Arutelu:Polüteism

Arvan, et pealkirjad "Egiptuse jumalad" ja "Kreeka jumalad" ei ole head. Nende asemel võiks olla "Vanaegiptuse jumalad" ja "Vanakreeka jumalad" ning "Vanaegiptuse jumalate loend" ja "Vanakreeka jumalate loend". Andres 07:07, 17 Sep 2004 (UTC)

pole nõus üldistusega:

Enamik maailma usundeist on või on olnud polüteistlikud. Eriti tänapäeval (tänu füüsikalisele maailmapildile) on polüteism igand ehk mütoloogia valda kuuluv nähtus. Ats 21:48, 16 Feb 2005 (UTC)

Sa vastad fakti konstateeringule hinnanguga, mis ei ole selle faktiga vastuolus. Pealegi on arusaamatu, kuidas füüsikaline maailmapilt just polüteismile vastu räägib. Samuti ei ole selge igandi ja mütoloogia vaheline seos. Andres 23:16, 16 Feb 2005 (UTC)

Mis on fyysikalisel ilmapildil tegemist jumalaga? Kvantmehhaanika rajajate seas oli nii kristlasi kui ateiste, selle baaskontseptsioonide päritolust rääkides on aga viidatud näiteks taoismile. Miks mytoloogia igand on? Meie kaasaegne mytoloogia elab ja õilmitseb, trykitakse selleteemalisi teatmeteoseidki. Ka on olemas monoteistlik mytoloogia (lastelegi arusaadavad inglid, keerubid jms pudulojused, rääkimata legendilademeist pyhakirjades ja nende ymber või igapäevases usueluski). Polyteism ei paista kuhugi kaduvat, hinduism ja šinto on rõõmsalt alles, rahvabudism levib pareminigi kui filosoofiline ja uuspaganlus yha laieneb (wicca, asatru, maa- ja taarausk jms); ma ei ole endagi kadumist märganud, nii et ju on lisaks polyteismile ka polyteiste. Nagu näeme, ei saa isegi pyha lihtsameelsust väljasurnuks pidada. Igand võin kyll olla, aitäh komplimendi eest. --Oop 15:42, 17 Feb 2005 (UTC)

Egiptuse v Kreeka jumalused? ka selline sõnamoodustis (jumalused) on eesti keeles olemas, st mitte päris jumal(ad) kuigi pigem on nad vaimud ehk füüsikaliste jõudude (poeetilised) nimed. Uku Masing arvab nii Ats 16:06, 17 Feb 2005 (UTC)

Kas Uku Masing surnud peast enam midagi arvab või ei, on vaieldav. Omal ajal on ta mitmesuguseid seisukohti avaldanud, seda kyll. "Jumalus" on praktiliselt kasutusel "jumala" deminutiivina, mille abil antakse mõista, et ega need polyteismis kummardatavad nähtused ikka päris jumalad pole; nõukogudeaegne kirjandus on kyll mõlemad enam-vähem võrdsustanud, kuna klassiteadliku marksisti jaoks polnud neil kahel kategoorial suurt praktilist ega tõeväärtuslikku vahet, aga nyyd tuleb see eristus monoteistlikus kasutuses myhinal tagasi. (Kui tihti võib leida kristlikus tekstis Issanda kohta sõna "jumalus"?) Et eestikeelne sõna "jumal" ei ole etymoloogiliselt monoteismiga kuidagi seotud, julgen seda täies sydamerahus edaspidigi ka polyteismi kontekstis pruukida. Pigem võiks piirduda monoteistliku ja polyteistliku jumalamõiste eristamisel niigi levinud kombega transtsendentset omnipotentset ainujumalust suurelt jotistada, tegelikult on vahe enamasti niikuinii kontekstist selge. Väide, et "kreeka jumalused on vaimud ehk füüsikaliste jõudude poeetilised nimed" tähendab, et kas 1)kreeklased pidasid oma jumaluste all silmas fyysikalisi jõude (mis on vahva yldistus ja sobib ehk mingisse eklektilisse uusplatonismi, kus jumalused on pigem kujustamisotstarbelised dialektilised fiktiivpersoonid või siis vähemalt ylimalt filosofiseeritud religioonitajju, kuna selline "pidamine" tähendab jumaluste metaforiseerimist - kust tulevad sel juhul lood ringihooravatest ja tylitsevatest fyysikalistest jõududest?) või 2)kreeka jumalused on reaalselt eksisteerivate vaimude ehk fyysikaliste jõudude nimed, mil/kel pole midagi pistmist kreeklaste arvamusega, nii lihtsalt ongi (mispuhul tekib kysimus, miks me yldse fyysikas mingitest abstraktsetest mõistetest räägime, kui võiks kylgetõmbejõu asemel "Eros" ytelda, aga samuti ka, miks kreeklased - kui nad kõiki neid jõude nii hästi tundsid ja eristasid - ise kvantmehhaanikat ei ehitanud, pytagoorlastele oleks see numbritega mängimine meeldinud). Mõlemad võimalikud tõlgendused demonstreerivad peaasjalikult seda, mil määral Masing oma originaalsuspyydest hoolimata oli siiski kinni 19. sajandi luterliku võrdleva usuteaduse kahtlase väärtusega kontseptsioonides. Ei midagi muud. Sõnal "jumalus" ma iseseisvat terminoloogilist väärtust ei näe, selle jõuline läbisurumine oleks nii või teisiti kunstlik. --Oop 17:24, 17 Feb 2005 (UTC)