Arutelu:Puidutöötlemise mõisteid

Siin peaks eristama puidutöötlemisviise pinna viimistluse viisidest.Akra 10. veebruar 2008, kell 20:29 (UTC)

Jah, ma mõtlesin ise ka, kust otsast alustada. Aita siis! Algul plaanisin ainult lõiketöötlusest loendit teha, siis mõtlesin, et võiks juba kõigi seotud mõistete loendi teha. Aga tegin alustuseks nii, et lihtsalt kuskilt hargnema hakkaks, sest puidu töötlemisviis on ju ikka viimistlemine ka. Samas on vaid üksikud neist mõistetest sellised, mis käiksid tingimata AINULT puidu kohta. Üritan esialgu kuidagi süsteemselt läheneda. Näiteks kategooriate määramisel tekib siin veel see nüanss, et osa töötlusviise on kahtlemata eelkõige tööstuslikud, osa aga pigem käsitöö. --Epp 10. veebruar 2008, kell 21:43 (UTC)

Tegelikult tahtsin öelda, et minu arvates ei pea neid eristama. "Töötlemisest" võib ilmselt mitut moodi aru saada, aga isegi siin toodud pooliku määratluse järgi tähendab see mh detaili omaduste muutmist. Ja seda viimistlemine igatahes teeb. --Epp 10. veebruar 2008, kell 22:20 (UTC)

Sa panid pooled ju ise paika. Esiteks on materjal. Teiseks detail, mis on läbinud töötlemise, see tähendab on muudetud tema kuju, pinda või ka ainult saetud parajaks. Kolmandaks me viimistleme selle detaili pealispinda, kuid ei muuda enam tema kuju. Vanasti ei loetud viimistlust (kruntimine, värvimine jms.) töötlemise alla, võibolla praegu on asi ümber defineertud. Vanasti kuulus küll töötlemise alla immutus vaakumkambrites ja muu sügavimmutus, kuid mitte värvimine.Akra 11. veebruar 2008, kell 06:50 (UTC)

Sa saad ju aru küll, miks ma selle nimekirja tegin – et koondada kokku teatud hulk seotud mõisteid. Puidutööstusega seotud loendiks ei tahtnud ma seda nimme nimetada. Muidugi oleks nimekirjale ka huvitavama nime võinud panna, näiteks: Puidu, puitmaterjalide, puidust ja puitmaterjalidest toorikute, detailide ja nende pinna töötlusviiside loend, või: Puidust ja puitmaterjalidest toodete valmistamiseks vajaminevate töötlusviiside loend. See ei olegi minu meelest siin praegu oluline. Loendid võib mis tahes hetkel sobivamas vormis ümber kujundada, eristades tegevusi mis tahes tunnuste alusel.

Võib-olla tõesti keegi väidab, et materjali (tooriku) pinna töötlemine ei ole selle materjali töötlemine. Minugipoolest. Paljusid materjale näiteks lamineeritakse – kas see on nende materjalide töötlemine või mitte? Millises rollis on töödeldav objekt – kas ta on materjal või on ta toorik? Mis hetkel lakkab toorik olemast materjal? Kas puittoorikute töötlemine teel toote saamiseni on kuni lõpuni puidutöötlemine? Mul on kahtlus, et puidutöötlejad ei ole selle üle ka eriti mõelnud ega sellist aspekti oluliseks pidanud. Ja miks immutamine kvalifitseerub, aga õlitamine või peitsimine mitte? Kui mina õlitan oma põrandat, siis ma igatahes arvan, et tegu on puidu töötlemisega. Ja ilmselt ei tohiks siis ka toodete koostamist liigitada puidutöötlemise alla. Seega tegelikult ka näiteks mitte spoonimist. Ma olen nõus, et nt värvimine või lakkimine muudab eelkõige tooriku pinna omadusi. Aga puittooriku töötlemiseks nimetaksin ma seda ikkagi. Ja minu meelest ei ole viimistlusse saabuv toorik veel detail, mis on töötlemise läbinud. Tema töötlemine jätkub, ja toorikust saab detail alles siis, kui temaga rohkem enam midagi ei tehta. --Epp 11. veebruar 2008, kell 21:23 (UTC)

Aitaks ka esimese lause põhjalikumaks muutmine. Andres 12. veebruar 2008, kell

05:04 (UTC)

Arvan, et enne kui artiklis midagi muutma hakkame tuleks selgeks rääkida mõisted puidutöötlemine, koostamine ja viimistlemine pärast seda saame alles üheselt väita, ka mina, mis kuhu kuulub. Ja ka puitmaterjal. Akra 12. veebruar 2008, kell 08:39 (UTC)

