Arutelu:Luul

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

mis selle en:Delusion mõte on? Ja artikli tekstis ma viidet delusionile ei näe...--Hendrix 27. mai 2007, kell 10:44 (UTC)

Tegemist on interwiki lingiga...vaata vasaku äära kasti "Teised keeled".--Boy 27. mai 2007, kell 11:04 (UTC)
sain aru... --Hendrix 27. mai 2007, kell 11:22 (UTC)

ma millegipärast arvasin, et neid viiteid teistele keeltele teevad robotid. Või peaks siis ise seda tegema...--Hendrix 27. mai 2007, kell 11:48 (UTC)

Robotid saavad alustada siis, kui oled selle artikli kahepoolselt sidunud mõne teise vikipeedia artikliga. Kõige soovitatavam ja tavalisem praktika on niisugune. Otsid üles samateemalise artikli inglise vikipeediast, kopeerid sealt lingid eestikeelsesse, lisad sinna lingi eesti vikisse ning eesti viki artiklisse veel lingi ingliskeelsele artiklile. Tasub ka kontrollida linkide õigsust. Andres 27. mai 2007, kell 12:42 (UTC)
ja robotid siis seostavad kõik keeled omavahel? --Hendrix 27. mai 2007, kell 12:47 (UTC)
Jah. Andres 27. mai 2007, kell 12:57 (UTC)

Minu meelest ei pea luul tingimata olema väär. Pigem on oluline, et ta on õigustamatu. Andres 30. august 2007, kell 19:01 (UTC)

too, palun, mõni näide õigustamatuse kohta, siis oleks kergem arutada.--Hendrix 31. august 2007, kell 04:33 (UTC)
Noh, näiteks võib kellelgi olla luul, et tema ema ei ole päris ema. Ja siis võib olla nii, et ta ongi adopteeritud, kuid inimesel pole olnud mingit võimalust seda teada saada või vastavaid vihjeid saada. Tema veendumus ei ole õigustatud (st episteemiliselt õigustatud), kuid on tõene. Sellest tõesusest ei tulene, et tegu pole luuluga. Andres 31. august 2007, kell 05:11 (UTC)

Selle definitsioonil on teinegi puudus. Haiguslikkuse samastamine ilmse väärusega on küsitav. Tundub, et luul ei pea olema ilmselt väär. Peale selle, vääruse ilmsus on subjektiivne. Pole üldse selge, mis teeb luulu haiguslikuks. Väga lähedusi nähtusi ("fanaatiline" religioosne uskumus või mingisse teooriasse või õpetusse uskumine, ebausk, etnilised stereotüübid), nõiduses või vererituaalises süüdistamine on väga erinevad nähtused. Richard Dawkinsi raamatus "The God Delusion" käsitletaksegi Jumalasse uskumist luuluna. Andres 31. august 2007, kell 05:44 (UTC)

Peale luulu vääruse küsimuse, mis on suuresti filosoofiline küsimus, on tegelikult ka luulu veendumuslikkus ja ümberlükkamatus viimaste uuringutega kahtluse alla seatud. Põhimõtteliselt ei pea inimene olema luulus (luulu tõesuses?) 100% veendunud, vaid võib ka märksa vähem. Samuti on näidatud, et psühhoteraapiaga on võimalik õpetada luulumõtteid vaidlustama. Vääruse kohta veel - tegelikult ei saa tõesti ükski inimene kõrvalt sageli öelda, kas uskumus on väär või tõene. Saab aga hinnata tõenäosust - pole tõenäoline, et inimese tagant varastatakse või et ta pärisisa on Rootsi kuningas. Aga olen nõus, et nii nagu artiklis toodud, luulu tavaliselt defineeritakse ja õpetatakse.--Ken 31. august 2007, kell 08:23 (UTC)
Teine asi, mida võiks ehk siin artiklis lühidalt lahti seletada, on mõisted nagu "kinnisidee" ja "ülekaalukas mõte" jms, mis sinna kõrvale käivad. Ka näiteks anorexia korral esineva veendumused oma keha kohta ja nende erinevus "klassikalisest" luulust või sotsiaalfoobia korral esinevad uskumused selle kohta, kuidas seltskonnas toime ei tulda või naeruväärne näidakse, paanikahäire veendumus "suren kohe ära" vms.--Ken 31. august 2007, kell 08:23 (UTC)
Üks oluline asi on minuarust puudu - luul peab mõjutama inimese elu. Ma võin ju uskuda, et kosmoses elavad rohelised mehikesed ja olla selles ka 100% veendunud, aga kliinilises mõttes pole see luul, kui ma arvan, et see absoluutselt minusse ei puutu. Niipea, kui nad hakkavad mind külastama või kiiritama, on tegemist luuluga.--Ken 31. august 2007, kell 08:23 (UTC)