=

"鲁国

Lǔ guó"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E9%B2%81%E5%9B%BD"

>魯國</a> Lǔ õukonna napisõnalised aastaraamatud <a

title=

'Chūnqiū

("kevaded-sügised" ehk aastad)'

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E9%B2%81%E5%9B%BD"

>春秋</a>.

Sarnaselt evangeeliumidele ja sunnale on Kongzi ütlemised kogutud sadu aastaid hiljem

kirjutisse

<a

title=

'论语

Lúnyǔ

(ütlemisi)'

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E8%AE%BA%E8%AF%AD"

>論語</a>. Praegu kehtival kujul vormistati Kongzi ütluste kogu Han-i ajastul vast u 140

e.m.a, kuid 75% Menciuse <a

title=

'Mèngzǐ'

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E5%AD%9F%E5%AD%90"

>孟子</a> 4. saj e.m.a osundatud osi sellest oli selleks ajaks juba kaduma läinud.

Kuigi Han-dünastia kujundas (19. saj lõpuni püsinud) Hiina valitsemiskorra

ühendades legalistliku (法家) politseiriigiga konfutsianistliku kuuleka kodaniku kasvatuse

põhimõtted,

pärineb konfutsianismist ka põhjendatud kodanikuallumatuse õigus.

Keisrivalitsuse legitiimsuse kontrollimise diagnostika <a

title=

'天人感应

Tiānrén gǎnyìng'

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E5%A4%A9%E4%BA%BA%E6%84%9F%E5%BA%94"

>天人感應</a> koostas Han-dünastia nõunik <a

title=

'Dǒng Zhòngshū'

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E8%91%A3%E4%BB%B2%E8%88%92"

>董仲舒</a> (179–104 e.m.a) ning viibis selle eest ka vangis ning oli lähedal hukkamisele.

Sellele vaatamata on väga paljud hilisemad valitsejad riiki tabanud hädade (maavärin,

põud vms) tõttu häbistatuna korduvalt kirjutanud avalikke patukahetsusi, lahkunud

lossist paastuma ja vabastanud vange.

Dǒng Zhòngshū meelest oli Taeval <a

title=

"Tiān"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E5%A4%A9"

>天</a> kollektiivne teadvus, mis juhtis absoluutselt kõike kogu maailmas 100 jumaluse

(loodusseaduste) kaudu.

Ka inimese keha, vaim, iseloom jm kehastab Taeva tahtmisi ning valitsejagi sai võimule

ainult Taeva tahtmise esindamiseks.

<pre ><a

title=

'dàojiā

("kulgejad" taoistid)'

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E9%81%93%E5%AE%B6"

>道家</a> ~ 4. saj e.m.a

</pre>

<a href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E9%98%B4%E9%98%B3" title=

"陰陽

yīnyáng

阴阳

(vastandite ühtsus ja võitlus)">

<img alt="" src=

"https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/bd/Bagua_Zhao_Huiqian.jpg/209px-

Bagua_Zhao_Huiqian.jpg"/>

</a>

Kolm tähtsaimat taoistlikku kirjutist (<a

title=

"道德经

Dào Dé Jīng"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E8%80%81%E5%AD%90_(%E6%9B%B8)"

>

道德經</a> 4. saj e.m.a; <a

title=

"庄子

Zhuāngzǐ"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E8%8E%8A%E5%AD%90_(%E6%9B%B8)"

>

莊子

</a> 4-2. saj e.m.a; <a

title=

"Lièzǐ"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E5%88%97%E5%AD%90_(%E5%8F%A4%E7%B1%8D)"

>

列子</a> 400 e.m.a - 400 m.a.j) pärinevat samast Qin dünastia eelsest Hiina mõttetarkuse

koolkonnad sünnitanud kaose ajastust, mille keskel tegutses Confucius. Kõigi kolme puhul

on ometi kahtlusi, kui suures osas ja kas üldse on nad selle õpetaja looming, kellele

pärimus neid omistab. Kuigi Daodejingi vanimad osad on välja kaevatud Kristuse eelse 4.

saj leiukohast, siis sisaldab ta ometi osi mis on koostatud hiljem kui Zhuangzi vanimad

lõigud ja Liezi teos võib olla koguni 8 sajandit hiljem kokku lapitud võltsing.

Zhuangzi valme on peetud ka mõjukaimaks Qin-dünastia eelseks kirjandusteoseks.

Kuigi taoistid tarvitavad konfutsianistidega ühiseid mõisteid (道，德，天 jne), on nende

eesmärgid mitmeti vastandlikud.

Kui konfutsianism taotleb harmooniat ühiskonnas, siis taoism otsib harmooniat loodusega.

Kui konfutsianism kohustab õppima teostama tohutut hulka regulatsioone ja rituaale, siis

taoism jutlustab meditatiivset tegevusetust ja tunnetuslikku kulgemist.

Kui konfutsianism püüdleb kõike võimalikult täpselt defineerida, lahterdada ja

süstematiseerida, siis taoism näeb sõnastamises pigem tegelikkuse tunnetamist takistavat

müra.

