Arutelu:Kouvola linn

Mis see regioon on? Seutukunta? Seutu? Andres 1. mai 2006, kell 12.10 (UTC)

Tõlkes lähtusin ennekõike kontekstist ja kohalike endi määratlusest. Piret 2. mai 2006, kell 06.44 (UTC)

Selle peaks panema omaette artiklisse. Kust Sa võtsid sõna "regioon"? Andres 1. mai 2006, kell 12.17 (UTC)

Regioon on juba artiklina olemas. Soomes räägitakse regioonidest sellises kontekstis. Ka Helsingi arutelus mainitud seutu peaks olema haldusregioon ehk siis üldisemalt regioon. Piret 2. mai 2006, kell 06.44 (UTC)

Minu arvates sobiks paremini "ümbruskond". Andres 1. mai 2006, kell 12.27 (UTC)

Minu meelest tähendab sõna "regioon" Eesti keeles mingit suuremat maa-ala kui see. Andres 1. mai 2006, kell 12.29 (UTC)

Regioon pakub eraldi mõistena haldusregioon ja sellega on Kouvola regiooni puhul ka tegemist. "Ümbruskond" või "piirkond" ei ole antud juhul täpne. Piret 2. mai 2006, kell 06.44 (UTC)

Asi on selles, et sõna "regioon" võib põhimõtteliselt tähendada mis tahes maa-ala. See sõna on ebaspetsiifiline. (Siiski kasutatakse seda sõna eesti keeles tavaliselt suuremate (Eesti maakondadest suuremate) maa-alade kohta.) Kui mõne riigi haldusüksusi nimetatakse sõnast regio tuleneva sõnaga, siis tõlgitakse see eesti keelde "piirkond". Soome keeles kasutatakse sõnu seutukunta ja seutu, rootsi keeles ekonomisk region, inglise keeles sub-region. Kas eesti keeles on otsustatud, kuidas seda terminit eesti keelde tõlkida? Kas "regioon" on sõna, mida kasutavad Soome eestlased? Andres 2. mai 2006, kell 08.14 (UTC)

Halduspoliitiline regioon ehk regioon on ka kahe maa poliitikute jutus kasutusel olnud. Siis saadakse omavahel räägitust täpselt aru. Soome eestlaste keelekasutuse kohta ei oska öelda, kui panen kõrva taha ja anna teada 2. mai 2006, kell 08.19 (UTC)

Halduspoliitiline regioon on riigi või haldusüksuse territoorium. Selles mõttes on regioon näiteks Soome riigi, lääni või valla territoorium, kuid nähtavasti mitte seutukunta või seutu, sest see pole haldusüksus. Palun täpsusta, millest on poliitikud kõnelnud. Regionaalsest koostööst? Andres 2. mai 2006, kell 08.31 (UTC)

Kouvola regioon koosneb seitsmest omavalitsusest kuhu kuulub kaks linna, ülejäänud on vallad. See kõik kokku on SEUTU ja mitte SEUTUKUNTA. See omakorda on osa Kymnelaakso maakonnast ja see jälle omakorda Lõuna-Soome Läänist. Kouvola regiooni keskus on samanimelin linn. Linke: Kesknädala ja Tourest messilt. Nii räägitakse ja seni ei ole arusaamisega probleeme olnud. Piret 2. mai 2006, kell 08.55 (UTC)

Kasutatakse sünonüümidena nii sõna seutu kui ka sõna seutukunta. Vaata soome vikipeedia artikleid fi:Kouvolan seutukunta ja fi:Suomen seutukunnat. Selleks et tõlkida, tuleb kasutada ühtset terminit, mis oleks võimalikult ühemõtteline. Sõna "regioon" ei ole minu meelest küll ühemõtteline. Olen selle sõnaga muidugi nõus, kui see peaks juba olema yterminina juurdunud. Sa ütled: "nii räägitakse". Kes siis nii räägib. Soomes kasutavad eesti keelt ju ainult kohalikud eestlased, ja nagu ma aru saan, ei pea Sa silmas nende kõnepruuki. Andres 2. mai 2006, kell 09.03 (UTC)

Kymenlaaksos kasutatakse ametlikus ja inimlikus kõnepruugis SEUTU sõna. Soomes elab alaliselt Hiiumaa jagu eestlasi ja ma tõesti ei tea, kuidas nemad tõlgivad seda sõna. Kuid tean, et eesti keelde seda siin ümber pannes kasutatkse sõna REGIOON. See sõna ei saagi olla ühemõtteline, eriti kui see jaguneb neljaks. Soomest Eestisse rääkides on kasutatud sõna regioon ja sellega ei ole varem probleeme esinenud. Millist ja kellepoolset tõestus on vaja?

