Arutelu:Maardu–Raasiku tee

Kuidas bussipeatusi linkida? Andres 12. juuni 2008, kell 16:02 (UTC)

Kas neid ongi üldse linkida vaja? Ma kujutan ette, et selliseid bussipeatusi on Eestis võrdlemisi vähe, millest artiklit kirjutada võiks. iffcool 12. juuni 2008, kell 16:31 (UTC)

Minu meelest on bussipeatused inimeste geograafilises tajus olulised. Andres 13. juuni 2008, kell 13:40 (UTC)

ja lisaks kohaliku elustiku tähisena on mõni bussipeatus lausa arhitektuurne teos. Kui pole bussipeatust, siis tähendab see seda, et koht pole oluline...

Bussipeatuse linkimisel võiks sulgudesse panna (bussipeatus)--Hendrix 13. juuni 2008, kell 17:10 (UTC)

Ma saan aru kui kirjutada artikkel mõnest suuremast bussipeatusest/jaamast aga palun mitte artikleid väikestest bussipeatustest. Neist ei ole midagi kirjutada ja kui need kellelegi väga huvi pakuvad siis Kunstiakadeemia andis bussipeatuste kohta raamatu välja. Vaadaku sealt pilte.

Kuhu me küll nõnda välja jõuama – välipeldikuteni? iffcool 13. juuni 2008, kell 19:34 (UTC)

Ma ei saa nendest argumentidest aru. Iga bussipeatuse kohta saab öelda vähemalt seda, kus täpselt ta asub ja millal ta on rajatud. Neid artikleid vaevalt niipea tuleb, aga peaks olema ühtne pealkirjade kirjutamise viis. Andres 13. juuni 2008, kell 19:44 (UTC)

Ma loodan ka, et neid artikleid niipea ei tule. Bussipeatustest annab rääkida nende asulate artiklites. Luua alajaotus "transport" vms. ja sinna kirjutada, mis aastast see bussipeatus seal seisab, kas asulat läbib raudtee, kuhu kohta saab sealt ühistranspordiga sõita, jne.

Nimedest aga nõnda palju, et puudub vajadus midagi sulgudesse panna. Kirjutada lihtsalt "... bussipeatus" ja käib küll. Väiksemates asulates ei ole reeglina ju üle ühe bussipeatuse. Hea kui seegi on. iffcool 13. juuni 2008, kell 20:47 (UTC)

Probleemiks on otsitavus. Andmeid bussipeatuse kohta on asula artiklist raske otsida ning need koormavad artiklit. Asula artiklis piisab loetelust, ja suuremate asulate puhul oleks see loetelugi eraldi lehekülg. Andres 2. juuli 2008, kell 09:28 (UTC)

Jah, ka mina pooldan sellist vormistust.

Üldjuhul bussipeatuste nimed külade nimedega kokku ei lange, ja seda just sellepärast, et ühes asulas on sageli mitu bussipeatust.

Olen nõus, et asula artiklis tuleks transpordist kirjutada. Sama kehtib minu meelest ka maanteede artiklite kohta.

Igatahes on bussipeatused tuntumad kui kõrvalmaanteed, sest bussipeatusi tuntakse nimede järgi, aga maanteede nimed pole maastikul kuskil kirjas.

Välipeldikul ju tavaliselt nime pole. Kui pole nime, siis ei saa ka artiklit kirjutada. Andres 14. juuni 2008, kell 06:22 (UTC)

no näedsasiis, Kunstiakadeemia andis välja terve raamatu bussipeatuste kohta, aga Eesti Viki vaidleb selle üle, kas bussipeatuste kohta väärib artiklit kirjutada...

muide, välipeldik on inimese elus väga tähtsal kohal. Lihtsalt meeldetuletuletuseks - eranditult kõigil inimestel on põis ja soolestik ja need nõuavad aegajalt tühjendamist. Ja ka siis, kui linna peal asju aetakse või viibitakse laulupeol. Ja mis puutub konkreetsesse välipeldikusse, siis - mõni aeg tagasi kihas terve Eesti meedia Toompea miljonipeldikust. Kui palju on meie vikis sellest hittobjektist juttu?--Hendrix 14. juuni 2008, kell 01:17 (UTC)