Kui konfutsianism väärtustab kombekat õpetatud seltskonda, siis taoism hoopis -

lihtsust, vaikust, loodust ja üksindust.

Ka taoistid on väitnud, et ühiskonda hävitava kaose põhjus on eelkäiate vastu austuse

kaotanud järeltulijate kombetu ja autu käitumine, kuid arvavad, et heaolu ja korra

taastamiseks tuleb tagasi pöörduda veelgi kaugemate - linliku riikluse eelsete

esivanemate pärandi juurde - elades lihtsat elu niivõrd omaette, et naaber ei kuuleks

teise naabri kuke häält.

Tavalise hiinlase elus moodustasid konfutsianism ja taoism koos võõramaise budismi

(hiljem ka kristluse või islamiga) ühtse tööriistakasti, millest õngitseda vahendeid

erinevate eesmärkide saavutamiseks.

Oma ametis edukalt hakkama saamiseks järgiti konfutsianistlikke reegleid.

Elu bioloogilise poolega (vaimne ja füüsiline tervis jms) toime tulekuks otsiti abi

taoistlikust tarkusest.

Surmajärgse problemaatikaga tegelesid võõrusundid: budism, kristlus ja islam.

Muistsete õpetajate liigitamine konfutsianistideks, taoistideks jt pärineb siiski alles

Han-ajastust ning mitmed ühte patta visatud mõtlejad ei olnud oma nn "koolkonna"

kaaslastest midagi kuulnud.

Säärane Han-dünastia õpetlaste defineeritud hilisem "taoism" on lisaks eelnimetatud

kolmele kirjatööle saanud mõjutusi ka hiljem teistesse koolkondadesse liigitatud

õpetajatelt:

<ol>

<li>

Konfutsianistide

õpetus

<a

title=

"xiūshēn"

href=

"https://en.wikipedia.org/wiki/Self-cultivation#Taoism_and_the_authentic_self"

>

修身</a> enesearendamisest

</li>

<li>

<a

title=

"Fǎjiā

(legalism)"

href=

"https://en.wikipedia.org/wiki/Legalism_(Chinese_philosophy)#Shen_Buhai_and_Shen_Dao"

>

法家</a>

õpetus "tegutsemata toimimisest"

<a

title=

"无为

wúwéi"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E6%97%A0%E4%B8%BA_(%E9%81%93%E5%AE%B6)"

>無為</a>

</li>

<li>

<a

title=

"Mòjiā

(moism)"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E5%A2%A8%E5%AE%B6"

>

墨家</a>

õpetus "suure rahu"

<a

title=

"Tàipíng"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E5%A4%AA%E5%B9%B3%E7%B6%93"

>

太平</a> ajastu poole püüdlemisest

</li>

<li>

<a

title=

"

阴阳家

Yīnyángjiā

(faaside ja vastandite uurijad)"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E9%98%B4%E9%98%B3%E5%AE%B6"

>陰陽家</a>

õpetus teisenemise "viiest olekust"

<a

title=

"wǔxíng"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E4%BA%94%E8%A1%8C"

>五行</a>

</li>

<li>

Teineteisest sõltumatud teosed:

<a

title=

"易经

Yì Jīng

(Ennustused)"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E6%98%93%E7%BB%8F"

>易經

</a>,

<a

title=

"内业

nèiyè

(hingamisharjutused)"

href=

"https://en.wikipedia.org/wiki/Neiye"

>內業</a>,

<a

title=

"吕氏春秋

Lǚshì chūnqiū

(Qin-riigi aastaraamatud: hooajatöödest, laenatud mõttekildudest, juhtimisest ja

põllumajandusest)"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E5%90%95%E6%B0%8F%E6%98%A5%E7%A7%8B"

>呂氏春秋</a>

</li>

</ol>

Eelnimetatud 3 muistset alusteksti ei lisatud <a

title=

"Dàozàng

(taoistlik varamu)"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E9%81%93%E8%97%8F"

>

道藏</a> taoismi kaanoni hulka siiski mitte varem kui 500.a paiku (Confuciuse aja sarnasel

<a

title=

"西晋

Xījìn

(Lääne-Jin 266－316 m.a.j)"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E6%99%8B%E6%9C%9D"

>

西晉

</a> riigi lõhkunud <a

title=

'Wǔ Hú

(5 loodepoolset eri päritolu naaberrahvast)'

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E7%8A%AC%E6%88%8E"

>

五胡

</a> rahvaste mässule 304.a järgnenud kaose ajastul).

Taoistliku kirjavara korraldas <a

title=

"刘宋

Liú Sòng"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E5%88%98%E5%AE%8B"

>

劉宋</a> riigi mägieraklates rännanud munk <a

title=

"陆修静

Lù Xiūjìng"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E9%99%86%E4%BF%AE%E9%9D%99"

>

陸修靜</a> 467.a budistliku Kolmikkorvi <a

title=

'Sānzàng

Tipiṭaka

ত্রিপিটক'

href=

"https://en.wikipedia.org/wiki/Tripi%E1%B9%ADaka"

>

三藏

</a> eeskujul Kolmikkoopaks <a

title=

'Sāndòng'

href=

"https://en.wikipedia.org/wiki/Daozang#Three_Grottoes_(sandong)_%E4%B8%89%E6%B4%9E_400"

>

三洞

</a> kolme taoistliku koolkonna kirjavarast.

