Arutelu:Kurd

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kurd on lainjas geoloogiline struktuur, mis on enamasti tekkinud algselt tasapinnalise kihi deformeerumisel survepingete väljas.

"Kurd" ei ole geneetiline, vaid puhtalt kirjeldav mõiste, mistõttu võivad kurrud olla ka primaarsed.

Definitsioon peakski siis kurdu kirjeldama tekkepõhjusele viitama. See, et pole tegemist "geneetilise mõistega", peaks kohe alguses selguma. Andres 24. veebruar 2007, kell 17:06 (UTC)
Definitsioon sisaldab sõna 'enamasti', mis viitab sellele, et tuleb lugeda edasi. Ma ei kirjutagi artikleid neile inimestele, kes viitsivad ainult avalauset lugeda. Kes sellega piirduvad ja seetõttu asjast puuduliku ülevaate saavad on selles ise süüdi. Ma ei tea täpset protsenti, aga ma arvan, et kui mainitakse kurde, siis 99% juhtudest peetakse silmas tektoonilisi kurde. Siim 24. veebruar 2007, kell 17:11 (UTC)
selles suhtes usun, et see protsent on ikka väga palju väiksem, pigem mõeldakse ikka kortsu näos või konkreetse rahvuse esindajat... - Ahsoous 24. veebruar 2007, kell 17:24 (UTC)
Ma tegelikult juba ootasin kuni keegi sellega välja tuleb. See artikkel on geoloogiast. Siim 24. veebruar 2007, kell 17:27 (UTC)
ega ma ei vaidlegi, ilmselt jätaksin ka ise selle geoloogiale ... rahvustest on meil siin reeglina artiklite pealkirjad mitmuses (aga too mitmus on paraku veel teistpidi mitmetähenduslik) ja see teine usun, et rohkem sõnaraamatu teema... lihtsalt nentisin, et see väide pole tõenäoliselt väga korrektne... - Ahsoous 24. veebruar 2007, kell 18:51 (UTC)
"Kurd" on ka anatoomia termin. Aga minu poolest võib sellele jääda artikkel Kurd (anatoomia). Andres 24. veebruar 2007, kell 18:57 (UTC)
muidugist siinolevast võiks võib ju saada ka kirjutada näiteks artiklis kurrutus aga ka tollel terminil on (kui ma ei eksi) vist geoloogiaski 3 tähendust ;) - Ahsoous 24. veebruar 2007, kell 19:06 (UTC)
Isegi kui artikkel läbi lugeda, jääb selgusetuks, mis nimelt on kurru kirjeldus. "Lainjas geoloogiline struktuur"?
Asi on ikkagi artikli loogilises ülesehituses. Kui definitsioonis on sõna enamasti, siis on ta poolik. Andres 24. veebruar 2007, kell 17:19 (UTC)
Kes sulle ütles, et see avalause on definitsioon? See on esmane kirjeldus, mis toob välja kõige iseloomulikuma. Geoloogia ei ole matemaatika. Loodusteaduslikke mõisteid ongi parem mitte üritada defineerida, vaid kirjeldada. Kui kirjeldusest jääb väheks, siis vaata pilti. Selleks nad artiklile lisatud ongi. Siim 24. veebruar 2007, kell 17:46 (UTC)
Me võime avalauset nimetada kuidas tahame. Mina ise ütlen ka tavaliselt definitsioon, aga erinevad inimesed saavad erinevalt aru, mis asi see on. Minu meelest pole midagi valesti selles, et avalause ütleb kuidas kurrud tavaliselt tekivad. Selliste asjade üle vaidlemine on viljatu tegevus. Siim 24. veebruar 2007, kell 18:02 (UTC)
Avalause ei pea tingimata olema range definitsioon. Näiteks juhul, kui range definitsioon on liiga keeruline, võib selle jätta tahapoole ning avalauses aimu anda, millega on tegemist. Aga praegu artiklist ei selgu, mis see kurd üldiselt on. Kui oleks defineeritud geoloogiline struktuur, siis oleks võib-olla asi arusaadav. Kui suured kurrud võivad olla või peavad olema? Andres 24. veebruar 2007, kell 18:06 (UTC)
Võtan küsimuse tagasi, sest artiklis siiski on sellele vastus. Andres 24. veebruar 2007, kell 18:09 (UTC)
Võtan tagasi ka väite, et puudub selgitus, mis on geoloogiline struktuur. Andres 24. veebruar 2007, kell 18:09 (UTC)

Mul on ümbersõnastamiseks järgmine ettepanek.

Alustada nii:

Kurd on lainjas geoloogiline struktuur, mille suurus võib ulatuda mikroskoopilisest kuni regionaalseni.

Enamasti on kurrud tekkinud algselt tasapinnalise kihi deformeerumisel survepingete väljas.

Lause ""Kurd" ei ole geneetiline, vaid puhtalt kirjeldav mõiste, mistõttu võivad kurrud olla ka primaarsed." asendada lausega:

Kurrud võivad olla moodustunud ka algusest peale lainjate geoloogiliste struktuuridena.

