Arutelu:Põhiseaduse kriis 1930. aastate algul Eesti Vabariigis
Halb pealkiri. Andres 16. november 2011, kell 21:39 (EET)
Vapsluse apoloogia[muuda lähteteksti]
Õigupoolest ma ei tahaks sellistel teemadel vaielda, sest see ei muuda nagunii midagi. Aga ma pean juhtima (kelle?) tähelepanu, et artikkel on praegusel kujul sihilik ja halvustav Eesti Vabariigi riigivõimu suhtes.
„Vaikival ajastul“[15] toimunud muudatused (kaitseseisukord, Vabadussõjalaste Liidu organisatsioonide sulgemine, parlamendi töö lõpetamine)[16] polnud kooskõlas „vapside“ põhiseadusega, millel oli tunduvalt demokraatlikum iseloom. See lause on täiesti tõestamatu ja põhineb mingil Eino Saaremaa väljamõeldisel. Me ei saa kunagi teada, mis vapsidel tegelikult mõttes oli.
Artikli autor võiks endale selgeks teha, mis on "parempoolne autokraatia" (Eestil pole kunagi olnud Isevalitsejat) ja "sõjaväeline riigipööre". --Numbriga kärumees 17. november 2011, kell 14:34 (EET)
Teie mainitud lause on tegelikult tekstis ise eelnevalt ära tõestatud. Mainisin alapealkirja "Sündmuste kulg" all pealiskaudselt seda, et vapside põhiseaduseelnõu sätestas 50-liikmelise parlamendi olemasolu. See viitab otseselt põhiseaduse demokraatlikumale iseloomule, sest vahetult riigipöörde järgsel perioodil lõpetati parlamendi töö (hiljem jah, see uuesti kutsuti kokku).
Ma ei püüdnud kuidagi vabadussõjalaste mõtteid selgitada. Ma viitasin faktidele: nende põhiseaduse sisu, selle jõustumine. See, mida nad tegelikult mõtlesid, on ju hoopis teine jutt.
Autokraatia on paljudes käsitlustes sünonüüm diktaatorile, sama tegin ka mina. Mõiste "sõjaväeline riigipööre" kasutamisega ei ole enda arust kuidagi liiale läinud. --Lehto - Tarmo Nuut 17. november 2011, kell 18:25 (EET)
Kaitseseisukord on 1934. aasta põhiseaduses täiesti olemas. See kehtis kogu Eesti aja jooksul Tallinnas, raudteedel, Tallinna-lähedastes valdades ja Peipsi ääres ja seda pikendati igal aastal:
- § 60. Riigivanem juhib riigi sise-ja välispoliitikat, hoolitseb riigi välise puutumatuse, sisemise julgeoleku ja seaduste täitmise eest.
- Riigivanem peale muude põhiseaduses ettenähtud ülesannete:
...
- 7) kuulutab välja kaitseseisukorra nii üksikutes riigiosades, kui ka kogu riigis ja esitab selle kinnitamiseks Riigikogule,
Vabadussõjalaste Liidu organisatsioonide sulgemine – jah, kui sotsialistliku partei keelamine ja tema liikmete koonduslaagrisse panek, millise eelnõu vapsid avalikult välja kuulutasid, on seaduslik, siis on seda, ja vahest enamgi, vapside organisatsiooni sulgemine, mida tegi juba Jaan Tõnissoni valitsus.
1920. aasta põhiseaduse järgse V Riigikogu istungjärk lõppes 1934. aasta oktoobris. Selle istungjärgu lõpetamine on täiesti seaduslik.
- § 41. Riigikogu korralised istungjärgud algavad igal aastal oktoobri esimesel esmaspäeval ning kestavad mitte kauem kui kuus kuud.
- Riigivanemal on õigus lõpetada Riigikogu korralist istungjärku enne kuue kuu möödumist, kui seda nõuavad riiklikud kaalutlused.
Riigikogu liikmete arv ei ole kuidagi seotud demokraatiaga. I Riigivolikogul ja I Riiginõukogul oli kokku 120 liiget, mida see tõestab? Mitte midagi. Tähtsam on, mida Larko ja Sirk oleksid nendel 50 liikmel teha lasknud.
Sõjaväeline riigipööre on riigikorra ebaseaduslik muutmine sõjaväe poolt. Kui nimetada kaitseseisukorra kehtestamist ja selle kinnitamist Riigikogu poolt riigipöördeks – kas Tallinnas (kus kaitseseisukord oli pidevalt kehtiv) oli riik juba 27. novembril 1918 pööratud ja igal aastal keerati uus vint peale? --Numbriga kärumees 18. november 2011, kell 14:18 (EET)
See on halb pealkiri ja siia ei tule ka ühtki linki. Nõnda on artikkel leitamatu. Andres 25. veebruar 2012, kell 08:24 (EET)