Arutelu:Newtoni seadused

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Mina olen selle poolt, et "Inertsiseadus" oleks eraldi artiklina olemas. Artiklis Newtoni seadused võib ju muuhulgas ka inertsiseaduse formuleerida, aga inertsiseadusest on väga palju rääkida ja sellele on tarvis ka eraldi viidata. Andres 13:33, 4 Sep 2004 (UTC)

Võibolla tõesti, aga ma ei saa aru, mis on erinevus Newtoni esimese seaduse ja inertsiseaduse vahel. Sellepärast suunamise tegingi. Siim 13:45, 4 Sep 2004 (UTC)
See on ju mõnes mõttes ükskõik, kuidas seda seadust nimetada, tema olemus on sama, aga inertsiseaduse peale tuli juba Galilei ning see, et ta on just inertsiseadus, on ju olemuslikum kui see, et Newton ta esimese seadusena oma süsteemi sisse võttis. Andres 14:59, 4 Sep 2004 (UTC)

Seaduste formuleeringutele peaks eelnema alguslause ja sissejuhatus. Andres 13:36, 4 Sep 2004 (UTC)

Nõus, aga kuidas see välja peaks nägema? Siim 13:46, 4 Sep 2004 (UTC)
Noh, millega on üldse tegemist ja kust nad pärit on. Kui Sa jääd jänni, siis vaata, kuidas teistes vikides on kirjutatud. Andres 14:59, 4 Sep 2004 (UTC)

Mitte ei ole Einsteini erirelatiivsusteooriat ilmtingimata vaja, kui Newtoni seadustest ei piisa, vaid siiski lihtsalt Einsteini relatiivsusteooriat, sest see, kumba neist täpselt, sõltub väga muudest asjadest.--Tvali 11:32, 15 Mar 2005 (UTC)


Võtsin kolmanda lause välja, sest seda, mis klassikaline mehaanika on, peaks rääkima vastavas artiklis. 146.255.183.207 18. aprill 2017, kell 20:48 (EEST)


Samas suudavad Newtoni seadused kirjeldada ka taevakehi ja nende süsteeme ning lausa aatomeid või molekule. seisab artiklis... Minu meelest ei kehti Newtoni füüsika kirjeldus või laiemalt klassikalise füüsika oma, mis toetub põhilises esimesele...aatomite kohta. Kas ma eksin? Kust õieti algab kvantfüüsika nö piir? Kui vaadeldava objekti mass, kiirendus ja raadius, kus ta liigub omavahel korrutatuna annavad Plancki konstandile lähedase suuruse? Kui see korrutis on P.k. oluliselt suurem, kehtib Newtoni füüsika? See oli minu meelest raamatus (Sissejuhatus kvantmehaanikasse : sissejuhatus kvantteooriasse. Kvantmehaanika alused / Rein-Karl Loide) päris alguses. Samuti ei kirjelda Newtoni seadused minu meelest universumit väga suures plaanis. Tumeda aine ja tumeda energia poolt tekitatud nähtused (näiteks galaktika ääreala tähtede liiga kiire liikumine, universumi kiirenev paisumine jt.) ei allu Newtoni füüsikale. Artiklis võiks olla ka sellest, et Newton pidas aega ja ruumi absoluutseks. See seisukoht muutus relatiivsusteooria tekkega, kus ainus absoluutne suurus on valguse kiirus. Newtoni ajal võeti loomuliku tõena seisukohta, et aeg ja ruum on jaotatavad ükskõik kui väikesteks osadeks (Newton kasutas infinitesimaalarvutust). See eelarvamus murdus seoses M.Plancki uurimusega musta keha kiirguse kohta, kui sündis kvantteooria, mis väidab et energia, ruum ja aeg saavad olla väga väikeste hulkade korral ainult ja üksnes diskreetse väärtusega. Seega pole Newtoni füüsika absoluutne. Teisalt kohtab siinseal ka sellist väidet nagu oleks relatiivsusteooria ja kvantfüüsika Newtoni seadused kummutanud. Nii see muidugi pole. Paradigma muutus füüsikas ei tühistanud eelnevat mõtteviisi vaid täpsustas selle kehtivuse piire uute horisontide avanedes. Aga Newtoni füüsika kehtib omades piirides jätkuvalt ja seda õpetatakse kõrgkoolides. Nimelik (arutelu) 11. juuli 2020, kell 21:23 (EEST)