KUNTA puhul oli sama jutt, eestikeelne vaste on selles kontekstis ja filoloogi öeldund "omavalitsus". SEUTU on ajakirjanduses kasutatuna ja antud konteksti "regioon", sest sõna "piirkond" ei kanna seda laiust välja.Piret 2. mai 2006, kell 09.23 (UTC)

Metsavend, miks Sa ignoreerid Urmase tõstatatud probleemi? Kuidagi ju peaks asja selgitama. Andres 1. mai 2006, kell 12.17 (UTC)

Ah, ei, Kouvola on ikka "normaalne" linn?

Ja siis veel, mis vahe on linnajagudel ja linnaosadel? Andres 1. mai 2006, kell 12.29 (UTC)

Teine neist oli suupärasema, nüüd on muudetud mõlemad linnaosadeks Piret 2. mai 2006, kell 06.44 (UTC)

Peeter Pälli vastus minu järelepärimisele:

"Soome-eesti suursõnaraamat" tõlgib sõna "seutukunta" [majandus]piirkonnaks. Ilmselt lähtutakse rootsi vastest "ekonomisk region". Inglise vastena kasutavad soomlased sõna "sub-regions" ehk sõna-sõnalt allpiirkond.

Jätaksin lõpliku otsustuse Vikipeedia koostajatele, aga pakuksin oma terminivastete eelistusrea: 1) majanduspiirkond [seletusest ilmneb, et tegemist ongi pms majanduslikel eesmärkidel loodud ühendustega, haldusfunktsioone neil üldiselt ei ole]; 2) allpiirkond [terminina paraku liiga ähmane]; 3) vallaühendus [kirjeldav termin] ehk vallastu [? kui on julgeid kasutajaid].

Ise pakkusin välja, et vaste (nimedes) võiks olla "piirkond", sest "majanduspiirkond" oleks nimes liiga kohmakas ja valdade ühendused on Soomes põhimõtteliselt ka maakonnad. Andres 8. mai 2006, kell 11.32 (UTC)

Suurepärane! Kuid jätkan oma joru, kasvõi sellepärast, et Eestis ei ole veel selliseid valdadeühendusi olemas. Majanduspiirkond on ehk sel juhul kõige lähedasem, kuid regioon on kasutusel olnud. Maakond ei pea siinkohal paika, sest tegu on millegagi, mis kuulub maakonda kuid mis ei ole tingimata seda. Maakond jaguneb siis kas majanduspiirkondadeks ehk regioonideks. Ja mitte piirkonnaks, sest see ei ole korrektne antud kontekstis. Piret 9. mai 2006, kell 09.26 (UTC)

Peeter Päll ei olnud vastu ka ettepanekule kasutada nimedes sõna "piirkond", kuigi sõna "piirkond" on ebakonkreetne. Mul ei ole mainitud suurt sõnaraamatut käepärast, kuid mina saan nii aru, et "majandus-" on lisatud ainult sellepärast, et oleks paremini arusaadav, millest jutt on. Minu ettepanek on kasutada üldmõiste tähistamiseks sõna "majanduspiirkond", kuid konkreetsete majanduspiirkondade nimedes sõna "piirkond". See vastab ka rootsikeelsele tarvitusele: majanduspiirkond on ekonomisk region, aga Turun seutukunta ehk Turun seutu" on Åboregionen.

Kordan veel kord küsimust: kus ja kes on tarvitanud selle mõiste tähistamiseks sõna "regioon"?