<ol>

<li>

ilmutusliku <a

title=

"Shàngqīng pài"

href=

"https://en.wikipedia.org/wiki/Shangqing_School#Canon"

>

上清 koolkonna meditatsioon</a>

</li>

<li>

budismi sugemetega <a

title=

"灵宝经

Língbǎo jīng"

href=

"https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Lingbao_texts"

>

靈寶 koolkonna rituaalid</a>

</li>

<li>

keisriksmuundujate <a

title=

"三皇文

Sānhuáng wén"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E4%B8%89%E7%9A%87%E6%96%87"

>

三皇 koolkonna loitsud</a>

</li>

</ol>

<ol>

<li>

<a href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E5%86%85%E4%B8%B9%E6%9C%AF" title=

"白雲觀《內經圖》

1886

四川大學道教與宗教文化研究處

Báiyún guān “nèijīng tú”

1886

Sìchuān dàxué dàojiào yǔ zōngjiào wénhuà yánjiū chù">

<img alt="" src=

"https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/31/NeijingTu1.jpg/112px-

NeijingTu1.jpg"/>

</a>

<a

title=

"上清派

Shàngqīng pài"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E4%B8%8A%E6%B8%85%E6%B4%BE"

>

上清</a> koolkonna 31 köiteline pühakiri

olevat

<a

title=

"西晋

Xījìn

(Lääne-Jin 266－316 m.a.j)"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E6%99%8B%E6%9C%9D"

>

西晉

</a> riigi ülikusoost naisprohvet <a

title=

"魏华存

Wèi Huācún"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E9%AD%8F%E8%8F%AF%E5%AD%98"

>魏華存</a>-ile dikteeritud surematute tarkade <a

title=

"zhēnrén"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E7%9C%9F%E4%BA%BA"

>真人

</a> <a

title=

"神仙

Shénxiān"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E7%A5%9E%E4%BB%99"

>神僊

</a> poolt. Nende peamine õpetus <a

title=

"大洞真经

Dàdòng zhēnjīng"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E4%B8%8A%E6%B8%85%E6%B4%BE"

>

大洞真經</a> olevat saadetud otse taevalt ja oodanud seda võimalust juba maailma sünnile

eelnenud ajast (nagu sajandeid hiljem peaingel Gaabrieli poolt prohvet Muhamedile Jumala

ülesandel dikteeritud Koraangi).

Kuigi hilisema islamiga sarnane on ka kohustus pühakirju regulaarselt retsiteerida on

Shangqingi tekstides hoopis mitmeid budismist pärit arusaamu ümbersünnist ja saatusest.

Erinevalt varasematest taoismi koolkondade kollektiivsest ja psühhotroopsest praktikast,

väärtustab

Shangqingi õpetus individuaalseid (inimkeha asustavat vaimukooslust kujustava

meditatsiooni, kehalisi ning hingamise) harjutusi <a

title=

"內丹术

nèidān shù"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E5%86%85%E4%B8%B9%E6%9C%AF"

>

內丹術

</a>.

Shangqingi koolkonna rajanud prohvet Wèi Huācún (252–334) ise olevat kujunenud

Daodejingi, Zhuangzi ning <a

title=

"天师道

Tiān Shī Dào"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E5%A4%A9%E5%B8%88%E9%81%93"

>天師道

</a> koolkonna mõju all.

</li>

<li>

<a href=

"https://en.wikipedia.org/wiki/Way_of_the_Celestial_Masters#History" title=

"张道陵

Zhāng Dàolíng

kunstnik: Werner, E. T. C. (1864-1954)">

<img alt="" src=

"https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/37/Zhang_Daoling.jpg"/>

</a>

<a

title=

"天师道

Tiān Shī Dào"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E5%A4%A9%E5%B8%88%E9%81%93"

>天師道

</a>-koguduse asutas

(<a

title=

"东汉

Dōnghàn

(Ida-Han)"

href=

"https://zh.wikipedia.org/zh-tw/%E4%B8%9C%E6%B1%89"

>東漢

</a> keisri korduvaid ülikooli õppejõuks värbamiskutseid eraklas eiranud) erus ametnik

<a

title=

"张道陵

Zhāng Dàolíng"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E5%BC%A0%E9%81%93%E9%99%B5"

>張道陵

</a>. Ta sai (kunagi Daodejingi autori <a

title=

"Lǎozǐ"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E8%80%81%E5%AD%90"

>老子

</a> kujul ilmale tulnud vaimolendi <a

title=

"Tàishàng lǎo jūn"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E5%A4%AA%E4%B8%8A%E8%80%81%E5%90%9B"

>太上老君

</a> käest) 142.a ilmutusena <a

title=

"想尔

Xiǎng'ěr"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E8%80%81%E5%AD%90%E6%83%B3%E5%B0%94%E6%B3%A8"

>想爾

</a>-juhised 240 000 õndsa hinge päästmiseks peatsest maailmalõpust. Et nood saaks

järgneva "suure rahu"

<a

title=

"Tàipíng"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E5%A4%AA%E5%B9%B3%E7%B6%93"

>

太平</a> ajastu uueks inimseemneks.