Jah, selle peldiku kohta tuleb kindlasti kirjutada. Andres 14. juuni 2008, kell 06:22 (UTC)

Näiteks Pilt:EstonianVillageTonija.jpg sellestki bussipeatusest saab nii mõndagi kirjutada - mis oli sel kohal enne ja millal see konkreetne peatusemajake ehitati. isegi avamisüritus oli. avjoska 14. juuni 2008, kell 01:24 (UTC)

Kui ma selle välipeldiku näite tõin, olin ma miljonipeldiku olemasolust täiesti teadlik. Erandid aga kinnitavad reeglit nagu öeldakse.

See, et Kunstiakadeemia selle kohta pildialbumi välja andis, ei muuda neid bussipeatusi nii tähtsaks, et need artiklit vajaksid. Ammu enne selle teose üllitamist oli Eesti raamatulettidel müügis Eesti Ekspressi ajakirjaniku koostatud teos nimega "Hää koht" ja see sai vist isegi järje.

Nendest bussipeatustes aga nõnda palju, et näiteks Kose alevikus on neid minu teadmist mööda ainult üks (ikkagi asula, kus elab üle 2000 inimese. Väikestes asulates on neid vist rohkem?). Ülejäänud on lihtsalt kohad, kus buss peatuda võib: parkla, kus käivad kooliliinide bussid ja kohad, kus teeääres võivad rahulikus üksinduses kõrguda bussipeatuse märgid (bussi nendes kohtades eriti oodata ei tasu).

Teedevõrk võiks olla ka asulate artiklites mainitud ja ideaalne oleks, kui kõrval oleks isegi kaart, kus teede nimed peale märgitud. Ma lisaks selle osa kohe Kose artiklisse, kui keegi mulle selgeks teeks, mis tee täpselt kust läbi läheb. Mina ei kasuta teede ametlikke nimetusi (kas teie ütlete näiteks Tartu maantee või Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee?) ja samuti ei ole ma kursis sellega, kus täpselt mingi tee lõppeb või kus algab.

iffcool 14. juuni 2008, kell 14:53 (UTC)

Ka ilma ootepaviljonita peatused on bussipeatused.

Jah, selliseid ülevaateid ja kaarte on kindlasti tarvis. Ka artiklid teede kohta vajaksid täpsemaid selgitusi ja kaarte. Andres 2. juuli 2008, kell 09:28 (UTC)

'Sissesõit' ja 'väljasõit' on ju mõisted, miks ei võiks nende kohta artikleid olla? Andres 2. juuli 2008, kell 09:28 (UTC)

Peab vast arutelu jätkama.
Ma tahaks ikkagi kuulda mõnda head argumenti selle poolt, miks peaks meil bussipeatustest artiklid olema. See jutt ("Iga bussipeatuse kohta saab öelda vähemalt seda, kus täpselt ta asub ja millal ta on rajatud") ei saa olla nõnda pikk, et koormaks [asula]artiklit. Pealegi võimaldaks bussipeatustest, teedest (nii maanteedest, raudteedest kui veeteedest) kirjutamine asula all Transpordi nimelises alajaotuses tagada oluliselt parema ülevaatlikuse kõigist transportivõimalustest ning ei saaks kuidagi liiga pikk olla (vähemalt seni kuni me ei räägi mõnest suuremast Eesti linnast). Samuti võimaldaks see alajaotus paremat ülevaatlikust selles osas, et sealt lugedes oleks lihtsam selgitada, kus miski ikka täpselt paikneb – selles osas aitab ülejäänud artikkel.
Muidu paluks ka lõpetada bussipeatuste linkimise. iffcool 16. juuli 2008, kell 17:36 (UTC)

