Arutelu:Lohu mõis
Kas ei kuulunud see mõis eesti ajal Johan Pitkale?
Peale riigistamist toimunu ei saa olla mõisa ajaloo all kuna siis enam mõisa ei eksisteerinud.--WooteleF 16. juuni 2008, kell 19:37 (UTC)
- Mille alla selle siis saab panna? Andres 16. juuni 2008, kell 21:10 (UTC)
- Tihti asutati peale riigistamist mõisahoonesse kool jms. Selle olen ma ise lisanud mõisakompleksi alapeatükki. Usun, et ka antud juhul oleks võimalik see jutt eri artiklite ja peatükkide vahel jaotada.--WooteleF 16. juuni 2008, kell 21:18 (UTC)
Mõisnike esivanematest ei ole vast mõisaartiklis mõtet nii põhjalikult kirjutada. Ei ole teemaga väga tihedalt seotud ja teeb jutu pikaks ja segaseks.--WooteleF 10. juuli 2008, kell 20:07 (UTC)
- Jah. Aga siis mitte kustutada, vaid viia õigesse kohta. Andres 10. juuli 2008, kell 20:16 (UTC)
- Eemaldtud jutt on näha selles redaktsioonis.--WooteleF 27. aprill 2010, kell 14:24 (EEST)
1709. toimusid mõisa ümbruses Põhjasõja Karoliinide (Karl XII sõjakaaslaste) lahingud. - Lause on natuke imelik. Kellega nad seal lahinguid pidasid? Omakeskis? Õigem oleks vist lihtsalt öelda, et Põhjasõjas toimusid ümberkaudseil aladel lahingud.
Hofmeisterit ei saa vist päris koolmeistriks küll tõlkida. Kasvataja oleks äkki õigem öelda.
Üleüldse tuleks artiklis vähem rõhku pöörata inimeste sugupuudele ja põlvnemisele.--WooteleF 2. november 2008, kell 20:36 (UTC)
Vana kindral Baranoff suhtunud varade äravõtmisesse ja uutesse omanikesse üldiselt rahulikult, vaid riigivanem Jaaksoni polevat ta sallinud ja kutsunud teda isegi duellile. Carl Mothanderi järgi olevat Jaakson daamide nähes oma paljaid jalgu vees solgutanud. --Improvisaator 10. november 2009, kell 11:20 (UTC)