Zhāng keelustas toidu ja loomaohvrid ning muud väärdunud riitused. Kogus ravitsejana

enese ümber

<a

title=

"四川"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E5%9B%9B%E5%B7%9D%E7%9C%81"

>

四川</a> piirkonnas 28 kihelkonna suuruse utoopilise kommuuni, mis 194.a end Han-dünastia

võimu alt vabaks võitles.

156. a olevat Zhāng Dàolíng 123 a vanusena pühal mäel oma riiete seest taevasse

kiirgunud (nagu Eelija, Jeesus ning Muhamed).

Teda võibki pidada taoismi tegelikuks rajajaks (<a

title=

"Gé Xuán"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E8%91%9B%E7%8E%84"

>

葛玄</a>,

<a

title=

"许逊

Xǔ Xùn"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/許遜"

>

許遜</a>,

<a

title=

"萨守坚

Sà Shǒujiān"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/薩守堅"

>

薩守堅</a> kõrval).

</li>

</ol>

<pre ><a

title=

'阴阳家

Yīnyángjiā'

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E9%98%B4%E9%98%B3%E5%AE%B6"

>陰陽家</a> ~ 300 e.m.a

</pre>

<a href=

"https://en.wikipedia.org/wiki/Wuxing_(Chinese_philosophy)" title=

"五行

wǔxíng

(5 olekut)">

<img alt="" src=

"https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/91/Wu_Xing.png/240px-

Wu_Xing.png"/>

</a>

Hiina ja naabermaade keemia-, <a href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E9%BB%84%E5%B8%9D%E5%86%85%E7%BB%8F" title=

"黄帝内经

Huángdì nèijīng

黃帝內經

(Kollase Keisri sisikonnaõpetus)">

arsti

</a>-, tähe- jm (eba)teaduslikku mõtlemist on tugevasti mõjutanud <a

title=

"齐国

Qí guó"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E9%BD%90%E5%9B%BD"

>

齊國

</a> riigi akadeemiku <a

title=

"邹衍

Zōu Yǎn"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E5%AD%94%E5%AD%90"

>

鄒衍

</a> (305-240 e.m.a) korrastatud õpetus loodusjõudude

<a href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E9%98%B4%E9%98%B3" title=

"

yīnyáng

阴阳

(vastandite ühtsus ja võitlus)">

陰陽

</a>

ja olekute

<a href=

"https://en.wikipedia.org/wiki/Wuxing_(Chinese_philosophy)" title=

"

wǔxíng

(5 olekut)">

五行

</a> vastasmõjust ja teineteiseks üleminekuks muundumisprotsesside käigus.

<pre ><a

title=

'墨家

Mòjiā

(moism)'

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E5%A2%A8%E5%AE%B6"

>墨家</a> ~ 450 e.m.a

</pre>

Konfutsianismi ega taoismiga võrreldavat püsivat edu ükski teine tollane õpetus ei

saavutanud. Micius'e <a

title=

"Mòzǐ"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E5%AD%94%E5%AD%90"

>墨子</a> (470-391 e.m.a) õpilaskond ei elanudki üle Qin-dünastia aegu, vaid tema pärand

jätkus ainult taoistide ja legalistide mõttemaailma mõjutajana.

Mòzǐ jutlustas, kõigi võrdsust jumala <a

title=

"Tiān"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E5%A4%A9"

>天</a> ees.

Ühiskonda hävitava kaose põhjus olevat ülemäärane omakasupüüdlikkus, raiskamine, edevus

ja konfutsianistlik peenutsemine. Heaolu ja korra taastamiseks tuleb olla tagasihoidlik

ning hoolida ligimestest (<a

title=

"兼爱

Jiān ài"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E5%85%BC%E7%88%B1"

>兼愛</a>) omakasupüüdmatult.

Ülemad peavad alamate eest hoolitsema, et alamad neile kuuletuksid ning alamad

peavad ülematele kuuletuma, et ülemad nende eest hoolitseksid.

Ametnikke tuleb valida pädevuse mitte meeldivuse või suguluse tõttu. Ennast hävitavale

sõjalisele rünnakule eelistada kindlustatud kaitset.

Usaldada tohib pigem isiklikku kogemust kui kuuldusi ja väljamõeldisi. Mõtted peavad

ühtima tegudega.

<pre ><a

title=

'Xíngmíngjiā'

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E5%90%8D%E5%AE%B6"

>形名家</a> ~ 500 e.m.a

</pre>

<a href=

"https://en.wikipedia.org/wiki/Hui_Shi" title=

'Zhuangzi: Vaata, kuidas kaladele meeldib vees hullata?

