Arutelu:Meelteväline taju
Olen lugenud kirjutisi ühe vene teadlase nimega effektist. Effekt ise seisneb selles, et kõik kehad kiirgavad vähesel määral teatava sagedusega elektromagnetlaineid (siinkohal ei mõelda soojuskiirgust), kusjuures elusolendite kiirguse ja elutute asjade kiirguse lainepikkused on erinevad. Seda kiirgust on ka fotografeeritud. Fotode põhjal muide on võimalik teha mõningaid järeldusi inimese tervisliku seisundi kohta. Seega tahan õelda, et ehk peaks esimese lause sõnastama järgmiselt: Tõenäoliselt on tegemist aju võimega tajuda madala sagedusega elektromagnetlaineid.--Animagi 18. jaanuar 2007, kell 18:00 (UTC)
- Meelde tuli, Kirliani efektiks kutsutakse seda. Siin on ka link Inglise Viki vastavale artiklile, mis tõsi küll räägib Kirliani fotodest [1].--Animagi 18. jaanuar 2007, kell 18:30 (UTC)
Meelteväline taju hõlmab ka telepaatiat, selgeltnägemist, prohvetlust jpm. --Lulu 18. jaanuar 2007, kell 18:53 (UTC)
- Aga muidugi. Kusjuures ma polegi väitnud, et inimene elektromagnetlaineid tajub, kuid kuna meeltevälise taju mehhanismid pole veel päris selged siis on täiesti võimalik, et peale nägemise, kuulmise, haistmise, kompimise on inimesel veel mingid organid, mis informatsiooni vastu võtavad. Miks ei võiks mõni selline organ vastu võtta ka teatava sagedusega elektromagnetlainetust?--Animagi 18. jaanuar 2007, kell 18:59 (UTC)
Paluks viidet usaldusväärsele allikale, mille järgi Kirpsi uurijad tõestasid tal meeltevälise taju olemasolu. -- 88.196.109.244 18. jaanuar 2007, kell 19:31 (UTC)
edastan allika ja allika sisülevaate Ilga Kirps teema all. --Ats 18. jaanuar 2007, kell 19:35 (UTC)
- Katseliselt tõestatud juhtumeid on sadu. --Lulu 18. jaanuar 2007, kell 21:17 (UTC)
mille pärast see mall siin on? Andres 19. jaanuar 2007, kell 11:23 (UTC)
Tekstis pole öeldud, et Ilga Kirpsil tõestati meeltevälise taju olemasolu. Andres 19. jaanuar 2007, kell 11:24 (UTC)
Meelteväliseks tajuks nimetatakse parapsühholoogias (väidetavat) võimet vastu võtta informatsiooni mingil muul viisil lisaks viiele tavapärasele meelele (kuulmine, nägemine, haistmine, maitsmine, kompimine).
- See on halb definitsioon. Mis tähendab "informatsiooni vastu võtta"? Informatsiooni võib saada ka näiteks mõtlemise teel. Edasi, kust ma tean, et ma mõtlen? Refleksiooni teel, seda aga ei arvata meeltevälise taju alla, kuigi ta sisuliselt seda on. Edasi, "viis meelt" on vananenud mõiste. Praegu eristatakse rohkem meeli või analüsaatoreid, näiteks propriotseptsioon. Ja see viimane küll meelteväline taju ei ole. Andres 19. jaanuar 2007, kell 11:35 (UTC)
- Peale selle, tähtis on ka see, millist informatsiooni ma vastu võtan. Nagu ma aru saan, peetakse silmas faktilist informatsiooni füüsiliste esemete kohta ning teiste inimeste mõtete kohta.
- Kui ma järsku taipan, kuidas asjad on, kas see on meelteväline taju? Andres 19. jaanuar 2007, kell 11:37 (UTC)
- Definitsioon on võetud inglse vikist, kus on ka viide, aga viidatud kohas on tegelikult kirjutatud hoopis nii: "The acquisition of information about, or response to, an external event, object or influence (mental or physical; past, present or future) otherwise than through any of the known sensory channels; used by J. B. Rhine to embrace such phenomena as telepathy, clairvoyance and precognition; there is some difference of opinion as whether the term ought to be attributed to Rhine, or to Gustav Pagenstecher or Rudolph Tischner, who were using the German equivalent aussersinnliche Wahrehmung as early as the 1920s." Andres 19. jaanuar 2007, kell 16:32 (UTC)
Jah, see definitsioon on palju parem. Viisin ta artiklisse. --Lulu 19. jaanuar 2007, kell 23:04 (UTC)
Üheks võimalikuks meeltevälise taju seletuseks on, et tegu on võimega tajuda madala sagedusega elektromagnetlaineid.
