Arutelu:Ra

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

en:Ra järgi on Ra egiptusekeelne sõna, ja Re on selle valesti kirjutatud versioon. Peale selle peaks see olema täpsustusleht - on ka noot re. Peep 31. august 2005, kell 12.08 (UTC)

Minu teada on "Re" egüptoloogide kokkuleppeline hääldus, sest vanaegiptuse keele vokalism on üldjuhul teadmata. Andres 31. august 2005, kell 16.26 (UTC)
Re on muusikas heli põhinimetus--Tiuks 30. august 2007, kell 20:50 (UTC)
See artikkel peakski olema Ra. --Metsavend 30. august 2007, kell 21:05 (UTC)
Muutke ära, sest ma tahan re silpnimetusest ja d tähtnimetusest kirjutada.--Tiuks 30. august 2007, kell 21:11 (UTC)
Miks on Ra'd eelistatud Re'le?
Autoriteetsed eestikeelsed allikad kasutavad nime Ra, näiteks EE, Vaaraode kroonika (2001), Idamaade mütoloogia entsüklopeedia (2001), Religioon ja maagia Vana-Egiptuses (2005), Muinasaja kirjanduse antoloogia (2005) jne. Kus kasutatakse nime Re? --Metsavend 31. august 2007, kell 07:28 (UTC)
Olgu, kui nii, siis nii. Nimekuju "Re" on lihtsalt egüptoloogide tinglik hääldus, aga selle nime puhul nähtravasti peetakse hääldust teadaolevaks. Andres 31. august 2007, kell 08:52 (UTC)
Miks peab silpnimetusest ja tähtnimetusest eraldi artiklid kirjutama? Tegu on ju ühe mõiste erinevate tähistustega, mitte eri mõistetega. Andres 30. august 2007, kell 21:40 (UTC)
Nad on erinevad kategooriad. Üks muusikateooria, teine ajalugu. Pooldan eraldi kirjutamist. --Tiuks 31. august 2007, kell 08:38 (UTC)
Kuidas üks on muusikateooria, teine ajalugu? Andres 31. august 2007, kell 08:51 (UTC)
Lühiühendus... jo, le ... kuidas see edasi läheb? - Ahsoous 31. august 2007, kell 09:15 (UTC)
Need on kindlasti jo, le , mi ... on kindlasti do, re, mi-st erinevad asjad. Andres 31. august 2007, kell 09:32 (UTC)
loomulikult, aga asi selles et ma ei saanud päris aru ei Tiuksi lausest ega ka sinu sellele eelnenud küsimusest 'Ra' on ju ka ajalooga seotud nagu 'ra' muusikateooriaga, aga silpnimetused-tähtnimetused, mida see küsimus puudutas? nii et minu jaoks on tegu lühiühendusega. - Ahsoous 31. august 2007, kell 10:42 (UTC)
Aga miks ei võiks ka relatiivse "ra" kohta eraldi artiklit olla? Andres 31. august 2007, kell 12:28 (UTC)
Mina sain Tiuksi jutust aru, et tema meelest käivad silpnimetused ajaloo alla ja tähtnimetused muusikateooria alla. Andres 31. august 2007, kell 12:28 (UTC)
Ra on jo-le-mi süteemis ja seda eraldi artiklina ei tahagi. Eraldi tahan Re, mis on do-re-mi süsteemis. Re võiks ümbersuunamisega olla D-le.--Tiuks 31. august 2007, kell 10:57 (UTC) Kui tekstis kasutada noote, siis on lihtsam kasutada tähtnimetusi (näiteks d noodist ülesehitades saame ...).--Tiuks 31. august 2007, kell 10:59 (UTC)
Aga siis ju ei olegi re kohta eraldi artiklit. Andres
Aga miks eelistada pealkirjana tähtnimetusi silpnimetustele? Mulle tundub, et silpnimetused on laiemalt tuntud. --Metsavend 31. august 2007, kell 11:01 (UTC)
Muusikud vist eelistavad tähtnimetusi. Andres 31. august 2007, kell 12:23 (UTC)
Tänapäeval küll. Nüüd tahetakse, et solfi tunnis lauldaks ka tähtnimetustega, kuigi vanasti sai ainult silpnimetustega (do,re,mi) lauldud.--Tiuks 31. august 2007, kell 12:31 (UTC)

Heliopolis - on kreekakeelne nimi, ehk inglises/saksa jne kirjutistest leiatae ka vana omakeelse nimetuse ning kasutaks seda? Jaa-jahh, kuskil on kindlasti keski, kes väidab, et kõik egiptoloogid on hellenistlikust koolkonnast aga ... suwa 1. september 2007, kell 15:39 (UTC)

Nimede kasutus on kokkuleppeline. Egiptusekeelset nime kirjutatakse praegu "Iunu", kuid kasutatakse ikkagi nime "Heliopolis". Muide, oli ka teine Heliopolis (Baalbek). Andres 1. september 2007, kell 16:31 (UTC)