Arutelu:Omadussõnafraas
Kas keegi saab järgi kontrollida, et see jube artiklilaadne moodustis poleks äkki nende materjalide all toodud allikatest otseselt maha kirjutatud? Ivo 1. mai 2009, kell 19:03 (UTC)
- Nüüdseks on artikkel juba päris "söödav" aga väike kahtlus on mul veel selle koha peale, et kas omadussõnarfaasi laiendliikmeks võib olla teine fraas. Ja kui võib siis peaks seda väheke täpsemalt lahti seletama vähemalt minusugustele inimestele, kelle jaoks on keele ortograafiareeglid koos kõiksugu süntaksiga üks parajalt tume maa.
- Ning nüüd (toimetajatele) hoiatuseks, et selliseid fraasiartikleid tekib lähima paari nädala jooksul mitukümmend kuna need valmivad mingi koolitööna. Ivo 6. mai 2009, kell 14:22 (UTC)
- Õige: omadussõnafraasi laiendliige võib ise olla mingi fraas - fraasid kipuvadki üksteise sisse minema. Peaaegu õige: fraasiartikleid ei saa tulla rohkem kui kuus, sest fraasitüüpe on kuus. Koolitööd teeme tõepoolest, seda Tallinna ülikoolis loetava süntaksikursuse raames. Nii et loodetavasti tekib siia lähiajal juurde u 30 süntaksiartiklit, mida jõudumööda toimetada püüan. Mu meelest hea artikkel koolitööna võib olla sama väärt kui hea artikkel mittekoolitööna. Katrek 6. mai 2009, kell 16:54 (UTC)
- Soovitan lasta mitmel üliõpilasel tegelda ühe ja sama artikliga, siis on tulemus parem. Andres 6. mai 2009, kell 19:44 (UTC)
- Praegu sai igaüks oma teema, eelmisel aastal asi enam-vähem õnnestus. 88.196.153.85 7. mai 2009, kell 05:03 (UTC)
- Soovitan lasta mitmel üliõpilasel tegelda ühe ja sama artikliga, siis on tulemus parem. Andres 6. mai 2009, kell 19:44 (UTC)
- Õige: omadussõnafraasi laiendliige võib ise olla mingi fraas - fraasid kipuvadki üksteise sisse minema. Peaaegu õige: fraasiartikleid ei saa tulla rohkem kui kuus, sest fraasitüüpe on kuus. Koolitööd teeme tõepoolest, seda Tallinna ülikoolis loetava süntaksikursuse raames. Nii et loodetavasti tekib siia lähiajal juurde u 30 süntaksiartiklit, mida jõudumööda toimetada püüan. Mu meelest hea artikkel koolitööna võib olla sama väärt kui hea artikkel mittekoolitööna. Katrek 6. mai 2009, kell 16:54 (UTC)
- Egas jah, tollel hetkel kui mina seda toimetada püüdsin ja siia selle märkuse kirjutasin oli artiklisse märgitud ainult fraasi esinemise võimalus laiendliikmena ja nii mul see kahtlus ka tekis. Nüüd on nagu selle koha pealt hulga parem.
- Küll aga ei meeldi mulle eriti näidete pakus kirjas esitlemine. Minu arvates on see liiga pealetükkiv.
- Ning palun võtke see artikkel näidisartikliks teiste süntaksiartiklite koostamisel, sest need teised on üsna õudsad (nt. nimisõnafraas). Siinse artikli autorile ma juba seletasin, milline meil üks artikkel välja nägema peab ja millest see koosneb aga mina neid artikleid suuremal hulgal küll läbi vaadata ei viitsi ja veel vähem soovin ma higistada nende toimetamise kallal. Ivo 8. mai 2009, kell 21:38 (UTC)
- Noh, küllap ükskord keegi ikka toimetab. Parem ikka kui mitte midagi. Artiklid on küll halvasti vormistatud, kuid nad annavad ka sellisel kujul asja kohta arusaadavat teavet.
- Muide, üks puudus on neil artiklitel ühine: kirjutatakse nii, nagu käiksid need mõisted ainult eesti keele kohta. Andres 9. mai 2009, kell 04:29 (UTC)
- Eri keeltes on nt fraaside moodustamise üldpõhimõtted ikka samad, aga niipea kui minna natuke täpsemaks, hakkavad erinevused pihta. Et kuidas noid artikleid siis paremini vormistada? Vahepealkirjaga eesti keel? Ja mida teha paksus kirjas näiteosadega? Vormistada näited püskirjas ja tähtsad kohad kaldu? Samas on nagu natuke parem lugeda, kui näide muust tekstist erineb. Katrek 9. mai 2009, kell 14:16 (UTC)
- Jah, vähemalt vahepealkiri "Eesti keel" peaks olema, et eristada üldosa konkreetselt eesti keele kohta käivast.
- Vormistusvead on igal kirjutajal erinevad. Mis aga puutub rasvase kirjaga väljatõstmisse, siis mind isiklikult see ei häiri, kuigi rasvasel kirjal on Vikipeedias üldiselt teine funktsioon. Andres 9. mai 2009, kell 14:51 (UTC)
- Võib kasutada rasvase kirja asemel allajoonimist. Andres 9. mai 2009, kell 14:54 (UTC)