- Niipalju kui mina tean, on sellest seletusest juba kuuskümmend aastat tagasi loobutud, sest efekti on tuvastatud ka juhul, kui katseisik on elektromagnetlainete eest varjestatud. Andres 19. jaanuar 2007, kell 18:07 (UTC)
Tegelikult on asi palju keerulisem. Näiteks unenäod, hallutsinatsoonid, viirastused, kummitused jne. Unenäod jah nagu oleksid "meeltevälised tajud", kui oleks võimalik kindlaks teha nendega seonduvad objektid või syndmused olevikus, minevikus või tulevikus. Vähemalt meelte kaudu nad ju otseselt ei tule, ehkki unenägudes võib peale nägemise olla ka helisid, lõhnu jne. Hallutsinatsioonid jmt aga tulevad just nimelt meelte kaudu (psühhiaatrias jm eristatakse kuulmis-, nägemis- jmt hallutsinatsioone). Parapsyhholoogid aga käsitlevad ka neid meelsasti meelteväliste tajude ilmingutena. --Lulu 19. jaanuar 2007, kell 23:04 (UTC)
- hallutsinatsioonid ei tule meelte kaudu, vaid nad genereeritakse ajustruktuurides, mis vastutavad vastava taju tervikliku kujundamise eest. Hallutsinatsioonid ei peegelda reaalset olukorda - alkohoolik näeb laual nn kuradikesi... Kuradikesi ju ei ole ja ei ole ka midagi, mida võiks kuradikestena kujutada.
- Viirastused ja kummitused võivad olla vabalt illusioonid - hirmul on suured silmad. Tuletage meelde, kuidas kulges Kiire kojuminek läbi öise surnuaia. Illusioonil on seos reaalsusega, kuid reaalsus moonutatakse.
- Arvan, et sellist asja, nagu meeltevälist taju, ei ole olemas. Hallutsinatsioonid on meele ühe osa produkt - lõppvormistamise produkt. Illusioon - häired aistingus ja tajus. Ükskõik, mida inimene ka tajub/aistib, on meel. Iseasi, kas me tänapäeval kõiki meeli teame ja tunneme. Nii, nagu ei tunta idameditsiini nõelravi baasi, ei tunne tänapäeva bioloogia kõiki olendi meelesid - kuidas tunneb inimene ainult käega ära veesooned? --Hendrix 5. juuni 2007, kell 08:17 (UTC)
- Sa pead silmas, et taju on definitsioonist lähtuvalt meeleline? Taju (perceptio) mõiste ei piirdunud algselt meeltetajuga, vaid hõlmas ka puhtmõttelist taju (ma tajun oma mõtteid). Meeltevälise taju all võidakse mõista meeltetajuga sarnaseid elamusi, mis võivad olla tõese info allikaks, kuid ei tulene meeleelunditest, (need on minu meelest tõesti suguluses hallutsinatsioonide ja unenägudega). Võidakse ka mõista taju tundmatute meeleelundite kaudu (sel juhul tõesti rangelt võttes meeltevälise tajuga pole tegemist). Andres 5. juuni 2007, kell 14:21 (UTC)
- eks see terminite mitmemõttelisus tekitab jah teatavat segadust. Meelelise tunnetuse ehk taju kõrval võiks olla mõiste, mis oleks omane nn. intellektuaalsele tunnetusele. Väldin meelega sõna kognitiivne tunnetus, see sisaldaks endas nii meelelisust (nägemine jne) kui ka mõtlemist.--Hendrix 10. juuni 2007, kell 08:11 (UTC)
- Filosoofias on niisugune mõiste nagu intellektuaalne intuitsioon. See on siiski erinev meeltevälisest tajust. Andres 10. juuni 2007, kell 08:27 (UTC)
- eks see terminite mitmemõttelisus tekitab jah teatavat segadust. Meelelise tunnetuse ehk taju kõrval võiks olla mõiste, mis oleks omane nn. intellektuaalsele tunnetusele. Väldin meelega sõna kognitiivne tunnetus, see sisaldaks endas nii meelelisust (nägemine jne) kui ka mõtlemist.--Hendrix 10. juuni 2007, kell 08:11 (UTC)
- Sa pead silmas, et taju on definitsioonist lähtuvalt meeleline? Taju (perceptio) mõiste ei piirdunud algselt meeltetajuga, vaid hõlmas ka puhtmõttelist taju (ma tajun oma mõtteid). Meeltevälise taju all võidakse mõista meeltetajuga sarnaseid elamusi, mis võivad olla tõese info allikaks, kuid ei tulene meeleelunditest, (need on minu meelest tõesti suguluses hallutsinatsioonide ja unenägudega). Võidakse ka mõista taju tundmatute meeleelundite kaudu (sel juhul tõesti rangelt võttes meeltevälise tajuga pole tegemist). Andres 5. juuni 2007, kell 14:21 (UTC)