Arutelu:Malev (Kaitseliit)

malev ja pataljon

Kui malev vastab pataljonile (alguslause), kuidas tema saab siis pataljonideks jaguneda (artikli lõpp)? Eesti ajal, kui õigesti mäletan, võrdus malev rügemendiga. --Kontra 5. aprill 2010, kell 14:49 (EEST)

eks ta õigus ole. suur tänu tähele panemast. jäigi see jaburuse algusest ära kustutamata, võtan kohe välja. Ohpuu 5. aprill 2010, kell 15:03 (EEST)

siiski-siiski. Kaitseliidu kodukorra eelnõu annab sellise tabeli:

§ 199 Kaitseliidu põhiametikohad vastavad kaitseväe põhiametikohtadele järgmiselt:

1) Kaitseliidu ülem –Kaitseväe Peastaabi ülem;

2) Kaitseliidu Peastaabi ülem – väeliigi ülem;

3) malevapealik – pataljoniülem;

4) maleva staabi ülem – pataljoni staabi ülem;

5) malevkonna pealik – kompaniiülem;

6) kompaniipealik – kompaniiülem;

7) kompaniipealiku abi – kompaniiülema abi;

8) kompaniiveebel – kompaniiveebel;

9) rühmapealik – rühmaülem;

10) rühmapealiku abi – rühmavanem;

11) jaopealik – jaoülem;

12) jaopealiku abi – jaoülema abi;

13) malevlane – sõdur.

see pole veel kehtima hakanud, sest valitsus pole kodukorda kinnitanud ja Kaitseliit on praegu ilma kodukorrata. aga siin on antud vastavus malevapealik = pataljoniylem, mille kehtivust 21. aastasaja praktikas see vaidlusalune lause ilmselt väljendas. yhelgi maleval pole Kaitseliidu taastamisest saati olnud yle yhe pataljoni välja panna. (iga malev pidi enne ~2005. aastat komplekteerima kõigepealt yhe maakaitsepataljoni, aga teiseni ei jõudnud vist ykski. aga see kord on nyyd vahetunud veidi paindlikuma lähenemise vastu.) ja rygemendid surevad NATOs vähehaaval yldse välja, mis tähendab, et vastavust rygemendile ilmselt enam keegi taga ajama ei hakka.

panen siia kõrvale kaitseväeteenistuse seaduse tabeli auastmete vastavusega kaitseväe ametikohtadele.

§ 22. Ohvitseride põhiametikohad

(1) Ohvitseride ametikohad on sõjaväelist kõrgharidust või kõrgharidust ja sõjalist väljaõpet nõudvad sõjaväelise auastmega ametikohad.

(2) Ohvitseride põhiametikohad on:

1) kindrali auastmega ametikoht - kaitseväe ülemjuhataja ametikoht;

2) kindralleitnandi auastmega ametikoht - kaitseväe juhataja ametikoht;

3) kindralmajori auastmega ametikoht – Kaitsejõudude Peastaabi ülema ametikoht ja maaväe ülema ametikoht;

4) brigaadikindrali auastmega ametikoht – õhuväe ülema ametikoht ja mereväe ülema ametikoht;

5) koloneli auastmega ametikoht - rahuaja kaitseringkonna ülema ametikoht;

6) kolonelleitnandi auastmega ametikoht - pataljoniülema ametikoht;

7) majori auastmega ametikoht - staabiohvitseri ametikoht;

8) kapteni auastmega ametikoht - kompaniiülema ametikoht;

9) leitnandi auastmega ametikoht - rühmaülema ametikoht.

see on siis ilus teooria, mille järgi Raivo Lumiste võiks olla kindralmajor või selle auastme varsti saada. malevapealik peaks olema kolonelleitnant. enamasti on paistavad nad praegu majorid olevat, mis tähendab, et teooria võib mõne aasta pärast praktikale vastama hakata. Ohpuu 8. aprill 2010, kell 12:23 (EEST)

malev ja rügement

see vastavus rügemendile oleks hea viidata (mis dokumendi järgi, mis ajast saati, või mis ajal see nii oli) ja lahti kirjutada, et mis mõttes malev rügemendile vastab. ma pole päris kindel, kas praegu on kuskil kirjas, et malev vastab rygemendile. praktikas on pigem nii, et kolm malevat paneb õppusel (nt Kevadtorm) välja yhe pataljoni, iga malev yhe kompanii. -- Ohpuu 13. jaanuar 2012, kell 16:47 (EET)

Sõjaväelise organisatsiooni mõttes jaguneb Kaitseliit malevateks, mis vastavad rügementidele. Malevad jagunevad malevkondadeks (pataljonid), need kompaniideks, rühmadeks ja jagudeks. Kõigi nende üksuste eesotsas on pealikud, kes määratakse Vabariigi Presidendi ja Sõjaväe Juhataja poolt vastavalt nagu sõjaväes. K. L. Trakman. Sõjaväe administratsioon. Tartu 1939. Lk. 43. --Numbriga kärumees 13. jaanuar 2012, kell 17:10 (EET)

aitäh. see kirjeldab pigem tõesti Teise ilmasõja eelset olukorda, kirjutan selle nii ka artiklis lahti. -- Ohpuu 13. jaanuar 2012, kell 17:25 (EET)