Seda lauset ma niimoodi ei mõelnud. Algselt settis kiht ikkagi enam-vähem tasapinnalisena, kuid muutus lainjaks allpool lasuvate setete erineva kompaktsiooni tõttu. Siim 24. veebruar 2007, kell 18:24 (UTC)

Kuigi põhimõtteliselt tähendab praegune tekst sedasama, oleks minu meelest muudetud tekst selgem ega tekitaks neid küsimusi, mida ma algselt esitasin. Leian, et definitsioon oleks sel juhul enam-vähem piisav. Andres 24. veebruar 2007, kell 18:18 (UTC)

Kui soovid, siis muuda. Siim 24. veebruar 2007, kell 18:24 (UTC)

Tegin alguse ümber, aga tagapool ma ei oska muuta, sest ma ei saa täpselt aru. Võiksin muidugi kirjutada "Kurrud võivad olla ka primaarsed", aga see pole just eriti arusaadav. Mina ei saanud sellest õigesti aru. Igatahes tahaks lahti saada jutust kirjeldavate ja geneetiliste mõistete kohta, mis on minu meelest ülearune.
Mida see primaarne kurd siis tähendab? Kas kurrud on alati moodustunud enam-vähem tasapinnalistest struktuuridest? Andres 24. veebruar 2007, kell 18:44 (UTC)

Kurrud on plastsed deformatsioonid ning saavad seetõttu tekkida sügaval maakoores, kus kivimid on kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu plastilisemad. Maakoore hapramas ülaosas tekivad kurdude asemel peamiselt murrangud.

Kas see käib igasuguste kurdude kohta? Sellisel juhul peaks see olema eespool. Andres 24. veebruar 2007, kell 20:18 (UTC)
Eks ta ikka tektooniliste kurdude kohta käib. Siim 24. veebruar 2007, kell 20:20 (UTC)
Kas mittetektoonilised kurrud ei teki plastsete deformatsioonidena? Andres 24. veebruar 2007, kell 20:23 (UTC)
Eks see sõltub olukorrast ning sellest kui lähedalt me vastavat kurdu uurime. Makroskoopiliselt on kõik kurrud plastsed deformatsioonid, kuid mikroskoopiliselt asja uurides leiame, et see, mis kaugelt tundub sujuv, koosneb tegelikult väikestest astmetest. Väide, et kurrud on plastsd deformatsioonid, on tegelikult lihtsustus. Siim 24. veebruar 2007, kell 21:04 (UTC)
See on nüüd tõesti informatiivne jutt. Äkki saaks seda kuidagi artiklisse sisse panna? Andres 24. veebruar 2007, kell 21:09 (UTC)
Seda, et jutt on tektooniliste liikumiste toimest, võiks kohe mainida. Praegu tuleb see sõna sisse alles pärast. Andres 24. veebruar 2007, kell 20:21 (UTC)
Siis sa ütled ju jälle, et artikli lõpus väidetakse, et mitte ainult jne. See asi väsitab mind. minu jaoks on artikkel praegusel kujul OK. Ja sama OK oli ta ka alguses. Ma ei ole aru saanud, et see arutelu siin midagi paremaks oleks teinud. Sa tahad, et artiklid oleks nii nagu sulle meeldib, aga ühte asja saab ju erinevat moodi väljendada. Ühele meeldib üks, teisele teine. Kui lugeja artikli läbi loeb, siis ta saab ju sama info kätte sõltumata sellest, mis järjekorras see on. Siim 24. veebruar 2007, kell 20:28 (UTC)
Seda, kas artikkel on arusaadav, otsustavad ju lugejad. Võõras silm näeb paremini. Ma ei taha artiklit ümber teha vägisi, ilma Sinu nõusolekuta, sest ma ei ole geoloogia alal kompetentne.
Sa ei vaidle ju vastu, et kui räägitakse tektoonilistest ja mittetektoonilistest kurdudest, siis on tektoonilisust on parem esmakordselt mainida seal, kus räägitakse tektoonilistest kurdudest. Siis on ühemõtteliselt selge, millest jutt on. Aga ma ei tea, kus oleks õige koht selle sõna sissepanemiseks.
Minu küsimused tulevad selles, et ma ei tunne geoloogiat. See, mis Sinu pilgule on enesestmõistetav, võib mulle küsimusi tekitada. Minu jaoks on küsimus, kas mittetektoonilised kurrud ei ole plastsede deformatsioonid. Ilma seda teadmata on mul raske artiklist aru saada.
Ma püüan artiklit niiviisi ümber teha, et mul oleks sellest kergem aru saada, ning niipalju kui oskan, arvestada ka seda, et teistel lugejatel oleks kergem aru saada. Sinu jaoks ei pruugi olla vahet, sest Sa valdad teemat. Küsimus pole lihtsalt meeldivuses. Kui minu muudatused teevad mõne teise jaoks arusaamise raskemaks, küllap ta annab siis oma segadusest märku. Ma ei usu, et niimoodi tekib ringliikumine. Küllap ikka liigub asi suurema arusaadavuse suunas.
Kui ma teemat valdaksin, siis ma viimistleksin ise ega väsitaks Sind oma küsimustega.
Pole nõus, et lausete järjekorra muutmisel info ei muutu. Andres 24. veebruar 2007, kell 20:52 (UTC)