Lingid on ülalpool olemas. kui sobib, ei hakka neid siia üle kopeerima. Piret 9. mai 2006, kell 10.25 (UTC)

Palun vabandust! Mul jäid need lingid varem kahe silma vahele. Andres 9. mai 2006, kell 10.42 (UTC)

Ma ei saa Su argumentidest hästi aru? Miks ei ole korrektne nimedes kasutada sõna "piirkond"? Andres 9. mai 2006, kell 10.16 (UTC)

Selgitasin piirkonna-mõistet ja oma argumente eespool. Eestis lihtsalt ei ole sellele oma vastandit veel. Tegin ka järelpärimise, ning EL juures töötav lingvist-jurist vastas nii: ""Seutukunta" või "seutu" mõistele ei vasta otseselt ükski eesti termin!" Ja teine seletus, mille Sa ise siin juba ära tõid kasutades Åbo näidet. Nii lihtne see just ongi ehk Kouvola regioon.Piret 9. mai 2006, kell 10.25 (UTC)

Ladina sõnast "regio" tulenevad haldusüksuste nimetused tõlgitakse eesti keelde sõnaga "piirkond". Kui lähtuda sellest eeskujust, tuleks ka ekonomisk region tõlkida "majanduspiirkond" ja region "piirkond. ka sõnaraamatu koostajad pidasid vajalikuks kasutada tõlkevastena sõna "piirkond" või "majanduspiirkond".

Saan aru, et ametlikku ega terminina sanktsioneeritud vastet praegu ei ole, kuid on olemas pretsedendid, et tõlkena on kasutatud sõna "regioon". Arvan, et meil tuleb asi hoolega läbi mõelda ja keelemeestega nõu pidada. Küsin uuesti Peeter Pällilt. Andres 9. mai 2006, kell 10.42 (UTC)

"Piirkond" ja "regioon" on enam-vähem sünonüümid, üks omasõnaline, teine võõrsõnaline; umbes samamoodi, nagu näiteks "omastav" ja "genitiiv". Mõlemaid võib kasutada, kuigi isiklik eelistus oleks "piirkond", kas või seepärast, et seda on vähem kasutatud. "Regioon" on üsna moesõna, meil on pankadel regioonid, räägitakse regionaaluurimisest jne. Sel sõnal on palju tähendusi. Peeter P 9. mai 2006, kell 20.11 (UTC)

Mulle tundub peale selle veel, et eesti keeles saab piirkondadeks nimetada väiksemaid maa-alasid kui regioonideks. Näiteks Eesti kontekstis mõistetakse regioonide all minu meelest tavaliselt maakondadest suuremaid maa-alasid, piirkonnad aga võivad olla väga väikesed: võib rääkida näiteks kooli piirkonnast, mitte aga kooli regioonist. Ja räägitakse isegi valudest südame piirkonnas, mitte südame regioonis:-). Et siin on juttu maakonnast väiksematest maa-aladest, siis sobiks "piirkond" võib-olla paremini. Aga ka "regioon" on põhimõtteliselt vastuvõetav. Mulle isiklikult tundub, et sõna "piirkond" kasutatakse eesti keeles siiski sagedamini kui sõna "regioon". Andres 9. mai 2006, kell 20.32 (UTC)

Olen Peetri ja Andresege osaliselt päri. Mulle tundub, et siin tuleks mingi nö redel ehitada või väiksemast suuremani süsteem teha. Et tulevikus oleks lihtsam juhinduda. Eile juhtusin nimelt uudistest kuulma seda, et "regioonis on piirkondi". Ehk siis: maakonda võib mahtuda kümneid piirkondi, kuid vaid mõned regioonid. Piret 10. mai 2006, kell 06.37 (UTC)

Kas see oli soomekeelsetest uudistest? Kuidas see soome keeles oli ja mida piirkondade all mõeldi?

Ei piirkondade ega regioonide puhul ei pääse mööda asjaolust, et nendel sõnadel on ka muid tähendusi, sealhulgas mitteterminoloogilisi (kõiki riike, riigi osi ja riigiüleseid alasid saab nimetada regioonideks, samuti saab piirkondadeks nimetada igasuguseid alasid). Andres 10. mai 2006, kell 12.58 (UTC)

Mulle tundub piirkond parem tõlge, kuid tasuks ka mõelda kuidas tõlkida soome 'alue', mida ka üsna sageli kuulda on. Näiteks 'Kouvolan alue'. Ma tõlgiks ka selle piirkond, aga kui tahta vahet teha, siis tuleks mingi teine sõna leida. Ringkond? Regioon? --Metsavend 10. mai 2006, kell 07.24 (UTC)

Mida selle alue all mõeldakse. Kui see ei ole kindel termin, kas võiks selle tõlkida "ümbruseks"? Andres 10. mai 2006, kell 12.58 (UTC)

elanikke = 31 200 (2003)

Andres 9. november 2008, kell 09:30 (UTC)

Tuleb teha eraldi leheküljed Kouvola ja Kouvola linn. Andres 9. november 2008, kell 09:30 (UTC)