Arutelu:Michael Mann (sotsioloog)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kas võõrkeelsed asjad ei peaks mitte kaldkirjas olema? Üldjuhul kehtib kaks võrdväärset lahendust, kas jutumärkides või kaldkirjas. Kas Wikis on mingi reegel, et kaldkirja ei kasutata?--Kinks 26. september 2007, kell 19:17 (UTC)

Võõrkeelsed asjad, aga mitte pealkirjad ega nimed... Vikis on reegel (ma ei tea, kas kirjutatud või traditsiooniline), et kaldkirjas on need, mis peavad kaldkirjas olema ja rasvaselt samuti need, mis peavad rasvaselt olema ehk siis vaid vaadeldava objekti nimetused... Kaldkirjas on võõrkeelest üle tulnud kõige tavalisemad sõnad nagu näiteks show, cameo (mingi mõiste filmimaailmast), rock'n'roll, sir jne jne, mida kasutatakse ka eesti keeles... Jürka 26. september 2007, kell 19:24 (UTC)

Ennast painab ikka see ajakirjade asi... Peaks ju samamoodi ikka jutumärkides olema (nagu näiteks teleseriaalidki), aga samas siin räägivad, et grammatika uute seaduste järgi ajalehed-ajakirjad jutumärkides pole (raamatud ja kõik muud kirjateosed on)... Jürka 26. september 2007, kell 19:26 (UTC)
Jah, ajalehtede ja ajakirjade nimed ei käi enam jutumärkides.
Jutumärkides olevad pealkirjad käivad püstkirjas ka siis, kui nad on võõrkeelsed. Andres 26. september 2007, kell 20:44 (UTC)

Ikka jäi segaseks... Kui mina kirjutasin selle artikli, siis panin kõik inglisekeelsed nimetused kaldkirja, ilma jutumärkideta. Teine variant on, et kõik on jutumärkides ja püstikirjas. Kumba varianti eelistab viki?

  • Näide 1. ajakirjas European Journal of Sociology
  • Näide 2. ajakirjas "European Journal of Sociology"

Kui mõlemad variandid on lubatud, siis poleks olnud ju vajadust tervest tekstist kõik kaldkirjad ära võtta ja need jutumärkidega asendada. Teine küsimus on see, et kas võõrkeelne ajakirja nimetus ja artikli nimetus inglise keeles on sarnaselt käsitletavad (ehk mõlemad on kas kaldkirjas või jutumärkides püstkirjas)? Ning kolmas küsimus. Kas on reegel, et näiteks juttude ja raamatute pealkirjad peaks eesti keelde tõlkima? Ajakirjade nimede tõlkimise vajadust ma ei näe. Ja kui mingi asi on tõlgitud, siis peaks see eesti keeles olema püstkirjas ja jutumärkides ning järgi on sulgudes ja kaldkirjas inglisekeelne nimetus?--Kinks 28. september 2007, kell 11:57 (UTC)

