Arutelu:Maailma riikide järjestus sissetulekute ebavõrdsuse järgi

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Milles on selle tabeli mõte? Miks võrrelda Eestit aastal 2000 Tansaania või Jaapaniga 1993. aastal? --Metsavend 22. aprill 2006, kell 22.58 (UTC)

Vikatimees arvab, et Gini indeks (GI) pole niivõrd majanduslik, kuivõrd sotsiaalse sidususe näitaja. Tabeli mõte on selles, et näidata - GI on üks parameeter, mille põhjal riike ja nende edusamme ühiskonna ülesehitamisel saab hinnata. Samas ebaühtlane tulujaotus pole iseenesest hea või halb näitaja ning ühiskonna edu saab vaevalt vaid ühe numbri alusel mõõta ja sellest kaugeleulatuvaid järeldusi teha.

Riigiti viiakse uuringuid läbi üsna ebareeglipäraselt nagu tabelist järeldada võib, mistõttu võib arvata tõepoolest, et 2000 a. Eesti võrdlus Tansaania ja Jaapaniga 1993. a. on ebaadekvaatne. Samas on GI suhteliselt aeglaselt muutuv parameeter, sest see sõltub küllaltki palju antud riigis väljakujunenud arusaamadest milline peaks ühiskonnaliikmete vaheline tulujaotus olema. Seega ei tohiks viga olla väga suur.

Kui rääkida Eestist, siis veidral kombel toimus viimane GI alane uuring 2000. a. Varem on GI uuritud Eestis tihedamalt.

Oleksin tänulik kui mõni statistikas või majandusteaduses kodus olev inimene kirjutaks või tõlgiks ära ingliskeelsest vikist Gini koefitsiendi ja Gini indeksi jutu, et eestlastele see mõiste samuti tuttavamaks saaks. Link: http://en.wikipedia.org/wiki/Gini_coefficient --Vikatimees

Gini indeksi teadasaamiseks ei pea tingimata eraldi uuringut korraldama. Seda saab ka hinnata. Statistikaamet avaldab Eesti Gini indeksi igal aastal. Probleem selles, et indeksit võib leida erinevate metoodikate alusel. Indeks muutub kindlasti, eriti kiiresti areneva majandusega riikides, aga ka majanduskriiside tõttu. Võrdle USA GI-d 1970: 0.394; 1980: 0.403; 1990: 0.428; 2000: 0.462. Isegi seal on muutus 10 aasta jooksul märgatav. Igal juhul löövad juba väikesedki muudatused tabeli järjestuse segi. Siinne järjestus ei näita suurt midagi. Riikide suhtelise järjestuse kohta saab nende andmete põhjal täie kindlusega vaid öelda, kas mingi riik paikneb tabeli üla-, kesk- või alaosas.
Üksikute riikide puhul on mul ka sügavad kahtlused nende andmete õigsuses, näiteks Venemaa GI on siin tabelis 31, siin aga 39 ja siin 39,9. --Metsavend 23. aprill 2006, kell 07.21 (UTC)

Tabelis on kõige varasem Gini indeksi info 1989 a.-st (Sierra Leone). Ülejäänud riikide andmed on enamasti 1990 a. algusest, keskpaigast. Kui vaadata USA Gini koefitsiendi muutust 1990-2000(0,428-0,462; erinevus 0,034), siis pole muutus nii suur, kui 1970-2000 (0,394 - 0,462; erinevus 0,68). Seega 10-15 a. piires ei saa see näit väga suurelt kõikuda. Loomulikult pole antud tabel peenmehaanika, vaid peegeldab olukorda üldisemalt.

Selle tabeli puhul huvitab meid ilmselt kõige rohkem Eesti positsioon võrreldes teiste riikidega. 61. koht selles arvestuses tundub ikka suht kehvakesena. Paljud arvavadki, et paremini kui Gini indeks näitab ühiskonna arengutaset Inimarengu indeks ehk HDI. 2005. a. andmete kohaselt on Eesti maailma riikide seas arvestataval 38. kohal.

Samas on siseriiklikuks tarbimiseks oluline rääkida ka Gini indeksist. Kas sul on statistikat või oskad leida selle kohta kuidas Gini indeks või Gini koefitsient on muutunud Eestis alates 1991. a. kuni tänase päevani?

--Vikatimees


Katkine link[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 15:17 (EEST)[vasta]


Katkine link 2[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 15:17 (EEST)[vasta]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Arutelu:Maailma_riikide_järjestus_sissetulekute_ebavõrdsuse_järgi&oldid=3667455"