Arutelu:Molekulaarkineetiline teooria

Kui teaduse termini kohta on artikkel vaid eesti keeles (pole linke teistes keeltes artiklitele) tekib kahtlane küsimus, et kas see teadmine on tõesti vaid eestikeelne või on tegemist mingi valetõlgendusega. Imelik on (nagu 19. saj arusaamadele vastav, kui päris kindlalt ei teatud kas aatomid on faktiliselt olemas või üksnes sobiv, piltlik konstruktsioon maailma mõistmisel, tõepärasel kirjeldamisel) ka väide ..kujutlus, et kõik kehad koosnevad aatomitest ja molekulidest. See kujutlus on imelik sõna siin minu meelest. Kas siin räägitakse samast asjast kui https://en.wikipedia.org/wiki/Kinetic_theory_of_gases nimelik 2. juuli 2018, kell 21:40

19. sajandi keskpaigus hakati järjest sügavamaid uurima gaaside omadusi, kuna pelgalt ideaalse gaasi makroskoopilisest tõlgendusest ei piisanud. R. Clausius pakkus välja oma gaasi mudeli, mis baseerus oletusel, et gaas koosneb molekulidest, mis liiguvad alludes Newtoni mehaanikale. Kasutades veel teatud lihtsustusi, õnnestus Clausiusel lõpuks täpselt kirjeldada gaaside difusiooni ning Maxwelli täpsustustega ja statistika sissetoomisega füüsikasse, kinnitada ka gaasi molekulide kiiruste jaotus.

Mikroskoopilises käsitluses koosneb ideaalne gaas aatomitest või molekulidest, mille mõõtmeid me ei arvesta – molekulid on punktid ilma suuruseta (abstraktne objekt!). Teiseks eeldatakse, et kui need punktid anuma seintega põrkuvad, siis toimub absoluutselt elastne põrge - tähendab, et kogu kineetiline energia peale põrget on sama mis enne põrget.

Clausiuse mudeliga (mitte ainult, kuna sarnaseid uuringuid viisid läbi ka teised teadlased, erineva edukusega) võikski molekulaarkineetilise teooria loomise alanuks lugeda. Teooria vajalikkus seisneb selles, et see võimaldab põhjendada ja kirjeldada gaaside poolt anumatele avaldatavat rõhku.

Molekulaarkineetiline teooria ongi termodünaamika mikroskoopilise käsitluse teooria! https://vara.e-koolikott.ee/node/1516 nimelik 16. august 2018, kell 18:46