Arutelu:Relv lae ja kaitseriivista!

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Minu meelest oleks õige käsklus pealkirjas varustada hüüumärgiga.

Kasutatud allikas hüüumärke pole, sama sarja teises materjalis [1] on. Samas aga on mõni teine käsklus ilma hüüumärgita ja käsklused on antud suurtähtedega. Kuidas aga võiks näiteks käsklus "Püsti!" olla ilma hüüumärgita? Sellepärast arvan, et kõik käsklused peaksid olema hüüumärgiga. Kaitseväe rivimäärustikus on kõik käsklused hüüumärgiga ja suurtähtedega. Küllap tuleks see eeskujuks võtta.

Miks ei ole käsklused entsüklopeediline sisu? Käskluse juurde kuulub ju see, mis puhul seda antakse ja mis selle peale teha tuleb. Andres 28. veebruar 2008, kell 22:59 (UTC)

Käsklused ju erinevad sõltuvalt määrustikust, iga määrustiku igast käsklusest ei ole mõeldav artiklite tegemine, neist tuleks teha üks artikkel. Ma tahaks ikka, et mingid piirid oleks paigas Vikipeedia, Vikitekstide ja Vikisõnaraamatu vahel. Viimasel ajal ma ei suuda enam aru saada, kas üldse on Sinu arust midagi, mille kohta ei paeks olema Vikipeedias eraldi artiklit? Kas võõrriikide sõjavägede võõrkeelsetest käsklustest võiksid ka artiklid olla? Nendest saab sama hästi kirjutada. Artiklid saab kirjutada ka koerte dressuuris kasutatavatest käsklustest jne. Käsklus on ka hobuse nõõtamine.--Metsavend 29. veebruar 2008, kell 01:50 (UTC)
Kas seda käsklust kasutatakse ainult KUULIPILDUJA MG-3 puhul? Igatahes on artikkel nii halvas seisus, et praegusel kujul tuleb kindlasti kustutada. --Metsavend 29. veebruar 2008, kell 01:56 (UTC)
Artikkel ise on muidugi halvas seisus. Võib arvata, et seda käsklust ei kasutata ainult ühe relva puhul. Sellepärast arvangi, et artiklil on põhimõtteliselt mõtet.
Minu meelest ei tule kustutamisel lähtuda niivõrd sellest, kui kaugele mingi artikli kirjutamisega on jõutud, kui sellest, kas teema on legitiimne.
Kui üks käsklus on mitmes määrustikus, siis ei tule iga määrustiku käsust teha eraldi artiklit.
Ma ei näe, mida see annaks, kui panna erinevad käsklused ühte artiklisse kokku.
Vikisõnaraamatu ülesanne on rääkida keelenditest. Sõjaväelised käsklused ei ole lihtsalt keelendid.
Vikitekstides võib ju olla määrustiku tekst, aga mis keelab sealsetest mõistetest eraldi artiklite tegemist?
Vähemalt Eesti sõjaväe käsklusi ei tohiks ju olla teab kui palju. Teistes sõjavägedes on enamik käsklusi eeldatavasti vastavad Eesti sõjaväe käskudele. Kui kuskil on mingi väga omapärane käsklus, võib sellest ju ka eraldi kirjutada.
Kui on eraldi mõiste, siis võib ju olla ka eraldi artikkel, kui ainult osatakse sinna midagi kirjutada. Küll aga ma ei saa aru, miks näiteks Davosi valla ja Davosi kohta on eraldi artiklid.
Arvan küll, et koerte dressuuri käsklustest võib artiklid kirjutada, võib-olla ka nõõtamisest. Ma ei näe ühte artiklisse kokkukogumises mingit kvaliteedi lisandumist. Neist võib koos anda lühiülevaate, aga kui igaühest pikalt kirjutada, kaotab artikkel ülevaatlikkuse. Andres 29. veebruar 2008, kell 03:41 (UTC)

See on kahtlemata huvitav küsimus, kuhumaani peaksid ritualiseeritud keelendid entsüklopeedias sisalduma; siiski võib uskuda, et vähemalt entsüklopeedia mahu suurenedes neid siia ka üksjagu saab. Kuna sõjaväelisi määrustikujärgseid põhikäsklusi on võrdlemisi vähe, siis need Eesti omad võiks mu meelest siin artiklitena olla küll. Nende ajalugu on huvitav, kasutusulatus samuti. Antud juhul aga ei peaks ta olema suurtähtedes, ses mõttes tuleks küll asendada tavalises kirjas artikliga. Kk 29. veebruar 2008, kell 05:40 (UTC)

Miks siis näiteks rivimäärustikes on käsklused suurtähtedes? Andres 29. veebruar 2008, kell 09:22 (UTC)

S.t. selle artikli püsimine vist eeldab, et ilmuvad ka nt artiklid Valvel!, Rivitult! Kk 29. veebruar 2008, kell 05:47 (UTC)

miks ka mitte. Siis saavad inimesed ükskord ka aru, mis erinevus on vabalt ja rivitult käsklusel.--Hendrix 29. veebruar 2008, kell 05:50 (UTC)
Muidugi. Andres 29. veebruar 2008, kell 09:22 (UTC)

mulle tundub, et oleks parem artikli pealkiri Relv lae ja kaitseriivista!, st ilma suurtähtedeta. suurtähtede tarvitamine tundub kopeerivat Eesti käibivate trykitud määrustike typograafilist pruuki, kus suuri tähti tarvitatakse käskluste selgeks eristamiseks ylejäänud tekstist. Ohpuu 18. veebruar 2011, kell 14:25 (EET)[vasta]

Arvan sama. Pelmeen10 18. veebruar 2011, kell 14:32 (EET)[vasta]


Katkine link[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 7. juuli 2013, kell 01:07 (EEST)[vasta]