Stiili suhtes ära inglise wikist eeskuju võta... Meil siin on nii, et...
  • Sõnad... tavalised sõnad... mitte pealkirjad ega nimed... mis on lihtsalt võõrkeelest üle võetud... (nigu rock'n'roll ja cameo) on kaldkirjas.
  • Tõlked... aga vaid kõige tavalisema teksti tõlked... nigu tsitaadid jne... Näiteks kui tahad tuua originaalversiooni John Lennoni öeldust, et enne Elvist polnud midagi, siis paned "Before Elvis there was nothing." ja otseloomulikult jutumärkides kah, kui tsitaat... on siis kaldkirjas. Ei kehti pealkirjadele ega nimedele...
  • Pealkirjad (teostel, filmidel, raamatutel jne jne jne), mis on inglisekeelsed (st pole meedias ega kirjanduses ega kuskil "ametlikult" tõlgitud... st meil siin pole õigus millelegi tõlget ise anda), on jutumärkides ja püstkirjas.
  • Pealkirjad, mis on eestikeelsed (ka eestikeelsed vasted võõrkeelsetele teostele, näiteks "Seitsmendas taevas"), on samuti jutumärkides ja püstkirjas.
  • Nimed... olgu siis ta inglane või eestlane või udmurt... läbiva suure tähega ja püstkirjas.
  • Erand on siis ajakirjad/ajalehed, mis on olenemata keelest püstkirjas ja jutumärkideta!
Sinu antud näited 1 ja 2 ei olnud kumbki viki suhtes korrektsed... Jah, mina paneks kah ajakirjad jutumärkidesse, aga uued keeleseadused ei luba...
Tõlkest siis, jah, niipalju, et kõik, millel on tõlge juba olemas, need tuleb eesti keeles panna ja hea oleks, kui sulgudesse (samade kujundusreeglite järgi!) ka originaalpealkiri... Näiteks: "Vangimaja rokk" ("Jailhouse Rock")... Ise me tõlkida midagi ei või... näiteks 1916. aasta filmi "Das Phantom der Oper" me tõlkida ei tohi, sest eesti meedias pole selle tõlget kunagi avaldatud ega eestis seda filmi näidatud ega midagi, kui samas 2004. aasta film on meie jaoks "Ooperifantoom" ("The Phantom of the Opera")... Ajakirjadel üldiselt vist kunagi tõlget olemas ei ole... Postimees on ka inglise keeles Postimees ja The Sun (või lihtsalt Sun, ma ei tea...) on ka eesti keeles The Sun... Jürka 28. september 2007, kell 12:16 (UTC)
Ajakirjade nimesid ei tõlgita, aga "Eesti keele sõnaraamatust" ei loe ma välja, kas võõrkeelsed ajakirjanimed peaksid olema kursiivis. Vist siiski mitte. Andres 28. september 2007, kell 13:51 (UTC)
Kui ajakirjad pole jutumärkides, järelikult saan ma asjast aru nii, et neid peetakse ajakirjade nimedeks (mitte pealkirjadeks) ja nimed ei ole kursiivis... Jürka 28. september 2007, kell 13:53 (UTC)
Noch ein mal... Ma räägin võõrkeelsest ajakirja nimest. Mitte lihtsalt ajakirjast Kroonika vaid võõrkeelsest ajakirjast Blaa-blaa-blaa. Võõrkeelsed asjad ju ikka käivad vikis kaldkirjas või ei käi? Muudes eesti kirjatükkides ju käivad ... Ehk siis: "Vangimaja rokk" (Jailhouse Rock)... Või: roheline lauluritsikas (Tettigonia viridissima). --Kinks 28. september 2007, kell 21:05 (UTC)
Teises näites käib kindlasti, ja tegu pole nime, vaid nimetusega. Ka esimene näide on minu arvates lubatud, kui sulgudes olevat tõlgendada mitte pealkirjana, vaid lihtsalt tõlje originaalina. Andres 28. september 2007, kell 21:25 (UTC)
Aga selle vangimajanäite puhul tihti ei ühti tõlge eestikeelse versiooniga... seepärast oleks igati oodatud, et ka sulgudes originaalpealkiri oleks pealkirjana vormistatud... Ehk siis: "Vangimaja rokk" ("Jailhouse Rock")... Aga sinu küsimusele võõrkeelse ajakirja kohta... Vaata minu antud viimast punkti! "...on olenemata keelest püstkirjas ja jutumärkideta!" 82.131.20.84 28. september 2007, kell 21:37 (UTC) alias Jürka
Sinu küsimusele: "Võõrkeelsed asjad ju ikka käivad vikis kaldkirjas või ei käi?" Vastus... vaata minu antud esimest punkti! "Sõnad... tavalised sõnad... mitte pealkirjad ega nimed... mis on lihtsalt võõrkeelest üle võetud... (nigu rock'n'roll ja cameo) on kaldkirjas." 82.131.20.84 28. september 2007, kell 21:49 (UTC) alias Jürka