Arutelu:Puit
 | Puit oli hea artikli kandidaat, kuid ei osutunud valituks. Palun aita artiklit parandada, et selle saaks uuesti hea artikli kandidaadiks esitada. |
Artikkel esitati hea artikli kandidaadiks aga kanditatuur ei leidnud esitamise hetkel (22. august 2009) toetust ja võeti 5. septembril 2009 maha. Kui artikli seisukord on paranenud, võib selle uuesti esitada.
Ivo 18. oktoober 2009, kell 14:31 (UTC)
(Holz) ( on tulnud germaani keelsest *hulta ja indogermaani ürgkeelsest. *kl̩t’o sõnadest)
- Välja tõstetud. Andres 24. mai 2007, kell 20:17 (UTC)
"tekke(ehituse-)kiu liiki." sellest on nati raske aru saada...--Hendrix 2. august 2007, kell 17:42 (UTC)
Üritasin pisut keelt kohendada, aga sõnastus on sedavõrd puseriti ning ka kasutatud palju täiesti puiduteadusele tundmatud mõisted, et tuleks artikkel uuesti kirjutada.. Zosma 2. august 2007, kell 17:57 (UTC)
- "Puit on üpris vastupidav keemiliste ainete vastu, mis alles pH-tasemel alla 2 ja üle 9 puitu rünnata suudavad." - see lause jääb veidi arusaamatuks--Hendrix 15. oktoober 2007, kell 14:40 (UTC)
Ka puul on ju puit. Niikaua kui ta on elusa puu osa, ta pole materjal. Andres 21. jaanuar 2008, kell 04:19 (UTC)
- Sellele argumendile on tegelikult täitsa raske vastata. Aga puu saab puiduks ikkagi alles pärast surma. Kuigi tegelikult on elusas puus olemas nt maltspuit ja lülipuit, kevadpuit ja sügispuit, aga nende olemasolu saab tuvastada ikkagi pärast puu maha raiumist, kui puu moodustanud puit on juba materjal. Ma ei oskagi esimese raksuga vastata, mis siis elusas puus on. Tselluloosist, ligniinist ja hemitselluloosist koosnevad rakud ja koed äkki? Hehee, ma ei suuda praegu nii filosoofiliselt läheneda. Tegelikult tahtsin täielikult puuduvat puidutöötlemise (ja -tööstuse) teemat kuidagi arendama hakata, aga ei oska kuskilt otsast alustada. Ja siinse artikli edasisest jutust ei suutnud ennast läbi närida. Epp 21. jaanuar 2008, kell 05:03 (UTC)
- Abiks: Endel Saarman ja Udo Veibri, Kaarel Veermets, Heino Untera, Pille Peterson, Ivar Sibul, Puiduteadus, Tartu : Eesti Metsaselts, 2006 ([Põltsamaa] : Vali Press) ISBN 9985960254
- suwa 21. jaanuar 2008, kell 07:26 (UTC)
- See, kuidas millegi olemasolu saab tuvastada, ei puuduta otseselt selle olemasolu. Meil on ka siseelundid, mida keegi pole otseselt näinud. Kindlasti ei ole puit primaarselt materjal, nagu ka mitte luu ja nahk. Defineerimine on aga keeruline, sest esiteks tuleb laiemas mõttes puidu defineerimisel kasutada sõna "puitunud", teiseks aga on ranges botaanilises mõttes puit ainult seemnetaimede kambiumi tekitatud sekundaarne ksüleem. Andres 21. jaanuar 2008, kell 09:22 (UTC)
- On ka eraldi mõiste 'puitmaterjal'. Andres 21. jaanuar 2008, kell 09:36 (UTC)
- Nojah, sattusin liiga hoogu jah selle tuvastamisega. Moraal sellest, et pole vaja kõike pähejuhtuvat üles kirjutada. :) Puiduterminoloogia kasutamisel valitseb suhteliselt suur segadus niikuinii. Äkki oleks õigem elavas puus toimuvad protsesse ja erinevate kudede funktsioone kirjeldada artiklis puu, aga keemiline koostis, omadused ja kasutamine jätta siia? Omadustest tuleb ilmselt pikk jutt, sest need on väga erinevad kõikidest teistest materjalidest. Ja need puudutavad ainult puitu kui materjali. Epp 21. jaanuar 2008, kell 23:23 (UTC)
Oot, et kasvav puit polegi materjal?? Paluks definitsiooni, mis asi see materjal on siis. Materjal = aines (ld. materialis - aineline). Samuti on materjalid puidu põhilised koostisosad, ehk siis süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik jne.
