Arutelu:Krüptograafia

Tekkis huvitav küsimus, see artikkel peaks ju hõlmama palju rohkem kui siin käsitletud "digitaal krüptograafiat", on olemas ju ka paljudes filmidestki nähtud šabloonšiffer, Caesari šiffer, ruutšiffer, polüalfabeetilised šifrid ... see nimekiri on pikk. Isegi Enigma masinat, ei saa päris digitaalseks lugeda (kuigi tal on siiski olemas enamik kaasaegsetes digitaalalgoritmideski kasutatavaid tehnikaid). Huvitav, et paljude eelpool mainitud šiffrite kohta puudub info isegi Inglise keelses vikipeedias.--junos 1. mai 2009, kell 16:16 (UTC)

See ei tähenda, et eestikeelses Vikipeedias ei pea nende šifrite kohta artiklit olema. Hakka julgelt pihta ja küll kogenumad vikipedistid appi tulevad. avjoska 1. mai 2009, kell 16:17 (UTC)

Definitsioon on ebamäärane

"Krüptograafia on informatsiooni muutmine loetamatuks ilma eriteadmiste ja -vahenditeta." Siit võib justkui välja lugeda, et "krüptograafia = informatsiooni (loetamatuks) muutmine ilma eriteadmiste ja -vahenditeta" (st selliseks muutmiseks, kus ei kasutata eriteadmisi ega -vahendeid). Võibolla peaks olema hoopis: "Krüptograafia on informatsiooni muutmine ilma eriteadmiste ja -vahenditeta isikutele loetamatuks"? EKSS ütleb lihtsalt: "salakiri", mis omakorda on "kokkuleppeline, kõrvalistele isikutele arusaamatu kirjutusviis; sellises kirjutusviisis tekst". --90.191.1g6.98 (arutelu) 5. jaanuar 2018, kell 00:38 (EET)

Lubamatu kvaliteediga artikkel

"informatsiooni muutmine loetamatuks ilma eriteadmiste ja -vahenditeta" - ah et siis ainuke eesmärk on loetav loetamatuks muuta?! Pole paha!. Ja et vahendeid pole ka vaja, peast läheb 2048-bitise plokkšifri arvutamine, mis müdiseb. ning isegi eriteadmisi pole vaja, saab paja ja kastruliga?

"Samuti on krüptograafia seotud inseneritegevusega (niinimetatud security engineering)." - einojah, see seos on ikka üliilmne.

"Krüptograafia on mõeldud teatud probleemide, nagu näiteks info salastatus [..] lahendamiseks." - sosoh, et salastatus on PROBLEEM?

"Krüptograafia vältimist uurib krüptoanalüüs" - oh õudust, ent milleks ikkagi on vaja üht teadusharu vältida?

"Krüptimine" on Elm Streeti termin, eestikeelne termin on krüpteerimine.

"Seetõttu nimetatakse selliseid algoritme ka salajase võtmega algoritmideks." - idiootsus, sest ka asümmeetrilise krüptosüsteemi privaatvõti võiks justkui nagu saladuseks jääda?

"krüptograafia kasutamise mõte on pigem pealtkuulamise ja pettuse avastamine" - nomidaistmikku, vanasti oli lutikatõrjet vaja pealtkuulamisseadme avastamiseks, nüüd piisab krüptograafiast?

"Need võtmed on teineteisest sõltumatud, ühest võtmest ei saa tuletada teist." - hiljutises Roca bugi juhtumis nägime, et oi, kuidas saab!

"teade krüpteeritakse mitteavaliku võtmega" - käidagu jala, selle asja nimi on privaatvõti, selmet "mitteavalik".

"Caesari nihe" - no ei: aga pärast selle artikli läbilugemist tekib asjalikul inimesel küll nihe.

Kokkuvõte - artikkel on keeleliselt LUBAMATU kvaliteediga, ütleksin isegi, EKSITAVAS keeles kirjutatud. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 2001:7d0:4c83:a902:650d:5f69:d8a6:2850 (arutelu • kaastöö) 10. juuli 2019.