Huizi: Sa pole kala. Kust sa tead, mis kalale meeldib?

Zhuangzi: Sina pole mina. Kust sa tead, et ma ei tea, mis kalale meeldib?

Huizi: Kuna mina ei tea, mida sa tead, sest mina pole sina, siis ei saa ka sina teada,

mis kalale meeldib, kuna sa pole kala.

Zhuangzi: Sina küsisis, kust ma TEAN, mis kalale meeldib. Järelikult sa juba enne seda

teadsid, et ma tean.

'>

<img alt="" src=

"https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/ec/Zhuangzi_fishes.jpg/155px-

Zhuangzi_fishes.jpg"/>

</a>

Mozi õpilaskonnast kasvas välja narruse paljastajate 形名家 koolkond, kes ajasid kuulajate

mõtlemise sõnaosavate väidetega ummikusse.

Tegude ja sõnade ühtimise 形名-nõude olevat sõnastanud <a href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E9%84%AD%E5%9C%8B" title=

"郑国

Zhèng guó">

鄭國

</a> riigi kohtuametnik ja karistusseadustiku looja <a href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E9%84%A7%E6%9E%90" title=

"邓析

Dèng Xī">

鄧析

</a> (545-501 e.m.a) nii tõhusa õigusemõistmise kui riigivalitsemise huvides.

Ülemad peavad jälgima, et alluvate teod vastaks nende ametinimetusest tulenevatele

kohustustele.

Kohtus tuleb kontrollida mõlema osapoole sõnade vastavust tegelikkusele.

Dèng Xī oli kuulus seaduse sõnastuse täpsuse ja tõlgendusvõimaluste kallal närimise

poolest ning oskuse poolest väidelda tõde valeks ja vastupidi. Ta polevat uskunud päris

tõe kriteeriumitesse. Tema kaitsealune võitis kohtus alati ning, keda ta tahtis

karistada, seda ka karistati.

501 e.m.a Dèng Xī hukanud valitseja kehtestas riigis (tapatöö järel) ometi tema

karistusseadustiku.

Väitlejaid on süüdistatud tühjas targutamises, kuigi nende eesmärk oli praktiline.

Näiteks jutustab legalist <a

title=

"韩非

Hán Fēi"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E9%9F%A9%E9%9D%9E%E5%AD%90"

>韓非</a> ministrist, kes teinud alluvate ees näo nagu oleks hobune äsja väravast välja

kapanud. Keegi alluvatest ei nõustunud seda kinnitama peale ühe, kes jooksnud väravast

välja ja väitnud tagasi tulles, et tõesti seal hobust näinud. Nii suutis minister

paljastada oma alluvate seast ebausaldusväärse lipitseja.

<pre ><a

title=

'Fǎ jiā

(legalism)'

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E6%B3%95%E5%AE%B6"

>法家</a> ~ 407 e.m.a

</pre>

<a href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E7%A7%A6%E7%81%AD%E5%85%AD%E5%9B%BD%E4%B9%8B%E6%88%98"

title=

'秦灭六国之战

Qín miè liùguó zhī zhàn

秦滅六國之戰

'>

<img alt="" src=

"https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/cf/De_stridande_staterna_animeri

ng.gif/225px-De_stridande_staterna_animering.gif"/>

</a>

Hiina valitsemiskorra, mis püsis 19. saj lõpuni, kujundas Han-dünastia -

konfutsianistlikku kodanikukasvatust legalistliku (法家) korravalvega ühendades.

<a

title=

"魏国

Wèi guó"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E9%AD%8F%E5%9B%BD_(%E6%88%98%E5%9B%BD)"

>魏國</a>

riigi hüdraulika inseneri

<a

title=

"Lǐ Kuī"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E6%9D%8E%E6%82%9D"

>李悝</a> (455–395 e.m.a) 407 e.m.a kirjutatud (varaseimaks Hiina seadustikuks peetud) <a

title=

"法经

Fǎjīng"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E6%B3%95%E7%BB%8F"

>法經</a> olevatki hilisemaid legaliste mõjutanud alustekst.

   Neist andekaim oli

<a

title=

"韩国

Hánguó"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E9%9F%A9%E5%9B%BD_(%E6%88%98%E5%9B%BD)"

>韓國</a> riigi prints

<a

title=

"韩非

Hán Fēi"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E9%9F%A9%E9%9D%9E%E5%AD%90"

>韓非</a> (280-233 e.m.a), kelle kirjutistest vaimustunud Qin Shihuang sundis sõjalise

rünnaku abil Han Fei-d tulema Qin-riiki kohtumisele.

Han Fei kõnehäire tõttu pettunud Qin Shihuang pani ta vangi, kus Han Fei suri kahtlastel

asjaoludel (võib-olla Qin-õukonda teeniva kunagise koolivenna kadeduse tõttu

mürgitatuna).

Han Fei mõttekäikudele rajaski Qin Shihuang oma strateegia 6 naaberriigi purustamiseks.