- aatomeid vast võiks materjaliks nimetada Maailma Looja, kui ta võtab peotäie ühtesid aatomeid ja peotäie teisi aatomeid...--Hendrix 26. jaanuar 2008, kell 18:14 (UTC)
Sry, allkiri jäi puudu.Uku 26. jaanuar 2008, kell 16:43 (UTC)
- Minu meelest on materjal see, millest inimesed midagi valmistavad. Sõna etümoloogia ei ava veel sõna tähendust. Andres 26. jaanuar 2008, kell 16:48 (UTC)
Eeldus, et sõna arusaadavus kasutuskäibes muutunud on, ei sunni järeldama, et peaksime entsüklopeedias seda võimendama. Materjal ei ole tooraine sünonüüm. Antud artikkel tuleks aga avalikust kasutusest eemaldada. No ei saa ainult sõnaraamatut kasutades erialast teksti kirjutada. Vaadake või joonist - aastaring on nimetatud säsikiireks, kuigi iga vähegi puidu ehitust tundev kodanik teab et need omavahel risti asuvad. Uku
- Millise allika põhjal saaks Sinu väidet sõna "materjal" tähenduse kohta kontrollida? Mul ei ole palju teatmeteoseid. ENE 1. väljaandes puudub artikkel materjali kohta ja materjali definitsiooni ei ole. ÕS-is, mis muidugi sõnade erialaseid tähendusi õigesti kirjeldada ei pruugi, seda sõna ei seletata. EKSS-is, mis muidugi ei ole esmaallikana autoriteetne, omistab sellele sõnale mitu mitu tähendust, kusjuuures siin on relevantsed kaks esimest: 'see, mis on vajalik millegi valmistamiseks, tootmiseks, ehitamiseks jne' ja 'aine'. Mõlemad on ebamäärased, nii et see meid palju edasi ei vii. Meie artikkel Materjal nähtavasti täpset definitsiooni ei anna, aga vaatame näiteks saksa vikipediat: de:Material. Seal on materjalide hulka lisaks toorainetele arvatud ka muid asju, näiteks ehitusdetaile, põhitunnuseks on aga see, et materjalidest alles tuleb midagi teha, mida otseselt tarbida saab. Igatahes puit saab tooraineks alles siis, kui puu on langetatud. Kui Vikipeedia pole piisavalt autoriteetne, siis võtame Meyeri leksikoni veebiväljaande ([1]): zur Ausübung einer Tätigkeit oder zur Herstellung von Erzeugnissen benötigter Ausgangsstoff (Roh-, Hilfs- oder Betriebsstoffe sowie in den betrieblichen Produktionsprozess einfließende Halb- und Fertigfabrikate), 'mingi tegevuse sooritamiseks või mingite toodete valmistamiseks vajatav lähteaine (edasi ei oska täpselt tõlkida, aga lisatakse ka tootmisprotsessis kasutatavad pool- või valmistooted)'. Andres 26. jaanuar 2008, kell 18:26 (UTC)
- Mõnes teises tähenduses on "aines" tõesti "materjali" sünonüüm (ülaltoodud tähenduses mitte). Seda aga ei saa põhjendada etümoloogiaga, vaid reaalse sõnakasutusega. EKSS-i järgi võib "materjal" olla ka 'millegi aluseks või tõestuseks olevad andmed, faktid, teatmed, ka esemed, allikad, dokumendid vm aines'. Samuti nimetatakse geoloogias settekivimite murendit nii materkaliks kui ka aineseks. Andres 26. jaanuar 2008, kell 18:34 (UTC)
- Nähtavasti on põhiosa sellest artiklist saadud saksa vikipeediast tõlkimise teel. Võimalik, et on valesti tõlgitud, ja võimalik, et originaalis on vigu. Kas leiad, et tekst on nii kõlbmatu, et seda ei saa parandada, või seal pole midagi säilitamisväärset? Sa võiksid siis ju parandada, või kui anna, kas või midagi kõlblikku siia kirjutada.
