Arutelu:Pauli printsiip

Pealkiri võiks ehk olla "Pauli printsiip". Andres 6. juuni 2006, kell 17.05 (UTC)

Ei tea. Eesti keeles on ikka olnud "Pauli keeluprintsiip". --Lulu 16. aprill 2007, kell 10:02 (UTC)

Minu meelest on olnud just "Pauli printsiip". Ka ENE 1. väljaandes on nii. Andres 16. aprill 2007, kell 20:05 (UTC)

Google annab 28 korda "Pauli printsiip", 18 korda "Pauli keeluprintsiip". Andres 16. aprill 2007, kell 20:07 (UTC)

Printsiip on väga oluline, sest ta seletab miks materiaalsed objektid ei saa minna läbi teineteise, kuigi väljale ja kiirgusele võivad nad olla läbitavad.

Võtsin selle väljas, sest praeguses sõnastuses ta rohkem tekitab küsimusi , kui selgitab midagi. Ja mis tähendab "materiaalne objekt"? Pole arusaadav, kuidas Pauli printsiip seda seletab. Andres 5. mai 2007, kell 11:21 (UTC)

Minu arusaamise järgi on siiski tegemist väga olulise omadusega. Loen Rein-Karl Loide raamatust Sissejuhatus kvantmehaanikasse (peaks olema leheküljel 79), et elektronide (iga "materiaalne objekt" Maal koosneb ju ikka aatomitest, millel elektronid elektronkattena üldjuhul asendamatud) paiknemise ergastamata aatomis määravad kaks printsiipi: 1) Energia miinimumi printsiip. 2) Pauli keeluprintsiip. Esimene neist on omane kõikidele füüsikalistele süsteemidele, sealhulgas ka aatomitele. Edasi jätkab autor umbes sellise mõttega: Aatomis on elektronide jaoks kõige madalama energianivooga esimene orbitaal (s-orbitaal). Siis võiks mõelda, et kõik elektronid, mis on nö prootonite laengu poolt aatomisse tõmmatud, tahaksid sinna kõige madalama energiaga olekusse (s-orbitaalile) minna. Aga see ei saa juhtuda. Seda nö keeldu kirjeldabki Pauli keeluprintsiip (samas ruumiosas/orbitaalil ei saa olla täpselt samade kvantarvudega elektroni). Kvantarvud n, l ja m saavad olla samad aga siis neljas kvantarv - spinn peab olema erinev ja sellega ongi orbitaal täis, rohkem elektrone sinna ei mahu, nad peavad asuma kõrgema energiaga orbitaalile (millel on ka osaliselt juba teised kvantarvud). Nii täituvad aatomi orbitaalid järjekorras väiksema energiaga orbitaalist alates (Aufbau printsiip), toetudes Hundi reeglile. Seetõttu ei saa aatomeid üksteise sisse suruda (saab aga selleks on vaja ülisuurt energiat, näiteks kui supernoova plahvatuses prootonid ja elektronid ühinevad neutroniteks ja tekivad kas neutrontähed või mustad augud) ja Pauli printsiip on see, mis selle toimumist keelab. Muidugi toetab seda samanimeliste laengute (eletronide) omavaheline tõukumine. Artiklis võiks see teema korrektses sõnastuses käsitletud olla.--Nimelik (arutelu) 22. detsember 2022, kell 15:34 (EET)[vasta]

Mis on osake? Andres 12. jaanuar 2008, kell 21:41 (UTC)