Arutelu:Padaemand

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Tõstan siia. Vb läheb midagi kunagi kellelgi vaja. --Mona 30. oktoober 2011, kell 16:14 (EET)

Pjotr Tšaikovski tõi vene ooperile maailmakuulsuse “Jevgeni Onegini” ja “Padaemandaga”. Helilooja kümme ooperit on sarnaselt tema sümfooniatele dramaatilise põhikarakteriga ning rajanevad psühholoogilisel konfliktil. Tegevuse tõukejõuks on mingi tugev emotsioon – armastus, armukadedus, auahnus, vihkamine –, mis ei põhjusta mitte ainult hingelisi vastuolusid ja dramaatilisi läbielamusi, vaid sageli ka peategelase traagilise hukkumise. 19. sajandi teisel poolel ei olnud Tšaikovski ooperisüžeed väga traditsioonilised, põhinedes elulistel situatsioonidel. Muusikaliselt on tema ooperites esiplaanil vokaalne külg, kuid olukordades, kus on tarvis avada tegelaste varjatud tundeid, kandub muusikaline raskuspunkt lauljalt orkestrile. Tšaikovski hilisema ooperiloomingu tipuks on “Padaemand” (1880/1890), üks kuulsamaid Tšaikovski lavateoseid, mida mängitakse kõikjal maailmas. Padaemand on justkui kokkuvõte tema ooperitest nagu Kuues sümfoonia on kokkuvõte tema sümfooniatest. See Puškini samanimelisel proosateosel põhinev ooper on 19. sajandi teise poole sümfoniseeritumaid oopereid, mille meisterlikkus seisneb draama ja muusika pingelises arenduses ning peategelaste – Liisa ja Hermanni – komplitseeritud psühholoogias, kus hargnevad tragöödiad - Hermanni kaardimängukirg, õnnetu armastus, Padaemanda surm, vaimu ilmumine, noormehe hullumine, Liisa enesetapp... Traagiliste sündmuste ahela taga paljastuvad inimhinge varjatumad sopid, hingevõitlus ja psühholoogiline draama justkui Bergmani filmides. Vene muusikast on just "Padaemand" oma mõjuva muusika, psühholoogilise sügavuse ning jõulisusega ahvatlenud kõige rohkem eksperimenteerima ja uudseid lähenemisnurki otsima. Ka "Estonias", kus "Padaemand" jõuab lavale pärast pea 50 aastast pausi, ei tule lavakujundus traditsiooniline. Lavastaja Arne Miku sõnul on ”Padaemand” dramaturgilise pinge poolest üks vene muusikaliteratuuri tippteoseid, mida võib kõrvutada ”Carmeni” ja ”Othelloga”. Eri Klas, kes juhatab ”Padaemandat” esmaskordselt, peab seda lausa unelmate ooperiks, sest selles ooperis leidub kõike, eriti just dramaatikat.

Kasutatud kirjandus: http://www.opera.ee/1378