Arutelu:Pastlad

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Egas kalosside pasteldeks nimetamine neist veel pastlaid tee. Ettevaatust täiendustega, kui funktsionaalse lugemisoskusega on probleeme. 193.40.10.180 22. aprill 2014, kell 21:03 (EEST)[vasta]

Maainimesed on viimasel ajal nahast pastalde kõrval hakanud tarvitama ka kummpastlaid, mis märksa odavamad (nahast umbes 2 kr., kummist ainult 50–60 senti paar). Kummi tarvitamise tõusu tõttu on väiksemad nahatöösturid sattunud raskesse seisukorda. Nad ei saa enam müüa oma saadusi. Abi saamiseks on nad juba pööranud majandusministeeriumi poole. Millest järeldab funktsionaalne lugemisoskus, et kummpastlateks nimetatakse siin tingimata kalosse, mitte näiteks puukingi? Ega materjal üksi ei muuda jalanõud kalossiks. Või peab järeldama, et 1931. aastal oli kaloss Eestis nii tundmatu asi, et selle jaoks ei olnud oma nimegi? --IFrank (arutelu) 22. aprill 2014, kell 21:34 (EEST)[vasta]
Laiemas tähenduses nimetatakse kalossideks igasuguseid madalaid kummist jalatseid. Millistest kummist jalatsitest ajalehes täpsemalt juttu oli, ei tule siit välja. Ükskõik, kas täpne väljendus polnud selles ajalehenupus eesmärk või kas tollal oli kalossi kohta selline sõna kasutusel või kasutati sõna ülekantud tähenduses, ei kõlba see ajalehenupp kuidagi lisatud väite allikaks. 193.40.10.180 22. aprill 2014, kell 21:57 (EEST)[vasta]
Kalossid on kummist jalanõud, mida kantakse kingade peal märja ilmaga. Kalossid on nahk-või viltjalatsite peal kantavad kummijalatsid , mille kinniseks on tõmblukud, pandlad, rõhknööbid. --IFrank (arutelu) 22. aprill 2014, kell 22:09 (EEST) Näiteks selline pealkiri samast ajalehest: Kalossid kadusid ukse tagant. Sõnumed, 7. jaanuar 1932, nr. 4, lk. 3. --IFrank (arutelu) 22. aprill 2014, kell 22:48 (EEST)[vasta]
Kitsamas tähenduses küll. Et tollal sõna kaloss ei kasutatud, seda ma ei väitnud. Olulisem on siin, mis on pastlad. Kuna ajalehenupus nimetatakse pasteldeks midagi muud kui see, mida tavaliselt sellena mõistetakse ja kuna ajalehenupp pole autoriteetne allikas ega esita antud juhul teadmist autoriteetsel viisil, siis sellepärast ka tühistasin. (Enne uuesti tühistamist oleks hea arutelusse piiluda.) 193.40.10.181 23. aprill 2014, kell 21:41 (EEST)[vasta]
Ma tühistasin, sest tegemist oli viidatud väitega. Nüüd lugesin arutelu läbi ja arvan, et võib-olla tõepoolest on selle väite sisu liiga lai, st. selle viite põhjal ei saa nii laia väidet esitada. Äkki sobiks, kui sõnastada see nii, et rõhk oleks sõnakasutusel. Näiteks: "Hilisemal ajal on kasutatud sõna pastlad (kummpastlad) ka kummist valmistatud jalatsite kohta". Taavi (arutelu) 23. aprill 2014, kell 22:06 (EEST)[vasta]
Kui kummist tehtud pastlaid nimetatakse pasteldeks (mitte näiteks kummikuteks või stilettodeks), on vahe ainult materjalis (mida tahtsin rõhutada, et pastlaid ei tehta ainult nahast), mitte tegumoes. Selliseid kummist pastlaid tehti näiteks autorehvidest kuni 1950. aastateni (on mingis ERM-i aastaraamatus kirjutatud, mida mul peas ei ole, aga ma tean). Nõukogude Liidus tegid näiteks vangid selliseid jalanõusid käepärasest kummimaterjalist (kuidas neid nimetada?). Viimase muudatusega muutus lause kohtlaseks ja mittemidagiütlevaks (slängis võib pastel tähendada mida tahes), nii et kustutasin selle üldse. Nii palju jama ja vaidlust ühe väikese ratsionaalsena mõeldud lause pärast. --IFrank (arutelu) 24. aprill 2014, kell 22:28 (EEST)[vasta]
Minu seisukoht on, et selle ajaleheteksti lõigu põhjal ei saa teha järeldust, et see, mida valmistati, oli (kummist) pastel. Võib-olla oli tegemist lihtsalt kujundliku väljendusega. Võib-olla ei olnud nende kummist jalatsite kohta muud nime ja siis kasutati kuju sarnasuse alusel sõna pastel. Täiesti võimalik, et tegelikult valmistatigi kummist pastlaid, kuid siis oleks vaja paremat allikat selle toetuseks. Samas pole kummist pastlad ka üldtuntud teadmine, seega viidet oleks vaja. Taavi (arutelu) 24. aprill 2014, kell 22:52 (EEST)[vasta]