Lugesin siin mõningaid teatmeteosei EE tehnikaleksikon ja pudukäsiraamatuid, mis käepärast olid. Minu arvates tuleks see artikel ümber nimetada Puidutehnoloogiliste mõistete loend siis kuuluvad kõik mõisted siia, kuni tselluloosini välja. Puidutöötlemine on kitsam mõiste. Mida arvate.Akra 12. veebruar 2008, kell 08:58 (UTC)

Pealkiri võiks sel juhul ikka olla Puidutehnoloogia mõisteid. Andres 13. veebruar 2008, kell 07:05 (UTC)

Ma vist jätan selle teema praegu rahule ja ärgitan järgmisel koosolekul TTÜ Puidutöötlemise õppetooli terminoloogiakomisjoni täpselt määratlema, mis siis ikkagi on puidutöötlemine ja mis puidutöötlemise tehnoloogia. Minu arust millegi tegemise tehnoloogia on pigem kitsam mõiste kui see tegemine ise, sest käsitleb meetodeid mingite konkreetsete osategevuste sooritamiseks. Puidutehnoloogia mõistet ma ei kasutaks üldse, sest tehnoloogia on ikkagi seotud millegi tegemisega. Olen kogenud, et puidutöötlemise teemal on täiesti võimatu ilma tülita välja öelda kas või ühtainsat lauset.:-) Loomulikult ei ole kellelgi sõnade kasutamise monopoli, ja sageli on väljendumisviisi valimine rohkem maitseasi (nt klassikaline haamer vs vasar) ning üheselt kasutatavaid mõisteid pole tihti olemas. Minu meelest ei ole midagi halba selles, kui kasutatakse sünonüüme. Ühtki ammendavat käsiraamatut eesti keeles ilmunud pole ja ka puidutöötlemisega praktiliselt ja teoreetiliselt seotud inimesed kipuvad omavahel vaidlema. Aga näiteks tselluloosi tootmiseks tuleb ju igal juhul puitu töödelda. Aga tahan ikkagi üle korrata, et tegin selle loendi selleks, et asi kuskilt edasi hargnema hakkaks. Kõigi puidutöötlemise mõistete kohta plaanisin eraldi loendi teha. --Epp 12. veebruar 2008, kell 16:45 (UTC)

Kui on tegemist sünonüümide või homonüümide, peame hoolitsema selle eest, et artikli juurde võiks jõuda iga sünonüümi juurest, ning tegem,a homonüümidele vastavad eraldi artiklid. Terminoloogia küsimusi me ei pea ise otsustama. Andres 13. veebruar 2008, kell 07:05 (UTC)

See võimalus TTÜ's terminoloogia üle arutad on igati hea. Aga ära võtta neid meiepoolseid arutelus toimunud teemaarendusi isiklikult. Need ei ole mitte kellegi poolt niimoodi mõeldud. Pigem on nende eesmärk konsensus, mis ongi vajalik selleks, et edasi minna. Sama toimub ka teiste artiklite juures, kui on eriarvamused. Viimane näide minu praktikast Arutelu:Luud ja sellega seotud artiklid. Kui küsimusega TTÜ'sse lähed, siis üks asja alustest ongi mida see õppetool õppetab oma põhiprogrammi raames ja mis on eriala toetavas osas.

Sorry, kui see kostis nii, nagu oleksin ärritunud, tegelikult püüdsin lihtsalt kõva häälega arutleda, mitte üldse absoluutset tõde kuulutada. Paljud asjad ongi ilmselt siiani üheselt määratlemata, paljude asjade puhul on vanad meistrid ja uue aja teoreetikud eri meelt. Olen tegelikult puidutöötlemise tehnoloogia insener, ja muuhulgas olen ma ise selle alltoodud Puutöömeistri käsiraamatu tõlkinud. Ja ega enne selle tõlkimist ei teadnudki, kui palju erimeelsusi võib mõnest pisiasjast tekkida (näiteks kas või sellest, kas "puutöö" ja "puusepa" asemel ei peaks ütlema "puidutöö" ja "puidusepp"). Ja mõnes mõttes tänu vaidlustele selle tõlkimise käigus sattusin ka puidu õppetooli terminoloogiakomisjoni. Aga puidutöötlemistehnoloogia on määratletud nii – "talitlusviis (menetlus) puitmaterjali tooteks või detailideks töötlemisel". Ma siis kasutan edaspidi seda väljendit, kuigi tundub kohmakas. Puidu kui materjali töötlemise (aga mitte puidutöötlustehnoloogia) seisukohalt on vaieldavad ilmselt peamiselt värvimine ja lakkimine, ja ainult nende pärast ei tahtnud ma loendi pealkirja liiga keeruliseks teha, sest siis ei saaks sellest enam mitte keegi aru. Kaotan parem selle eraldi töötlusviiside loendi ära ja püüan uuele mingi suhteliselt kõikehõlmava pealkirja panna. Masinaehituse loendiga on märksa lihtsam, seda ilmselt keegi kodus ei harrasta :-), aga puutöö puhul on mõisteid, mida ei sobiks minu meelest näiteks puidutööstuse mõistete alla liigitada. --Epp 13. veebruar 2008, kell 14:36 (UTC)