linkima peab sellele, mis on oluline. Bussipeatuste arhitektuur on omaette nähtus ja peegeldab paikkonna arusaamisi ilust jne. On piirkondi, kus on valitsev üks stiil, teises piirkonnas teine, kolmandas kolmas. Hiiumal Emmaste–Luidja maanteel on bussipeatused kui pisikesed suvilad, isegi lilled kasvavad. Jõhvis jällegi on osad tööstuslikud betoonkarbid, mis vabrikus valatud ja kraanaga paika pandud - tõsteaasadki küljes. Ei ole võimalik bussipeatuse arhitektuurist rääkida, viitamata ühelegi konkretsele peatusele. Tihtipeale on bussipeatus/bussijaam kohaliku elu tsentrum. Jõhv bussijaam (bussijaam on ju oma olemuselt bussipeatus, on ju) asub suures kaubanduskeskuses. Ja busside peatuskohad on lahendatud päris omapärasel kombel - seega tuleb eraldi kirjutada Jõhvi bussijaamast. Avjoska viitas ülal ühele bussipeatusele - Pilt:EstonianVillageTonija.jpg. Või ollakse tõesti seisukohal, et too bussipeatus on nii tähtsusetu ja isikupäratu, et sellest artikkel Vikis oleks patt?--Hendrix 17. juuli 2008, kell 07:50 (UTC)

Esiteks ei takistaks artiklite puudumine bussipeatustest ja nende arhitektuurist rääkimist eraldi artiklis ning teiseks ei ole ma vastu mitte kõigist bussipeatustest vaid enamusest kirjutamisest – suuremad/eripärasemad/mingil põhjusel kuulsamad võivad ka oma artikli saada. Kuid kuskil 90–95% bussipeatustest on valminud mingi tüüpprojekti järgi ja mingist eripärast rääkimine on kohatu. Me võime rääkida teatud tüüpi paneelmajade arhitektuurist eraldi artiklis aga me ei räägiks ju kõigist samasugustest paneelelamutest eraldi! Samamoodi olgu ka bussipeatustega. iffcool 17. juuli 2008, kell 10:48 (UTC)

Küsimus ei ole artikli pikkuses. Mõne kohta saab võib-olla päris pika artikli, mõne kohta mitte. See oleneb suuresti sellest, kui palju asja kohta teavet on. Praegu me ei tea sageli sedagi, millise asula piires bussipeatus asub. Linkimine ei tähenda veel, et kohe hakatakse kirjutama. Kirjutama hakatakse ikkagi siis, kui midagi öelda osatakse ja tahetakse. Aga kui juba kirjutama hakatakse, siis on hea, kui lingid on juba olemas.

Leian, et bussipeatuste kohta võiksid olla eraldi artiklid, just sellepärast, et neil on oma nimed. Peale selle, bussipeatus käib korraga nii asula kui ka tee juurde, nii et pole põhjendatud, et temast peaks rääkima just asula all. Aga sellegipoolest võib seda teha. Eraldi artiklite olemasolu ei välista materjali ülevaatlikku esitust kuskil mujal. Andres 17. juuli 2008, kell 10:54 (UTC)

Mina ei pea asja juures üldse oluliseks seda, kas bussipeatused on olulised ja kas neil on mingi arhitektuur. Leian, et neist tuleks rääkida eeskätt kui kohtadest. Andres 17. juuli 2008, kell 10:56 (UTC)

Kui iga bussipeatus väärib oma artiklit siis võiks seda väärida ka iga maja, saun, kuur, garaaž, mis Eestis ehitatud.--WooteleF 17. juuli 2008, kell 11:06 (UTC)

Vaata vastust allpool. Andres 17. juuli 2008, kell 15:54 (UTC)

Mina ei pea asja juures üldse oluliseks seda, kas bussipeatused on olulised ja kas neil on mingi arhitektuur. Leian, et neist tuleks rääkida eeskätt kui kohtadest. Andres 17. juuli 2008, kell 10:56 (UTC)

Pikkuses on küsimus ainult sellel määral, et bussipeatusest rääkimine ei saa minna nõnda pikaks, et hakkaks asula artiklis segama.