Ühiskonda hävitava kaose põhjuseks pidasid legalistid inimeste parandamatult isekat

pahelist loomust, mille tõttu heaolu ja korra taastamiseks peavad valitsejad jõuga

kehtestama karmid seadused (erinevalt konfutsianistidest, kes lootsid harida rahvast nii

vooruslikuks, et riiki korraldaksid kombed mitte seadused).

Tänu Lǐ Kuī-le sai Wèi riigist esimene riik Hiinas, mida valitseti ametkonna ja

seaduste abil (mitte konfutsianistlike usukommete või ülikute meelevalla läbi).

Ta nõudis, et ametnikke valitaks pädevuse mitte meeldivuse või suguluse tõttu.

Pani rõhku põllumajanduse parandamisele, viljavarude kogumisele riigi aitadesse

(parematel aegadel halvemateks valmistudes) jms, mis võimaldas Wèi sõjamajandusel

saavutada olulisi võite ka lahingutes naabritega.

<a

title=

"Shāng Yāng"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E5%95%86%E9%9E%85"

>商鞅</a> (455–395 e.m.a) võttis aastakümneid pärast Lǐ Kuī surma Qin-riigi teenistusse

minnes kaasa ka Fǎjīng-i. Ning karm seaduskord aitaski Qin-dünastial 221 e.m.a viimaks

kõik naaberriigid vallutada.

Kogu Han-dünastia ajalugu algusest lõpuni käsitlevas 111 m.a.j lõpetatud <a

title=

'汉书

Hàn shū'

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E6%B1%89%E4%B9%A6"

>漢書</a> raamatus nimetatakse eelmise 6 lisaks veel 4 koolkonda:

<pre ><a

title=

'纵横家

Zònghéng jiā'

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E7%BA%B5%E6%A8%AA%E5%AE%B6"

>縱橫家</a> ~ 350 e.m.a

</pre>

<a href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E8%BB%8A%E8%A3%82" title=

"车裂

Chēliè

車裂

(tükkideks rebimine)">

<img alt="" src=

"https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/85/CADAL02016440_

%E7%89%87%E7%92%A7%E5%88%97%E5%9C%8B%E5%BF%97%EF%BC%88%E4%B8%80%EF%BC%89_

%28%E5%95%86%E9%9E%85%E4%BA%94%E7%89%9B%E5%88%86%E5%B1%8D%29.jpg/210px-CADAL02016440_

%E7%89%87%E7%92%A7%E5%88%97%E5%9C%8B%E5%BF%97%EF%BC%88%E4%B8%80%EF%BC%89_

%28%E5%95%86%E9%9E%85%E4%BA%94%E7%89%9B%E5%88%86%E5%B1%8D%29.jpg"/>

</a>

Praegu taoistide kaanonisse kuuluv <a href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E9%AC%BC%E8%B0%B7%E5%AD%90_(%E5%8F%A4%E7%B1%8D)"

title=

"Guǐgǔzi">

鬼谷子

</a> oli varem nn lobistide koolkonna veenmiskunsti õpikuks, mis soovitab sihtmärgi

saavutamiseks mitte ennast ohverdada, vaid ise-enese eesmärke võimalikult hästi varjata,

nii et vestluskaaslasele näiks nagu ta oleks talle pähe pandud otsuste peale ise tulnud.

<a

title=

"韩非

Hán Fēi"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E9%9F%A9%E9%9D%9E%E5%AD%90"

>韓非</a> väitel lobistid polnud ustavad ühele võimule vaid reisisid õnne ja autasusid

otsides Confuciuse kombel ühest õukonnast teise. Üks rühm pugejaid kirjutas

politoloogilisi plaane, kuidas intrigeerida väikeriike purustama Qin-riiki - samas teine

rühm ässitas vastupidi Qin-riiki ründama väikeriike. Kaasaegsed pidasid neid ülimalt

mõjuvõimsaks seltskonnaks.

Näiteks <a

title=

"东周

Dōngzhōu"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E4%B8%9C%E5%91%A8"

>東周</a> riigist pärit <a

title=

"苏秦

Sū Qín"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E8%8B%8F%E7%A7%A6"

>蘇秦</a> saavutas väikeriikide liidu jaoks võidu Qin-i üle 15 aastaks ja oli selle eest

väga austatud. Kuid kuritarvitanud oma seisundit <a

title=

"燕国

Yàn guó"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E7%87%95%E5%9B%BD"

>燕國</a> valitseja lesega mehkeldamiseks, põgenes <a

title=

"齐国

Qí guó"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E9%BD%90%E5%9B%BD"

>

齊國

</a> riigi õukonna teenistusse, kus kadedad aukandjad teda surmavalt haavasid.

Sū Qín-i surmaeelset soovi täites süüdistas valitseja teda reetmises ja käskis ta

linnaväljakul tükeldada.

Seda nähes paljastasid end vandenõulased ning valitseja sai nad kuritöö eest hukata.