- Jah, "säsikiired" on tõesti vale tõlge. Kuid saksa keeles on seal Jahresringgrenze, mitte Jahresring, ja need on kindlasti erinevad mõisted. Andres 26. jaanuar 2008, kell 18:43 (UTC)
- Materjaliteaduses on arvatavasti teistsugune materjali definitsioon, aga seda minu käsutuses praegu pole. Andres 27. jaanuar 2008, kell 10:29 (UTC)
Materjali definitsiooni üritan, kui töö homme vähegi aega selleks jätab, TTÜ Puidutöötlemise Õppetooli pealikult, Hr. Kapsilt, välja meelitada. Mis aga artiklisse puutub, siis parandusi tehes saaks selle ehk söödavaks teha asja juba tundvatele inimestele, kuid infot otsiv, alles puidutöötlemise algteadmisi omandav õpilane/tudeng/asjaarmastaja, ei saa küll õiget pilti. Parem oleks originaaltekst kirjutada (või väga läbimõeldult tõlkida), milles mõte jookseks samal tasemel lugeja omastamisvõimega. Uku 27. jaanuar 2008, kell 16:41 (UTC)
- Kas Sina kirjutaksid uue teksti? Karta on, et tõlge ei ole tehtud asjatundliku inimese poolt. Andres 27. jaanuar 2008, kell 17:17 (UTC)
- Ütleme siis nii, et meil on kaks eesmärki. Kõigepealt tuleks saavutada see, et jutt on õige, seejärel mõelda, kuidas seda võimalikult arusaadavalt esitada (muidugi võivad teisel etapil tekkida uued vead, aga nende parandamine peaks hõlbus olema). Andres 27. jaanuar 2008, kell 17:19 (UTC)
Sain Hr. Kapsilt vastuse - materjal on tõesti see, mis on vajalik millegi tootmiseks, valmistamiseks, ehitamiseks. Samas väitis ta, et puu muutub puiduks alles pärast langetamist. Nii et puit on siis ikkagi materjal :). Üritan mingit selgust siiski asjasse tuua.
no nii, mina olengi selline viki tarbija, kellele neid artikleid peab arusaadavaks tegema: täielik võhik, kes peab tegelema toodetele kirjelduse lisamisega, vahel piisab paarist sõnast, aga tahaks, et see paar oleks õige. noh ja nii ma siia sattusin otsides vastust, kas laud on kummipuust või kummipuu puidust või kummipuidust(viimane on ilmselgelt jabur). sama käib ka männi ja tamme kohta ja ka nn kõvapuidu kohta, millest eesti keeles üldse midagi pole. oleks väga tänulik kui keegi suunaks mind eestikeelsetele lehtedele. inglise keeles oskan ise ka lugeda, spetsiifilist teemat tõlkida ma ei täi. aitäh juba ette.
- Mina ütleksin "kummipuu puidust", "männipuidust". Ei oska ka tõesti soovitada ühtki eestikeelset lehte. --Epp 7. juuli 2010, kell 18:31 (EEST)
- Epp on asjatundja, võid tema käest küsida. Andres 7. juuli 2010, kell 18:38 (EEST)
Abahhipuu[muuda lähteteksti]
Mitte abahhipuu vaid vääris-obehhepuu - http://taimenimed.ut.ee/cgi-bin/taimenimed.cgi?query=Triplochiton+sclerox&lang=ld