Ma küll ei tea, et kuskil asulateväliselt bussipeatusi leiduks – neid erajatakse ikka sinna, kus leidub inimesi.

Ma tahaks korralikke argumente kuulda, mitte seda "mina ei pea asja juures üldse oluliseks seda, kas bussipeatused on olulised ja kas neil on mingi arhitektuur" – mida sa siis oluliseks pead – ainult nime!? Kui pole oluline siis pole ka artiklit tarvis. Kui pole artiklit tarvis, pole vajadust ka linkide järgi. iffcool 17. juuli 2008, kell 11:07 (UTC)

Küsimus on ju ainult selles, kas rääkida mingist bussipeatusest omaette artiklis või (ka) mingi teise artikli sees. Seega ei ole jutt sellest, kas asjast üldse rääkida. Sellepärast me ei aruta praegu asja olulisuse üle, vaid selle üle, millises artiklis asjast rääkida. Kui asjal pole nime, siis me saame temast rääkida ainult teise artikli sees. Kui tal on nimi, siis võib teha ka omaette artikli. Kui omaette artiklit ei tehta, siis tehakse vähemalt ümbersuunamine (või täpsustusleht vms). Kui tehakse ümbersuunamine, siis on mõtet ka lingil. Kui näiteks nendest bussipeatustest räägitakse hoopis asulaartiklites, siis jõutakse siit lingi kaudu õigesse kohta. Mina küll soovitaksin teha (ka) eraldi artiklid, et lugejal oleks lihtsam leida täpselt seda, mis teda huvitab.

Mis puutub olulisusesse, siis on paratamatu, et Vikipeedias on erineva olulisuse astmega infot. Sellepärast pole oluline, kas mingi konkreetne infokild kuulub olulisema või vähem olulise info hulka. Piisab sellest, et ta on nii oluline, et sellest on mõtet rääkida.

Asulaartiklid on erineva pikkusega. Pikast artiklist on konkreetset infot raskem leida.

Kogu Eesti territoorium on jagatud asulate territooriumide vahel, mistõttu iga bussipeatus asub mingi asula territooriumil. Küsimus pole mitte selles, et bussipeatus ei asu mingis asulas, vaid selles, et me ei pruugi teada, millises asulas ta asub, ning aja jooksul võib ta sattuda ühest asulast teise, sest asulate piirid muutuvad.

Minu jaoks pole oluline, kas bussipeatuses on mingi ehitis, vaid see, et bussipeatus on koht, millel on nimi. Andres 17. juuli 2008, kell 15:54 (UTC)

No olgu. Teeme linke ja ümbersuunamisi.

Siiski, kui keegi otsib midagi bussipeatuse kohta siis loogiliselt võttes just seda, kus see paikneb, milline see välja näeb ja mis suunas sealt bussiliinid lähevad. Bussiliinide graafikuid keegi vaevalt Vikipeediast otsima hakkab. Kõige tõenäolisem on aga, et kui lugeja juba bussipeatusi otsib, siis alustab ta asula artiklist, kust ta mõnda bussipeatust otsida sooviks, kuna peatus(te) nime(sid) ta nii kui nii ei teaks. Kui selline info juba huvi pakub siis, arvatavasti kuna too tegelane plaanib seda asulat külastada ja soovid teada saada transpordivõimaluste kohta – asula kohta info leidmiseks on ta aga arvatavasti juba artikliga tutvuma asunud).

Või siis lühidalt: ma tahtsin eelneva jutuga öelda, et kui keegi bussipeatuste kohta Vikipeediast midagi teada soovib siis alustab ta arvatavasti just asula artiklist ning kui seal see info olemas on siis talle see igati meeldiks.

iffcool 17. juuli 2008, kell 16:24 (UTC)