<pre ><a

title=

'zájiā'

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E6%9D%82%E5%AE%B6"

>雜家</a> ~ 330 e.m.a

</pre>

<a href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E6%B7%AE%E5%8D%97%E5%AD%90%E4%BC%A0%E5%A5%87" title=

"淮南子傳奇

Huáinán zi chuánqí

淮南子传奇

(multika sari)">

<img alt="" src=

"https://upload.wikimedia.org/wikipedia/zh/6/62/The_Legend_of_Huainanzi_poster.jpg"/>

</a>

239 e.m.a koostanud 3000 õpetlast, kelle

<a

title=

"Qín"

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E7%A7%A6%E6%9C%9D"

>

秦</a>-riigi kaupmees (kuninga sõber, nõunik ja Sīmǎ Qiān-i väitel lausa Qín Shǐhuángdì

päris isa) <a href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E5%90%95%E4%B8%8D%E9%9F%A6" title=

"吕不韦

Lǚ Bùwéi">

呂不韋

</a> (291–235 e.m.a) oli lahkelt kokku meelitanud,

varase Hiina kirjanduse mahukaima (> 100 000 sõna) kirjutise - kõike hõlmava

entsüklopeedilise kogumiku

<a href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E7%A5%9E%E5%86%9C" title=

"吕氏春秋

Lǚshì chūnqiū">

呂氏春秋

</a>, selleks et ühendada tollaste võistlevate koolkondade tarkus ning samas vältida

nende vigu.

Vanim võistlevaid õpetusi ühendav käsitlus oli 330 e.m.a kirjutatud, kuid <a href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E5%BB%A3%E9%9F%BB" title=

"宋

Sòng">

宋

</a>-dünastia ajal kaduma läinud

<a href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E7%A5%9E%E5%86%9C" title=

"Shīzǐ">

尸子

</a> (mille tsitaadid on hilisemad õpetlased siiski kokku kogunud).

Selles väidetakse, et Mozi, Kongzi, Liezi jt õpetuste näilised vastuolud tulenevad

pimedast isekusest ja tegelikult saab üheaegselt olla nii erapooletult õiglane,

ühiskonnaga arvestav, soovidest tühi, tasakaalukas, keskendunud, rahunenud ja avatud

meelega.

Kolmas taoline on 139 e.m.a üleskirjutatud Han-dünastiale allunud <a href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E6%B7%AE%E5%8D%97%E5%9B%BD" title=

"淮南國

Huáinán guó">

淮南國

</a> vasallriigi õukonnas täiusliku riigikorra eelduste sõnastamiseks peetud taoismi,

konfutsianismi, legalismi ja rahvausu tarkade väitluste kogu

<a href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E6%B7%AE%E5%8D%97%E5%AD%90" title=

"Huáinánzǐ">

淮南子

</a>, mis jõuab järeldusele, et täiuslik kord eeldab eelkõige täiuslikke valitsejaid

ning kogumiku peatükid ongi esitatud õpetusena valgustatud valitsejatele.

Ka eelkirjeldatud <a

title=

'Dǒng Zhòngshū'

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E8%91%A3%E4%BB%B2%E8%88%92"

>董仲舒</a> (179–104 e.m.a) tegi konfutsianismi Han-dünastia riiklikuks ideoloogiaks -

sellele legalistlikke ning yin-yang-koolkonna põhimõtteid lisades (<a

title=

'天人感应

Tiānrén gǎnyìng'

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E5%A4%A9%E4%BA%BA%E6%84%9F%E5%BA%94"

>天人感應</a>).

Samuti võib sünkretistlikuks pidada Qin ja Han-õukonna "parempoolsest"

detsentraliseerimisest huvitatud konfutsianistlike ja legalistlike oligarhide seas

populaarset <a

title=

'Huánglǎodào'

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E9%BB%84%E8%80%81%E9%81%93"

>黄老道</a> usundit, mis kummardades Kollast Keisrit <a

title=

'黄帝

Huángdì'

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E9%BB%84%E5%B8%9D"

>

黃帝</a> ja jumalikustatud 老子 Laozi-d otsis surematust. (Enesebalsameerimine eavhõbedaga

põhjustanud lõpuks ka Qin Shihuang-i meeltesegaduse ja surma.)

<pre ><a

title=

'农家

Nóngjiā'

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E5%86%9C%E5%AE%B6"

>農家</a> ~ 350 e.m.a

</pre>

<a href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E7%A5%9E%E5%86%9C" title=

"神农

Shénnóng

神農

(jumalik põllumees)">

<img alt="" src=

"https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/c5/Shennong3.jpg"/>

</a>

Maoistide, Punaste Khmeride, Việt Cộng-i, Põhja-Korea jt rahvaülestõusudega kaasnenud

usku moraali kasvatavatesse utoopilistesse ühismajanditesse jagasid juba jumaliku

Keiser-Talumehe <a href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E7%A5%9E%E5%86%9C" title=

"神农

Shénnóng

(jumalik põllumees)">

神農

</a> kummardajad, kelle meelest maaharimine olevat inimloomuse ja ühiskonnakorralduse

alus.