Tore, et mõistmisega probleemi ei ole. Igati tore oleks, kui asjatundjad selle terminoloogia paika panevad ja siis saaks vikis selle juba õigemini, täpesmini kirja panna, kui teised teatmeteosed seda tänaseni annavad. Teiseks kuna sul on lühem viki kogemus, vähemalt selle nime all, siis kui tead et sul on kinlalt õigus põhjenda, ja veelkord põhjenda, ja üldiselt tõde võidab.

Ära loendit ära kaota, tühi koht on hullem. Küll see terminoloogia ka paika saab.

Näiteks EE 7 lk 511 puidutehnoloogia puitmaterjali puittooteiksvõi -detailideks töötlemise tehnoloogia Laiemas tähenduses hõlmab p. nii puidu mehaanilise kui ka keemilise töötlemise ning paberi ja tselluloositootmise tehnoloogia. ..... terve artikel lahtiseletustega. Lakkimine ja värvimine olidki need asjad mille pärast teemat alustasi, tundusid kuidagi väärad puidutöötlemis loendis.Akra 13. veebruar 2008, kell 19:24 (UTC)

Mõtlesin tegelikult, et teisaldaks loendi siis näiteks sellise nime alla: "Puidutöötlemistehnoloogiaga seotud mõistete loend" ja koguks sinna siis tõesti kõik mõisted, mis vähegi selle teemaga seotud. Tundub, et "puidutehnoloogiat" ja "puidutöötlemise tehnoloogiat" kasutatakse paralleelselt, aga see esimene variant tundub kuidagi kõnekeelsem ja ehk ebakorrektsem. --Epp 13. veebruar 2008, kell 20:39 (UTC)

Pealkiri peaks siis olema kas "puidutehnoloogia mõisteid" või "puidutöötlemise tehnoloogia mõisteid". Mina eelistaksin küll esimest, sest teine on kohmakam. Andres 14. veebruar 2008, kell 06:05 (UTC)

Kirjandus[muuda lähteteksti]

tööriistade kirjelduse leiab raamatust Puutöömeistri käsiraamat,

mille autorid on Albert Jackson ja David Day,
ISBN 998571511X ja ISBN 9789985715116
suwa 13. veebruar 2008, kell 06:53 (UTC)

Puudub lehekülg Puidutöötlemise tehnoloogia. Andres 15. veebruar 2008, kell 07:42 (UTC)

Kuidas on kombeks, kas igast märksõnast peaks tulema tingimata omaette artikkel? Või võib näiteks puidu niiskusega seotud mõisted ümber suunata artiklisse "puidu niiskus" ja kirjutada kõigist korraga (sest niiskuse artiklis tuleb neist niikuinii kirjutada)? --Epp 15. veebruar 2008, kell 12:43 (UTC)

Meil ei ole selles suhtes kindlaid reegleid.

Praegusel juhul on aga juba selle lehekülje leitavuse huvides vajalik et oleks ka artikkel "Puidutöötlemise tehnoloogia".

Minu isikliku arvamuse järgi peaks, kui vähegi võimalik, olema iga mõiste kohta eraldi artikkel. Andres 15. veebruar 2008, kell 13:13 (UTC)

"Puidu niiskus" aga ei ole võib-olla eraldi mõiste, mistõttu sellest saals kirjutada artiklites Puit ja Niiskus. Kui tegemist on eraldi mõistega või pikemat käsitlemist vajava teemaga, siis see võiks olla ka eraldi artikkel. Ma ei tea, mis need puidu niiskusega seotud mõisted on, aga nende kohta võiks ikka teha ka eraldi artiklid. Andres 15. veebruar 2008, kell 13:15 (UTC)

Kas trahhee all on siin mõeldud juhtsoont? Andres 15. november 2008, kell 07:53 (UTC)

Jah. Muutsin ära. --Epp 15. november 2008, kell 10:16 (UTC)

Kas Paber ja papjeemašee ei käi siia? Andres (arutelu) 5. mai 2017, kell 15:14 (EEST)[vasta]