Arutelu:Meri
Miks see lause välja on jäetud/võetud: Merede kliima on ookeanidega võrreldes mandrilisem. Jaan513 20:25, 7 Feb 2004 (UTC)
- Laias laastus on seda väidet väga raske tõestada. See sõltub väga konkreetsest merest. Näiteks Põhja-Jäämeri ookeanina versus Kariibi meri. Saartevaheliste merede puhul on vahe olematu.
- Teiseks on lause juba iseenesest ebaloogiline. - Urmas 20:30, 7 Feb 2004 (UTC)
Mina küll sain sellest aru. Kui konteksti süveneda, on lause korralik. Kuid esmapilgul on ta jah mitte midagi ütlev. -- Egon 20:33, 7 Feb 2004 (UTC)
- Saab küll omavahel võrrelda kahte erinevat veekogu (merd, ookeani) - ehkki ma pole kuulnud ühtegi ülikooli geograafi rääkimas mandrilisest (kuivast !) kliimast merede puhul. Kindlasti ei saa öelda, et mered, kui sellised, on ookeanidest vähem merelise kliimaga.
- Ma pole kohanud ühtegi kliimaklassifikatsiooni, millele tuginedes saaks ülalnimetatut väita. Kliimavöötmete piirid ookeanide kohal hälbivad põhja ja lõuna suunas ainult kas hoovuste või suuremate maismaalade mõju tõttu. Kuid merelisust-mandrilisust võrreldakse tegelikult vaid ühe kliima piires. Ei saa väita üht kliimat teisest mandrilisemaks - nad selleks liiga erinevad, võrreldamatud. - Urmas 20:46, 7 Feb 2004 (UTC)
Merede kliima on ookeanide kliimaga võrreldes mandritest sõltuvam -- see oleks vast arusaadavam? -- Egon 20:48, 7 Feb 2004 (UTC)
- Kui see tõele ei vasta, siis ma ei vaidle (kuigi nii ka "Mereleksikonis" (1996) kirjas oli). Ebaloogiline see lause ei tundu olevat, sest avaookeani kõrval oleval merel on kliima mandrilisem kui avaookeanil endal (meri on mandril lähemal kui avaookean). Väike ebakõla võib tekkida vaid sellest, et meri on ise juba ookeani osa. Ookeani osa kliima on mandrilisem kui tervel ookeanil. Nii saan mina aru. Ja üht kliimat peaks saama teisest pidada mandrilisemaks või merelisemaks. Uurin asja. Jaan513 20:50, 7 Feb 2004 (UTC)
- Vaatasin järele ENEst. Jah, selline väide oli seal sees, kuid seal on piisavalt täiendavat teksti, mis selgitavad, miks ja millistel tingimustel see vaidlusalune lause paika peab.
- Lause eraldiseisvana, ilma nende seletusteta on ta selgelt kontekstiväline. Urmas 21:01, 7 Feb 2004 (UTC)
- Kliima merelisust/mandrilisust saab võrrelda õhuniiskuse kaudu ning sekundaarsete näitajate (sademete hulga ning temperatuuri ööpäevase ja aastase amplituudi kaudu). Võrrelda tasub muidugi ainult merd ja naabruses asuvat avaookeani piirkonda. Urmasel on õigus selles, et mere kliima on alati mereline, kuid "mandrilisem" ei ole sama mis "mandriline". Minu ettepanek on iseloomustada mere kliimat konkreetsete näitajate kaudu ning loobuda sõnast "mandriline". Andres 21:08, 7 Feb 2004 (UTC)
- Õhuniiskus jääb ilmselt ära. Küll saab rääkida sademete hulgast, aastasest jaotusest, temperatuurist ja selle kõikumisest aasta jooksul, tuultest, tsüklonitest, hoovuste mõjust kliimale ja vast veel mõnest asjast. Urmas 21:14, 7 Feb 2004 (UTC)
- Kui mandrilisuse mõiste on nii keeruline, siis võiks ehk valida mõne parameetri, mille alusel merd ja avaookeani saab võrrelda? Andres 21:20, 7 Feb 2004 (UTC)
"Anomaaliad sõna "meri" kasutamises ja merede nimetamises" ei lähe mitte. "Meri" on siiski tavakeelne sõna, mida geograafid on hakanud terminina kasutama, kitsendades selle tähendust. Sõna muid tähendusi tavakeeles võib nimetada anomaalseteks vaid geograafia seisukohalt, kui eeldada, et keele esmane funktsioon on terminoloogiline ning kõik muu on sekundaarne. Tegelikult on need lihtsalt sõna teised tähendused. --Oop (arutelu) 13. aprill 2012, kell 06:52 (EEST)