    Pärast Qin Shihuang-i korraldatud üldist raamatupõletamist ja

õpetlaste hukkamist on talupojatarkuse koolkonna ninamehe <a href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E8%AE%B8%E8%A1%8C" title=

"许行

Xǔ Xíng">

許行

</a> (372-289 e.m.a) mõttekäike säilinud ainult nende vastaste kriitilistes avaldustes.

Mencius nimetas teda koguni umbkeelseks lõunamaiseks metslaseks.

Nagu taoistid arvasid ka agrikulturalistid, et ühiskonda hävitava kaose põhjus on

eelkäiate vastu austuse kaotanud järeltulijate kombetu ja autu käitumine, linnastunud

riikide tööjaotus (mida konfutsianistid ülistasid) ja võõrdumine maatöödest. Heaolu

ja korra taastamiseks tuleb tagasi pöörduda talurahvast esivanemate tagasihoidliku elu

juurde, kus kõik ühiselt panustavad põllumajandusliku toidutootmise parandamisse.

Xǔ Xíng olevat süüdistanud oma <a href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E6%BB%95%E5%9B%BD" title=

"滕国

Téng guó">

滕國

</a> riigi valitsejat, (kes muidu olevat sirgejooneline ja väärikas) - oma enese

põlluviljast elamise asemel - rahva käest vägisi riigiaitadesse viidud viljaga enese

nuumamises.

Väärikas valitseja pidavat muistse Shénnóng-i saenaselt elatama end põllutööst nagu tema

rahvas ning arutama kõiki otsuseid oma rahvaga. Ühine põllutöö on rahvamasside harimise

ja juhtimise alus.

Linliku tööjaotuse asemel väärtustasid jätkusuutlikku isemajandamist. Nõudsid sama töö

eest võrdset palka ja sama kauba eest (nõudlusest sõltumatult) võrdseid hindu, mis

Kongzi meelest muutis mõttetuks pingutused kvaliteedi ja meisterlikkuse parandamiseks.

Rida olulisi mõttesuundi pole nimetanud ei Shǐjì ega Hànshū:

<pre ><a

title=

'杨朱学说

Yáng Zhū xuéshuō'

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E6%9D%A8%E6%9C%B1%E5%AD%A6%E8%AF%B4"

>楊朱學說</a> ~ 420 e.m.a

</pre>

Shǐjì koostamise ajaks oli kunagise Mozi ja Kongzi ohtliku võistleja

<a

title=

'杨朱

Yáng Zhū'

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E6%9D%A8%E6%9C%B1"

>楊朱</a> (440-360 e.m.a)

enesekeskne õpetus

<a

title=

'杨朱学说

Yáng Zhū xuéshuō'

href=

"https://zh.wikipedia.org/wiki/%E6%9D%A8%E6%9C%B1%E5%AD%A6%E8%AF%B4"

>楊朱學說</a>

säilinud peamiselt taoistide seas ja tema vastaste kriitikas.

Süüdistusele, et temasugused egoistid ei ohverdaks ihukarvagi, kui seda oleks vaja kogu

maailmale, vastanud Yáng Zhū: "Kui mitte keegi ei kahjustaks ihukarvagi ega teeks midagi

maailma heaks, siis saaks maailm rahus end ise juhtida."

St kui igaüks ajaks oma asja teiste ellu sekkumata; olles rahul sellega mis tal on; siis

oleks ta ise õnnelik ja oleks hüvanguks kogu maailmale.

Sest ühiskond on loodud isikute heaoluks, mitte isikud ühiskonna jaoks.

Keset tollast ühiskonda hävitava kaost näib taoline edeva omakasupüüdlikkuse, rituaalse

raiskamise, konfutsianistliku peenutsemise ja võimurite õpetamise vastustamine

(võimuvõitluse vastu jõuetu üksikisiku jaoks) isegi mõistlik ellujäämise strateegia.

Kõik olendid püüavad elus püsida ja kuna inimene jääb alla loomade tugevusele, siis peab

ta rakendama mõistust.

Jõuga oma eesmärkide üritamine on ebainimlik ja põlastusväärne.

Kuigi inimelu on naeruväärselt lühike selle raiskamiseks kiituse, surma järgse austuse,

ajutise ilu ja mõnu jahtimisele, valitakse ometi käesoleva hetke nautimise asemel ränga

rabelemise ahelad.

Mõttetud surma järgsed kombetalitused aga ei paranda ühegi kadunukese juba lõppenud elu.

Surm ei väärigi erilist tähelepanu, ei hirmu ega igatsust.

Pole mõtet otsida surematust ega enneaegselt surma minna.

Selle asemel tuleb elada oma ainukordset ja kordumatut elu täiega enne kui surm selle

lõpetab.

Kõik, mida teed, teed igal juhul endale.

Lihtsameelne oleks end ohverdada teiste heaks, kelle otsused ja valikud ei ole sinu

meelevallas.

See väide ründab otseselt Kongzi jutlustatud kuulekust. 2001:1530:1002:C41:28AC:3EF3:BD8C:49BD 21. juuli 2024, kell 17:18 (EEST)[vasta]