Arutelu:Plasma

Artiklis ei tohi olla sellist suurt massi ingliskeelset teksti. Mul ei õnnestunud praegu seda kõike ära peita, palun sellega midagi ette võtta. Adeliine 7. november 2011, kell 19:59 (EET)

Vabandan, et artikli kirjutamine/tõlkimine on pikale veninud. Kindlasti pole plaanis jätta artiklisse ingliskeelset sisu. Viivitus tekkis, kuna jäin lugema teemakohast eestikeelset kirjandust, et artiklis kasutatav terminoloogia oleks korrektne ja mitte omalooming. Quibik 7. november 2011, kell 20:30 (EET)

Retsenseerimisel lähtusin hetkel olemasolevast eestikeelsest tekstiosast. Artikkel on sisukas ja põhjalikult koostatud. Pikkus ületab etteantud normi mitmekordselt, pilte on samuti piisavalt. Olulisemad võrdlused ja loetelud on esitatud tabelite kujul, mistõttu on tekst kergemini mõistetav ning tähtsamad punktid on selgelt välja toodud. Väliseid autoriteetseid allikaid on kasutatud piisavalt ning viited ja märkused on samuti korralikult vormistatud. Keelelise kvaliteedi üle ei samuti kurta, vigu on nii pika teksti kohta suhteliselt vähe, aga tooksin välja mõned vead/ebakõlad/lohakusvead, mis silma torkasid:

1. Plasmal leidub tahkiste, vedelike ja gaasidega võrreldes võrdlemisi erinevaid omadusi. Parem oleks: Plasmal on … omadusi. Samuti kõlab natuke kohmakalt: …võrreldes võrdlemisi erinevaid omadusi…; “võrdlemisi” võiks asendada mõne muu sõnaga või üldse ära jätta.

2. Plasma on universumis tavaaine kõige levinumaks agregaatolekuks, millest enamik eksisteerib hõreda galaktikatevahelise plasmana ja tähtedes. Enamik – kasutatakse koos selle sõnaga, mille kohta ta käib. Siin kontekstis peaks olema enamus.

3. Laengute liikudes tekitavad nad elektrivoolu, mis tekitab omakorda magnetvälja, mille kaudu osakesed mõjutavad teineteist. Teineteist sobiks seljuhul, kui osakesi on tõesti ainult kaks, aga kui neid on rohkem, siis oleks parem: üksteist.

4. Elektronide plasmasagedus on elektron-neutraalne põrkesagedusega võrreldes suur. Elektron-neutraalne omastavasse käändesse - neutraalse.

5. Kui see tingimus on täidetud on plasma kvaasineutraalne. Puudub koma - ..täidetud, on..

6. Sõltuvalt elektronide, ioonide ja neutraalsete osakeste tempuuride vahekorrast… Temperatuuride

7. Termilistes plasmades omavad elektronid ja rasked osakesed sama temperatuuri. Kas temperatuuri saab omada?

8. Sellest tuleneb oluline "kvaasineutraalsuse" mõiste, mis ütleb, et negatiivsete laengute tihedus on suurte ruumalade peale ligikaudne võrdne positiivsete laengute tihedusega… Ligikaudu võrdne või ligikaudne

9. Potentsiaalide ja elektriväljade suuruse määramiseks peab kasutama muud viisi kui lihtsalt summarse laengutiheduse ledimine. Leidmine

10. Plasma füüsikaliste suuruste parameetrite tabelis võiks ühikute nimetused asendada lihtsalt tähistega (sekund – s, tesla – T jne), samuti plasma-ja gaasioleku võrdluse tabelis (kV/cm)

Kõige suurem probleem artikli juures on suur ingliskeelse teksti hulk. Saan aru, et tõlkimine võtab aega, kuid eestikeelset teksti võib ju lisada lõikude kaupa, kuni ülejäänud osa on ka esitamiseks valmis. Vikipeedia sisu peaks siiski olema emakeelne. Siselinke on piisavalt, olulisemad mõisted on defineeritud või siselinkidega varustatud. Ülesehitust on raske hinnata, kuna artikkel pole veel täielikult valmis, aga mainin ära, et ajaloo alalõik võiks olla pigem alguses (sissejuhatuse järel).

Üldpilt on siiski hea! Kui artikkel saab lõpuni tõlgitud, siis on tegemist väga põhjaliku käsitlusega sel teemal. --Helen807 10. november 2011, kell 20:04 (EET)