Arutelu:Laava

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Mind huvitavad paljud asjad laava kohta:

  • Kas voolava laava kõrval saab jalutada? Lõkkele võib vabalt mõne meetri kaugusele minna, aga laava peaks kuumem olema.
Põhimõtteliselt saab küll. Oleneb muidugi laava temperatuurist ja laavavoolu suurusest. Voolav laava võib olla kattunud koorikuga, mis on väga halb soojusjuht. Punaselt hõõguvale suuremale laavajõele siiski paari meetri kaugusele läheneda ei kannata. Et sellistes tingimustes töötada kannavad vulkanoloogid hõbedast riietust, mis soojust tagasi peegeldab. Siim 17. september 2005, kell 21.04 (UTC)
  • Missugust häält teeb voolav laava? Kas ta voolab hiirvaikselt, pragiseb ja raksub või teeb kõrvulukustavat mürinat?
Ma ei ole kahjuks kunagi voolavat laavat kuulnud. Arvan, et see sõltub peamiselt laava edasiliikumiskiirusest. Pahoehoe voolab ilmselt suht vaikselt, aga aa on ilmselt mürarikkam. Siim 17. september 2005, kell 21.04 (UTC)
  • Laavavoolust peaks eralduma gaase. Kas need gaasid on lõhnatud või kirjeldamatult jälgi lõhnaga? On nad äkki mürgised? Või ei tule sealt arvestatavas koguses gaase välja?
Kraatrist väljunud basaltsest laavavoolust enam väga palju gaase ei tohiks tulla. Gaaside kontsentratsioon on seda suurem, mida lähemal ollakse magma maapinnale tungimise kohale. Vulkaanilised gaasid on üldiselt vastiku lõhnaga ja nende suures koguses sissehingamine võib lõppeda saatuslikult. Aktiivseid vulkaane uurivate vulkanoloogide varustusse kuulub kindlasti ka gaasimask. Siim 17. september 2005, kell 21.04 (UTC)
  • Kui kiiresti laavavool liigub? Harilikult vaevalt et üle paari-kolme kilomeetri tunnis, ma arvan.
Kiirus on väga erinev ja sõltub mitmest asjaolust. Peamiselt nõlva kaldenurgast, laava temperatuurist, laavavoolu suurusest jne. Laava võib liikuda edasi mõni cm minutis, aga on registreeritud ka kiirusi üle 100 km/h (see on muidugi ekstreemne ja harvaesinev kiirus). Siim 17. september 2005, kell 21.04 (UTC)
  • See, missuguse aja jooksul laavavool niivõrd tardub, et selle peale saab kõndima minna, sõltub vist paljudest asjaoludest. Kas saab mingit keskmist välja tuua?
Isegi liikuva laavavoolu peal võib õnnestuda kui mitte kõndida, siis vähemalt seista. Laava peale tekib koorik, mis laseb väga halvasti läbi soojust. Kui julgust on, siis võib sellise kooriku peale astuda ja mööda aeglaselt liikuvat laavavoolu allavoolu parvetada :) Eks ta sõltub tõesti väga mitmest asjaolust, aga üldiselt saab laava peale üsna varsti minna, seda just tänu halvale soojusjuhtivusele. Halb soojusjuhtivus tähendab ka seda, et laavavoolu lõplikuks jahtumiseks läheb kaua aega, vahest isegi mitukümmend aastat. Siim 17. september 2005, kell 21.04 (UTC)
  • Mingi aja pärast kasvab laavavoolu peale rohi ja pärast juba puud ka. Kas on usutav, et juba ülejärgmisel aastal on kogu laava rohuga kattunud? Või, vastupidi, kas on usutav, et sada aastat pärast vulkaanipurset on laavavool ikka rohtumata? Taivo 17. september 2005, kell 20.26 (UTC)
See sõltub rohkem klimaatilistest tingimustest. Mida soojem ja niiskem kliima, seda kiiremini toimub murenemine ja kõigepealt samblikud ja seejärel taimed saavad laavavoolu vallutada, kuid ühe aastaga see siiski ei juhtu. Pigem võtab see protsess mitukümmend aastat. On ka laavavoole, mis on sada aastat hiljem taimestikuta, aga see on juba rohkem bioloogide teema. Siim 17. september 2005, kell 21.04 (UTC)

Minu meelest peaksid vastused säärastele küsimustele (niipalju kui neid vastuseid on), sisalduma ka artikli(te) tekstis. Andres 17. september 2005, kell 21.27 (UTC)