Arutelu:Matt (keel)
Siia ei viita ükski lehekülg. Andres 1. jaanuar 2006, kell 07.46 (UTC)
Matt ei ole keel. Släng, argoo, kõnestiil, aga ikka vene keele allüksus. Taivo 1. jaanuar 2006, kell 12.00 (UTC)
Mis tähendab "seksuaalne sõna"? Andres 18. juuli 2007, kell 19:33 (UTC)
mina saan asjast nii aru, et tegemist ei slängiga, vaid vene keele "mitteformaalse erisusega". Leiavad ju vastavad sõnad kasutamist kõigis nö. kastides - nii pättide kui intellektuaalide hulgas. Ja kas eesti keeles tuleks kirjutada tõesti "matt" - kolmandas vältes. Minu arust peaks olema "mat" - teine välde.--Hendrix 18. aprill 2008, kell 17:28 (UTC)
- "Släng" ei ole nähtavasti tõesti päris sobiv, aga "mitteformaalne erisus" ei tähenda midagi.
- ÕS-is seda sõna ei ole. Aga kui ta üldse olemas on, siis ikka kolmandavältelisena. Teisevältelisena ta pole võimalik. Andres 18. aprill 2008, kell 19:19 (UTC)
- olgu selle vältega kuidas on, aga minu arust on tegemist lihtsalt ropendamisega ja sellest saavad ka venelased ülihästi aru. Artiklis esitatud sõnad on lihtsalt venelaste rahvakeelsed inimanatoomia ja -füsioloogia kohta käivad sõnad. Kuna on tegemist vene keele spetsiifilise sõnaga, siis peaks kasutama ka puhtalt venekeelset sõna ladina transkriptsioonis - mat. Nähtus ju isenesest ei ole spetsiifiline. Roppusi on kõgis keeltes küllaga. Ka eesti keeles võib suguelundeid tähistavaid sõnu kasutada mitmesuguste mõtete edasi andmiseks, kuid see pole lihtsalt eriti kombeks. Arvan, et kui on kange soov eraldi artikkel vastavast teemast teha, siis peaks pealkiri olema materitsja (материться)--Hendrix 19. aprill 2008, kell 04:34 (UTC)
- Selle nähtuse kohta peaks artikkel olema küll, aga ma ei tea, mis selle nimi peaks olema. Andres 19. aprill 2008, kell 06:46 (UTC)
- Eesti Kirjakeele Seletussõnaraamatus on 'matt, mati s. kõnek. (vene rõvevulgaarsete vandesõnade kohta)'. Artikkel selle kohta peab kindlasti olema. Tegemist on eraldi nähtusega. --Metsavend 19. aprill 2008, kell 08:12 (UTC)
- Siis on vähemalt "matt" õige. Sulgudes võiks küll midagi paremat olla. Andres 19. aprill 2008, kell 08:16 (UTC)
- kasvasin üles keelekeskkonnas, kus "mat" oli igapäevane. Sealsed eestlased kutsusid taolist kõnepruuki "matistamiseks", mitte "mattistamiseks". Kust kohast Kirjakeele sõnaraamat võtab selle teise "t". Ja mis kõige tähtsam, "mat" ei ole eestikeelne sõna ja seega ammugi mitte kirjakeelne. Inglise ja saksa vikis on ka "mat", mitte "matt".--Hendrix 19. aprill 2008, kell 15:05 (UTC)
- On ka sõna "tatistamine". Sama hästi võiks öelda, et õige on "tat", mitte "tatt".
- võimalik, et Sinu poolt esitatud loogikast on lähtutudki. Sapp, sapi; lapp, lapi; mapp, mapi jne. Kuigi minu jaoks on sellega raske leppida. Mul on üks tuttav kandidaadi kraadiga vene filoloog, kes on rahvuselt venelane, kuid räägib perfektselt eesti keelt. Lähen ja pinnin teda, mis tema asjast arvab.--Hendrix 19. aprill 2008, kell 20:05 (UTC)
- Kui "matt" on EKSS-is sees, siis ta on eestikeelne sõna. Kas ta on kirjakeelne, see pole minu meelest tähtis. Äkki kõlbaks pealkirjaks "vene matt"? Andres 19. aprill 2008, kell 17:28 (UTC)
- On ka sõna "tatistamine". Sama hästi võiks öelda, et õige on "tat", mitte "tatt".
- kasvasin üles keelekeskkonnas, kus "mat" oli igapäevane. Sealsed eestlased kutsusid taolist kõnepruuki "matistamiseks", mitte "mattistamiseks". Kust kohast Kirjakeele sõnaraamat võtab selle teise "t". Ja mis kõige tähtsam, "mat" ei ole eestikeelne sõna ja seega ammugi mitte kirjakeelne. Inglise ja saksa vikis on ka "mat", mitte "matt".--Hendrix 19. aprill 2008, kell 15:05 (UTC)
- Siis on vähemalt "matt" õige. Sulgudes võiks küll midagi paremat olla. Andres 19. aprill 2008, kell 08:16 (UTC)
- Eesti Kirjakeele Seletussõnaraamatus on 'matt, mati s. kõnek. (vene rõvevulgaarsete vandesõnade kohta)'. Artikkel selle kohta peab kindlasti olema. Tegemist on eraldi nähtusega. --Metsavend 19. aprill 2008, kell 08:12 (UTC)
- Selle nähtuse kohta peaks artikkel olema küll, aga ma ei tea, mis selle nimi peaks olema. Andres 19. aprill 2008, kell 06:46 (UTC)
- olgu selle vältega kuidas on, aga minu arust on tegemist lihtsalt ropendamisega ja sellest saavad ka venelased ülihästi aru. Artiklis esitatud sõnad on lihtsalt venelaste rahvakeelsed inimanatoomia ja -füsioloogia kohta käivad sõnad. Kuna on tegemist vene keele spetsiifilise sõnaga, siis peaks kasutama ka puhtalt venekeelset sõna ladina transkriptsioonis - mat. Nähtus ju isenesest ei ole spetsiifiline. Roppusi on kõgis keeltes küllaga. Ka eesti keeles võib suguelundeid tähistavaid sõnu kasutada mitmesuguste mõtete edasi andmiseks, kuid see pole lihtsalt eriti kombeks. Arvan, et kui on kange soov eraldi artikkel vastavast teemast teha, siis peaks pealkiri olema materitsja (материться)--Hendrix 19. aprill 2008, kell 04:34 (UTC)
- kui on tõesti kange himu vene roppustest kirjutada üks korralik artikkel, siis tuleks järgmine üllitis läbi lugeda ja refereerida [1]. Põhilugemine oleks muidugi [2]--Hendrix 19. aprill 2008, kell 15:40 (UTC)
Võtan välja venekeelsed väideid, sest Vikipeedia lugejate hulgas on lapsed. Geonarva 20. aprill 2008, kell 06:16 (UTC)