Arutelu:Läti riigipeade loend

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kas välja jäid ainult Läti NSV riigipead või veel mingid kommunistid?

Gorbunovs oli ametis 1990. aastast, mil Läti ei olnud iseseisev. Kas ta oli juna siis president või kas ta üldse oli president. Andres 00:27, 2 Feb 2004 (UTC)

Aa, saan aru, Sul on kirjas, et ta oli ajutine riigipea. Andres 00:31, 2 Feb 2004 (UTC)

Läti ametlikul kodulehel teda ei mainita. Kuid tal oli samasugune staatus, nagu meie Arnold Rüütlil. Ta oli Ülemnõukogu esimees ja ajutine riigipea.

Välja jäid

Läti Nõukogude Vabariigi juhid

  • 1917, 21. detsember – 1918, 22. veebruar Fricis Rozins (1870 – 1919)
  • 1918, 12. aprill – 1918, 17. november Adolph Konstantin Jakob, Parun Pilar von Pilchau-Audern (1851 – 1925) (Liivimaa, Eestimaa, Riia ja Öseli Ühisnõukogu esimees; alates 8. november 1918 Balti regendinõukogu esimees)

Samuti

  • 12. august 1944 - 2. veebruar 1945 W. von Borke (Generalkommissar)


Need väljajäänud võiks olla eraldi artikleis, millele siia artiklisse saaks lingid. Läti valitsejate artiklist peaks pääsema Läti NSV (nii ülemnõukogu presiidiumi esimehed kui ka kommunistliku partei esimesed sekretärid), Saksa okupatsiioniaegsed (II ms), Balti hertsogiriigi, Kuramaa hertsogiriigi ja Vana-Liivimaa (eraldi Riia peapiiskopid, muud piiksopi ja ordumeistrid) esimeste meeste nimistuisse.
Naispresidente ja -peaministreid märkida nime ette lühendiga "pr.". Jätta "(naine)" ära. Nii saaks soliidsem. Urmas 10:43, 2 Feb 2004 (UTC)
Väga hea mõte! Ma soovitan ilma punktita vormi "pr". Andres 10:50, 2 Feb 2004 (UTC)

Naised poliitikas

Siis peab sellest kuskil suurelt ja selgelt kirjutama, et oleks arusaadav. -- Egon 10:57, 2 Feb 2004 (UTC)

Loodan küll, et lühendid hr., pr. ja prl. (punktidega või ilma) on igale eestlasele lastetoaga kaasa antud. Kui ei, siis ... Kuidas selline inimene üldse võõraste inimestega suhtleb või nende poole pöördub? Kahtlen tugevasti, kas sellise "tasemega" persoonide huvi Wikipedia esilehest kaugemale ulatub.
Arvan, et riigipeade loetelus peaks vähem tähelepanu juhtima valitseja soole (see peab olema välja loetav, kuid mitte esmatähtis). Olulisem on ju muu info. Urmas 13:45, 2 Feb 2004 (UTC)
Samas valitseja sugu on ikka tähtis. Olgu see Pr. Läti president, kuid kas Sa ütled näiteks Gruusia nimede puhul, kas tegu on naissoost siskuga, või meessoost. Ja ma arvan, et kui juba koskil tekib probleeme mõistmisega, siis oleks parem, kui igal pool oleks selgus. See oleks minu arvamus. -- Egon 13:57, 2 Feb 2004 (UTC)

Või kas eestlane emavaadates ütleb, et tegu on naissoost isikuga: Megawati Sukarnoputri?

  • Radama I (Lehidama)
  • Ranavalona I Rabodoandrianampoinimerina
  • Radama II (Rakotosehenondradama)
  • Rasoherina (Rabodozanakandriana)
  • Ranavalona II (Ramoma)
  • Ranavalona III (Razafindrahety)

Või need Madagaskari monarhid. Selles nimistus on kaks meessoost ja ülejäänud on naissoost. -- Egon 14:06, 2 Feb 2004 (UTC)

Neile, kes on prouad-presidendid, saaks "pr." kirjutada kasvõi järgi sulgudesse.
Eraldi küsimus on kuningannad, keisrinnad, kellele nende tiitli saab sulgudesse märkida ("kuninganna", "keisrinna" nagu ka näiteks "regent") -- Urmas 16:00, 2 Feb 2004 (UTC)
Arvan, et "kuninganna" ja "keisrinna" võiks märkida ette. Andres 21:38, 2 Feb 2004 (UTC)

Kuid ma toetaksin ka pr. versiooni, sest on teada, et professor on tähistatud kui prof. -- Egon 14:12, 2 Feb 2004 (UTC)

Artikkel naistest poliitikas

http://www.guide2womenleaders.com/Presidents.htm

Väga hea, siit saab ju materjali. Võib teha ka artikli "Naisriigipeade loend". Andres 07:32, 3 Feb 2004 (UTC)
Neid naisi on palju. Kas teha tabel tähestikulises järekorras arvestades riike või naiste perekonna nimesid? -- Egon 09:43, 3 Feb 2004 (UTC)
Ma arvan, et nime järgi, ja nime järel võib mainida, mis riigi mis nimetusega riigipea ja mis ajal ta oli. Andres 15:30, 3 Feb 2004 (UTC)

Kas keegi on kuulnud, et naissoost isikud kannavad tiitlit sultan? Komooride puhul kipub see nii olema. -- Egon 10:34, 3 Feb 2004 (UTC)