Arutelu:Quentin Tarantino

Ka ingliskeelsed pealkirjad peaksid olema jutumärkides. Tõlked peaksid minu meelest olema sulgudes (sidekriips ei sobi kindlasti). Andres 07:57, 1 Jun 2005 (UTC)

Ei tea... Mingi systeem võiks muidugi olla nende filmograafiate puhul. Mulle meeldiks, kui võimalikult vähem oleks jutumärkisid ja sulgusid jmt. Võõrkeelsed pealkirjad on nagunii kursiivis. Esikohale paneksin alati originaalpealkirja ning seejärel eestikeelse (kui see on olemas: isetegevuslikku tõlget ei soovitaks). Nende vahel oleks "—" muidugi parem kui sidekriips, seda kyll. --Lulu 08:28, 1 Jun 2005 (UTC)

Jutumärkide tarvitamise dikteerivad minu arusaamist mööda eesti keele reeglid (kui tõlge on sulgudes, võib see ehk olla ilma jutumärkideta). Ka sulgude kasutamine on minu meelest keelereeglite seisukohast kõige korrektsem.

Jep... Eesti keele ortograafia lubab tänapäeval yha rohkem kirjutada ka ilma jutumärkideta ajakirjade, ajalehtede, raamatute, filmide, ooperite, näidendite jne pealkirju, kasutades selle asemel kursiivi. Mulle meeldib see ka, sest jutumärgid teevad teksti liiga kribuks, eriti loeteludes, bibliograafiates, filmograafiates jne. Originaalpealkiri kursiivis, ok, ja tõlge? - ok, sulgudes, oleks vist õige kyll: näitab, et tegemist on üksnes eesti keeles kasutatava nimega... Ja kui juba sulgudes, siis ilma jutumärkideta ka muidugi. Aga kas samuti kursiivis või mitte? --Lulu 10:09, 1 Jun 2005 (UTC)

Me oleme seda juba kord arutanud. Urmas juhtis tähelepanu sellele, et keelereeglid näevad teoste pealkirjade puhul (välja arvatud bibliograafiakirjetes) ette jutumärke. Ajakirjad ja ajalehed selle reegli alla ei käi. Teoste loeteludes ei ole tegu kirjetega, vaid loeteludega, järelikult peavad ka seal olema jutumärgid. Sellest reeglist kinnipidamist pidas Urmas oluliseks muuhulgas selleks, et kooliõpilastele mitte halba eeskuju anda.

Toimetasin nüüd asja Steven Spielbergi artikli eeskujul loetavamaks. Kursiiv ja jutumärgid originaalpealkirjades tundusid hästi veidrad. Kui eestikeelne (olemasolu korral) panna jutumärkides esikohale ja siis sulgudesse panna kursiivis originaal, jääb mulje kõige asjalikum. Annab ka info neile, kes originaalpealkirjast lähtuvad. Vähemasti minu meelest on see haaratavam ja mõnusam lugeda. :) echoecho 24. august 2009, kell 17:03 (UTC)

Meil on nii bibliokirjeid kui loetelusid. Bibliokirjed on tavaliselt artikli lõpus, täiendava info hulgas. Kas see pole mitte veidi kunstlik, neil vahet tegema hakata? --Lulu 11:46, 1 Jun 2005 (UTC)

Ma ei saa aru, miks see kunstlik on. Bibliokirje kirjeldab konkreetset väljaannet, mitte teost. Andres 12:20, 1 Jun 2005 (UTC)

Kursiivi kasutame võõrkeelse tekstilõigu puhul. Andres 10:22, 1 Jun 2005 (UTC)

Olen nõus, et eelistatav on alustada originaalpealkirjast. Tõlkimisega on nii ja naa. Kindlasti ei tohiks isetegevuslikku pealkirja panna artikli pealkirjaks. Teisest küljest, oleks ju hea, kui teaks, mida pealkiri tähendab. Saab ehk eraldi markeerida, millisel juhul on olemas levitajate poolt pandud eestikeelne pealkiri. Andres 08:51, 1 Jun 2005 (UTC)

Ja mõnikord on erinevad levitajad kasutanud erinevaid pealkirju (või kinos yks variant, videos teine)... Ja mõnikord levitaja poolt pandud pealkiri ei olegi tõlge, vaid uus pealkiri... Ja mõnikord kasutavad filmikriitikud hoopis oma varianti... Tegelikult peaks need kõik sinna originaali järele sulgudes ära märkima, kui on teada... Muidugi on ka pealkirju, mida traditsiooniliselt ei tõlgitagi, antud juhul Pulp Fiction, ooperitest meenub kohe Cosi fan tutte, jne. --Lulu 10:09, 1 Jun 2005 (UTC)

Jah, see info tuleb võimaluse korral anda. Andres 10:22, 1 Jun 2005 (UTC)